João 4

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Perisi-yima-ni ung te piliiring mele i-sipa: “Yesos molemúna yambu pulele ‘No liinjipili.’ niku pulimelé, Jon molemúna yambu koltale mele ‘No liinjipili.’ niku pulimelé.” niring ungele piliiring.
1 Jesus sabia que os fariseus tinham ouvido dizer que ele batizava e fazia mais discípulos que João,
2 (Akiliinga-pe Yesos yu lumbili puring yambuma yu-ni no naa liinjirim, yu lumbili anduli yima-ni yambuma no liinjiring.)
2 embora Jesus mesmo não os batizasse, e sim seus discípulos.
3 ⸤Yesos-ni yambu no liinjirim⸥ temani akili Perisi-yima-ni piliiring mele piliipaliinga Auliele-ni ena kaniliinga kolea Judia distrik mundupa kelepa kolea Gallalli distrik-ndu kelepa pumba purum.
3 Assim, deixou a Judeia e voltou para a Galileia.
4 Yu Gallalli purum kupulanum akili kolea Sameria ai-suku-singina lepa purum.
4 No caminho, teve de passar por Samaria.
5 Kupulanumele aku-sipa lirim-na yu kolea Sameria taon tenga urum, taon akiliinga bili Saika. Taon akili Juda-yambumanga anda-kolepa Jekop-ni yunga málu Josep sirim ma akuna nondupa lirim.
5 Chegou ao povoado samaritano de Sicar, perto do campo que Jacó tinha dado a seu filho José.
6 Jekop-ni ‘No mulupili.’ nimba no ukupa munjurum monglu akili ma kaniliinga mulurum. Yesos kupulanum suluna urumeliinga enembu turum-na no akiliinga kéluna omba mania molupa múlu liirim. Ena ai-tangili mele tirim kene akuna omba mulurum.
6 O poço de Jacó ficava ali, e Jesus, cansado da longa caminhada, sentou-se junto ao poço, por volta do meio-dia.
7 — ausente —
7 Pouco depois, uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse: “Por favor, dê-me um pouco de água para beber”.
8 — ausente —
8 Naquele momento, seus discípulos tinham ido ao povoado comprar comida.
9 Sameria-ambale-ni yundu nimba mele: “Nu Juda-yili. Na Sameria-ambale. Pe nambimuna nandu “No kolkunu si.” nikinuye?” nirim. (Aku-sipa nirim akiliinga ung-pulele i-sipa mele: Juda-yambuma-ni Sameria-yambuma numanu kis panjiku keri-langi tiluele moke teku naa noku, enini-kene tiluna tapú-toku naa anduringeliinga aku-sipa nirim kanili.)
9 A mulher ficou surpresa, pois os judeus se recusam a ter qualquer contato com os samaritanos. “Você é judeu, e eu sou uma mulher samaritana”, disse ela a Jesus. “Como é que me pede água para beber?”
10 Yesos-ni pundu topa kene ambalendu nimba mele: “Pulu Yili-ni méle we silimú mélale piliikunu, yi “No kolkunu si.” nikem yi ili kanukunu bi silkenanje yundu “No si.” nilkena kene yu-ni kona molupa mindi puli nole nu silka.” nirim.
10 Jesus respondeu: “Se ao menos você soubesse que presente Deus tem para você e com quem está falando, você me pediria e eu lhe daria água viva”.
11 Ambale-ni pundu topa nimba mele: “Auliele, nu no kuluni mingi te naa míneliinga, no-monglale aima mandupa lelemú. Pe no kona molupa mindi puli no nikinu ili nu tena kolkunu kene siniye?
11 “Mas você não tem corda nem balde, e o poço é muito fundo”, disse ela. “De onde tiraria essa água viva?
12 Oliunga anda-kolepa yi Jekop-ni no-monglu ili sirim yi kanili, yu kene yunga kangambulama kene kungma kene no ili nuring, ‘yi kanili mandupa nu olandupa.’ niku nikinuye?” nirim.
12 Além do mais, você se considera mais importante que nosso antepassado Jacó, que nos deu este poço? Como pode oferecer água melhor que esta que Jacó, seus filhos e seus animais bebiam?”
13 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “No-monglu ilinga no nungí yambuma alsupa no waka lemba,
13 Jesus respondeu: “Quem bebe desta água logo terá sede outra vez,
14 akiliinga-pe na-ni no simbu nungí yambuma penga enini no aima waka naa lemba. Na-ni aima sika niker: “Na-ni no simbu akili nungí yambumanga numanuna no pikipa mindi molupa, kona molku mindi pungí ulu-pulele simba.” niker.” nirim.
14 mas quem bebe da água que eu dou nunca mais terá sede. Ela se torna uma fonte que brota dentro dele e lhe dá a vida eterna”.
15 ⸤Yesos-ni ung-eku turum mele naa piliipaliinga,⸥ ambale-ni yundu nimba mele: “Auliele, na no alsupa waka naa lipili, ya alsupu taki-taki ombu no naa kolambu akiliinga nu-ni no nikinele nambu si.” nirim.
15 “Por favor, senhor, dê-me dessa água!”, disse a mulher. “Assim eu nunca mais terei sede nem precisarei vir aqui para tirar água.”
16 Yesos-ni ambalendu nimba mele: “Nunga yili kene wasie kelkulu wangli, pukunu walsi-pui.” nirim.
16 “Vá buscar seu marido”, disse Jesus.
17 Ambale-ni pundu topa nimba mele: “Nanga yi te naa molemú.” nirim.
17 “Não tenho marido”, respondeu a mulher. Jesus disse: “É verdade. Você não tem marido,
18 Ui nu yi angere te-guli purunu. Pe ekupu nu yi te wasie pelembelale nunga emena mólu. Nu-ni ekupu ung nikinele sika nikinu.” nirim.
18 pois teve cinco maridos e não é casada com o homem com quem vive agora. Certamente você disse a verdade”.
19 Ambale-ni yundu nimba mele: “Auliele, na piliiker nu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliikunu yambuma niku sillu yi te lam.
19 “O senhor deve ser profeta”, disse a mulher.
20 Oliunga anda-kolepalima-ni ma-pangi ilinga Pulu Yili popu toku kape niring akiliinga-pe eni Juda-yambuma-ni niku mele: “Pulu Yili popu toku kape ningí koleale aima Jerusallem mindi.” nilimele.” nirim.
20 “Então diga-me: por que os judeus insistem que Jerusalém é o único lugar de adoração, enquanto nós, os samaritanos, afirmamos que é aqui, no monte Gerizim, onde nossos antepassados adoraram?”
21 Yesos-ni tondulu mundupa nimba mele: “Ambale, na-ni ya nikerele nu piliikunu liani. Ena te wendu ombá ena kaniliinga ma-pangi ilinga kepe Jerusallem kepe yambuma-ni Lapale popu toku kape naa ningí.” ⸤nirim. Ung akiliinga pulele i-sipa mele: “Koleamanga pali Pulu Yili popu toku kape ningí.” nimba nirim kanili.⸥
21 Jesus respondeu: “Creia em mim, mulher, está chegando a hora em que já não importará se você adora o Pai neste monte ou em Jerusalém.
22 “Eni Sameria-yambuma popu toku kape nilimele yili piliiku sunduku we nilimele. Oliu Juda-yambuma-ni popu topu kape nilimulu yili molemú mele piliipu kongnjulimulu. Nambimuna, mana-yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú ulu-pulele Juda-yambuma-kene wendu ombá, enini koleamanga pali yambuma liiku ora singéliinga aku-sipa.
22 Vocês, samaritanos, sabem muito pouco a respeito daquele a quem adoram. Nós adoramos com conhecimento, pois a salvação vem por meio dos judeus.
23 Akiliinga-pe Pulu Yili sika popu toku kape ningí yambuma-ni Tatanga ungele ‘Sika ungele.’ niku piliiku yunga Minéle-ni tondulu silimáliinga Pulu Yili popu toku kape ningí ena wendu ombále kórunga wendu um. Pulu Yili aku-siku popu toku kape ningí yambuma Tata-ni korolemáliinga, ena kanili wendu um.
23 Mas está chegando a hora, e de fato já chegou, em que os verdadeiros adoradores adorarão o Pai em espírito e em verdade. O Pai procura pessoas que o adorem desse modo.
24 Pulu Yili yu minéle, akiliinga yu popu toku kape ningí yambuma-ni yunga Minéle-ni tondulu silimáliinga ‘Yunga ungele sika ungele.’ niku sumbi-siku aku tingí.” nirim.
24 Pois Deus é Espírito, e é necessário que seus adoradores o adorem em espírito e em verdade”.
25 Ambale-ni nimba mele: “Yi-nuim Mesayale ombá. Yu omba kene ungmanga puluma pali oliu mimi-sipa nimba simba mele na piliipu moliu.” nirim. (Ipuru-ungna ‘Mesayale’ niring, Grik-ungna ‘Kraisele’ niring ung akuselenga pulele tilu-sipa. Ungselenga pulele i-sipa mele: Pulu Yili-ni “Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim kanili.)
25 A mulher disse: “Eu sei que o Messias (aquele que é chamado Cristo) virá. Quando vier, ele nos explicará tudo”.
26 Kanu-kene Yesos-ni tondulu mundupa nimba mele: “Nu “Yi-nuim Mesayale ombá.” nikinu akili na. Na nu-kene ung nimbu molkumbulu yi akili nu-ni “Yi-nuim Mesayale” nikinu yi akili yi tiluele.” nirim.
26 Então Jesus lhe disse: “Sou eu, o que fala com você!”.
27 Yu aku nimba mulupili yu lumbili anduli yima kelku yandu oku kene, yu ambu te kene ung niku muluringli kanukuliinga mini-wale munduku numanu pulele liiku munduring. Akiliinga-pe eninga yi te-ni “Nu nambulka méle te liini tekenuye?”, mola “Yu-kene wasie nambimuna ung niku molembeleye?” niku te-ni kepe naa walsiring.
27 Naquele momento, seus discípulos voltaram. Ficaram surpresos de encontrá-lo falando com uma mulher, mas nenhum deles se atreveu a perguntar: “O que o senhor quer?” ou “Por que conversa com ela?”.
28 Kanu-kene ambu kanili yunga no-mingele mundupa kelepa yu alsupa taon akuna yandu pupa yambumandu nimba mele:
28 A mulher deixou sua vasilha de água junto ao poço e correu de volta para o povoado, dizendo a todos:
29 “Na ulu tirinduma pali yi te-ni na nimba símu yili eni oku kanai! Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nirim yi-nuim Kraisele yununje.” nirim.
29 “Venham ver um homem que me disse tudo que eu já fiz na vida! Será que não é ele o Cristo?”.
30 Aku nirim-na piliikuliinga yambuma taonale munduku kelku Yesos mulurumna ungí uring.
30 Então as pessoas saíram do povoado para vê-lo.
31 Aku teku molangi Yesos lumbili anduli yima-ni yu aima karaye teku kene niku mele: “Rapai, langi te nui.” niring.
31 Enquanto isso, os discípulos insistiam com Jesus: “Rabi, coma alguma coisa”.
32 Akiliinga-pe yu-ni eninindu nimba mele: “Na langi nombále lelemú, akiliinga-pe akili eni naa piliiku naa kanolemele.” nirim.
32 Ele, porém, respondeu: “Eu tenho um tipo de alimento que vocês não conhecem”.
33 Aku nirim piliiku kene yu lumbili andúlima-ni anju-yandu tombulku kene niku mele: “Yambu te-ni langi ui memba omba simunje?” niring.
33 Os discípulos perguntaram uns aos outros: “Será que alguém lhe trouxe comida?”.
34 Yesos-ni nimba mele: “Nanga langiele i-sipa mele: Na ‘kongun teani pui.’ nimba liipa mundurum yili-ni numanu silimú uluma tepu, yunga kongunale tepu pora simbu. Akili nanga langiele.
34 Então Jesus explicou: “Meu alimento consiste em fazer a vontade daquele que me enviou e em terminar a sua obra.
35 Eni “Kaliimbu angere omba pumba kene rais-wit tepa tomba kene lkepu nosimulú.” nilimele kanili. Akiliinga-pe na-ni enindu nimbu mele: “Puniema kanai! Langi pali kórunga tepa tum.” niker.
35 Vocês não costumam dizer: ‘Ainda faltam quatro meses para a colheita’? Mas eu lhes digo: despertem e olhem em volta. Os campos estão maduros para a colheita.
36 Langi lkenjilimú yili langi lkenjilimáliinga méle kaluli kórunga liipa, ‘Lepa mindi pupili.’ nimba langima lkenjepa molemú. Aku tenjilimáliinga punie tepa langi panjurum yili kene langi lkenjilimú yili kene wasie-nele numanu singlí.
36 Os que colhem já recebem salário, e os frutos que ajuntam são as pessoas que passam a ter a vida eterna. Que alegria espera tanto o que semeia como o que colhe!
37 Akiliinga ung te pelemále sika. ‘Yi te-ni langi-bo talonjilimú. Te-ni langi lkenjilimú.’ nilimele ungele sika.
37 Vocês conhecem o ditado: ‘Um semeia e outro colhe’. E é verdade.
38 Langi eni bo naa taluringima na-ni “Eni lke-pai.” nimbu liipu mundurundu. Yambu lupama-ni punie mindili siku tiring, akiliinga-pe yambu kanuma-ni kongun tiring langima eni lkelemele.” nirim.
38 Eu envio vocês para colher onde não semearam; outros realizaram o trabalho, e agora vocês ajuntarão a colheita”.
39 Ambale-ni “Na ulu tirinduma pali yu-ni na nimba símu.” nirimeliinga piliiku kene ⸤Saika⸥ taon kanuna muluring Sameria-yambu pulele ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-ni ‘Eni nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba ui makó turum⸥ yi-nuim Kraisele.’ niku tondulu munduku piliiring.
39 Muitos samaritanos do povoado creram em Jesus por causa daquilo que a mulher relatou: “Ele me disse tudo que eu já fiz!”.
40 Akiliinga, Sameria-yambuma yu mulurumna oku, “Nu aima ya wasie molamili.” niring, kanu-kene ena tale yu enini-kene mulurum.
40 Quando saíram para vê-lo, insistiram que ficasse no povoado. Jesus permaneceu ali dois dias,
41 Kanu-kene yambu pulele wasie yu-yunu ung nirimele piliiku kene ‘Yu sika ⸤yi-nuim Kraisele omba molemú. Yu-ni sika nikem.⸥’ niku tondulu munduku piliiringko.
41 e muitos outros ouviram sua palavra e creram.
42 Enini ambalendu niku mele: “Nu-ni ui ung nínele piliipu ‘Yu sika yi-nuim Kraisele.’ nimbu tondulu mundupu pilíímulu akiliinga-pe ekupu oliu-oliuliu yunga ungele piliipuliinga ‘Sika yi ili oliu mana-yambuma Tepa Liipa, Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liilimú Yili molemú.’ nimbu tondulu mundupu piliikumulu.” niring.
42 Então disseram à mulher: “Agora cremos, não apenas por causa do que você nos contou, mas porque nós mesmos o ouvimos. Agora sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo”.
43 Sameria-yambuma kene ena tale molupa kene Yesos enini mundupa kelepa kolea Gallalli distrik pumba purum.
43 Depois daqueles dois dias, Jesus partiu para a Galileia.
44 (Gallalli akili Yesos yunga pulu-koleale. Ui walse Yesos yu-ni nimba mele: “Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yi te-ni yunga pulu-kolealiinga yambuma ung nimba silimú kene piliikuliinga, enini ‘Yu oliunga we-yi te. Yu bi mululi yi te mólu.’ niku yu nilimú ungma naa piliiku liilimele.” nirim kanili.) ⸤‘Kolea wemanga yambuma yi kaniliinga ungele piliiku liilimele akiliinga-pe yunga pulu lelemú yambuma-ni naa piliiku liilimele.’ nimba nirim.⸥
44 Ele mesmo tinha dito que um profeta não é honrado em sua própria terra.
45 Yu Gallalli suku purum kene Gallalli-yambuma yu urum kanuku kene “Papu okonu.” niku numanu siring. Ui Pulu Yili-ni Juda-yambumanga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliiring enama wendu urum kene enini Jerusallem puku molangi yu-ni akuna ulu mare tirim kanuringeliinga enini aku-siku tiring.
45 Mas, uma vez que os galileus haviam estado em Jerusalém para a festa da Páscoa e visto tudo que Jesus fizera, eles o receberam.
46 Yesos kolea Gallalli distrik pupa kene alsupa kolea-kelú Kena taon-na sukundu urum. Taon kanuna ui yu-ni bo-no kuluringima no-waen tepa au talunjurum. Kolea-kelú Kapeniam taon yi nuim kingeliinga kongun tinjili yi-auli te kolea-kelú Kena kanuna mulurum, akiliinga málale kuru auli te turum.
46 Enquanto Jesus viajava pela Galileia, chegou a Caná, onde tinha transformado água em vinho. Perto dali, em Cafarnaum, havia um oficial do governo cujo filho estava muito doente.
47 Yesos kolea Judia distrik mundupa kelepa kolea Gallalli distrik sukundu urumele piliipaliinga, yi kanili Yesos mulurumna pupa kene, yundu mawa tepa nimba mele: “Nanga kangale nondupa kolumba tekemeliinga mandu okunu yu tekunu kona lii.” nirim.
47 Quando soube que Jesus viera da Judeia para a Galileia, foi até ele e suplicou que fosse a Cafarnaum para curar seu filho, que estava à beira da morte.
48 Aku nirim-na piliipa kene Yesos-ni yundu nimba mele: “‘Na sika ⸤Pulu Yili-kene molupa mana-mania urum⸥.’ niku we naa piliingí lem. Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú mele ‘Yu-ni aku-sipa mele temba kene kanupuliinga ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-kene molupa mana-mania urum⸥.’ nimbu tondulu mundupu piliimulú.’ niku nandu taki-taki “Ulu-tonduluma okunu ti.” niku mawa telemele.” nirim.
48 Jesus exclamou: “Jamais crerão, a menos que vejam sinais e maravilhas!”.
49 Kingeliinga kongun tinjili yi-auliele-ni yundu nimba mele: “Auliele, nanga kangale ui kulu naa kulupili nu wela mandu ui.” nirim.
49 O oficial implorou: “Senhor, por favor, venha antes que meu filho morra”.
50 Yesos-ni yundu nimba mele: “Marena kona pulimáliinga pui.” nirim.
50 “Volte!”, disse Jesus. “Seu filho viverá.” O homem creu nas palavras de Jesus e partiu para casa.
51 Mandu pumba purum kene yunga kendemande-yima kupulanum-na oku yu mandu urum kanuku liiku kene enini yundu niku mele: “Marena kona pumu.” niring.
51 Enquanto estava a caminho, alguns de seus servos vieram a seu encontro com a notícia de que seu filho estava vivo e bem.
52 Kanu-kene yu-ni eninindu nimba mele: “Ena-mong nambulkana kuru topa kilímuye?” nimba walsipa piliirim. Enini yundu niku mele: “Bonongu ai-tangili wan-killok mele kangi nomba kilímu.” niring.
52 Ele perguntou quando o menino havia começado a melhorar, e eles responderam: “Ontem à tarde, à uma hora, a febre subitamente desapareceu!”.
53 Lapale-ni piliipa kene Yesos-ni “Marena kona pumu.” nirim ena-mong kaniliinga ‘Kangi nomba kilímu lam.’ nimba piliipaliinga, yu kene yunga lkuna piring yambuma kene enini ‘Yesos yu sika ⸤Pulu Yili-kene wasie molupa mana-mania urum⸥.’ niku tondulu munduku piliiring.
53 Então o pai percebeu que havia sido naquele exato momento que Jesus tinha dito: “Seu filho viverá”. E o oficial e todos de sua casa creram em Jesus.
54 Kolea Judia distrik mundupa kelepa kolea Gallalli distrik omba molupa kene Yesos-ni kangale tepa kona liirim ulu kanili kolea akuna yu mulurum mele liipa ora sirim ulu-tondulu tale-sipale tirim. Te ui walse kolea akuna bo-no kuluringima no-waen tepa au talunjurum kanili.
54 Esse foi o segundo sinal que Jesus realizou na Galileia, depois que veio da Judeia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.