João 1

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Aima kórunga-ui, ⸤mulú-masele kepe méle te naa lipili,⸥ Ungele mulurum. Ung akili Pulu Yili-kene muluringli. Ung akili yu Pulu Yili.
1 No começo aquele que é a Palavra já existia. Ele estava com Deus e era Deus.
2 Aima kórunga-ui, méle te mana naa lipili, yu Pulu Yili-kene muluringli.
2 Desde o princípio, a Palavra estava com Deus.
3 Ungele yu-ni yunu mélema pali tirim. Méle te we pora naa purum. Méle wendu urum-ma pali yu-ni tirim-na wendu urum.
3 Por meio da Palavra, Deus fez todas as coisas, e nada do que existe foi feito sem ela.
4 Mululi ulu-pulele yu-kene mindi pirim. Mululi ulu-pulu kanili yambumanga pa tinjiliele.
4 A Palavra era a fonte da vida, e essa vida trouxe a luz para todas as pessoas.
5 Pa tili akili-ni sumbulú tolemále pa tenjilimú. Sumbulú tolemále-ni alsupa pa tiliele kapula pipi sipa sumbulú alsupa naa tomba.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão não conseguiu apagá-la.
6 Yi te urumele Pulu Yili-ni liipa mundurum-na urum, yunga bili Jon. ⸤Yu No-Liinjili Jon kanili.⸥
6 Houve um homem chamado João, que foi enviado por Deus
7 Jon-ni pa tinjilieliinga pulele nimba simba urum. ‘Yambuma-ni “Nondupa ombá yili yu sika pa tinjili akili.” niku tondulu munduku piliangi.’ nimba, omba nimba sirim.
7 para falar a respeito da luz. Ele veio para que por meio dele todos pudessem ouvir a mensagem e crer nela.
8 Jon yu pa tinjili akili mólu. Yu pa tinjili akili ombá mele nimba simba urum.
8 João não era a luz, mas veio para falar a respeito da luz,
9 Jon-ni yambuma ung nimba sipa mulupili aima sika pa tinjiliele-ni yambuma pali pa tenjilimú kanili ma-koleana ombá urum.
9 a luz verdadeira que veio ao mundo e ilumina todas as pessoas.
10 Yu ma-koleana omba mulurum. Yu-ni yunu ma-koleale tirim akiliinga-pe ma-koleana yambuma-ni yu kanuku kene ‘Yu ma-koleale tirim Pulu Yili.’ niku naa kanuku ‘Yu we mana-yi te.’ niku piliiring.
10 A Palavra estava no mundo, e por meio dela Deus fez o mundo, mas o mundo não a conheceu.
11 Yu yunga koleana omba mulurum akiliinga-pe yunga yambuma-ni “Nu oliunga Auliele okonu akiliinga oliu oku nokuku mului.” ni naa niring.
11 Aquele que é a Palavra veio para o seu próprio país, mas o seu povo não o recebeu.
12 Akiliinga-pe yundu “Nu sika ⸤Pulu Yili-ni liipa mundurum-na urunu yili akiliinga⸥ oliu nokani wasie molamili ui.” niku yunga ungma tondulu munduku piliiku liiring yambuma yu-ni “Pulu Yili-nga kangambulama molangi.” nirim.
12 Porém alguns creram nele e o receberam, e a estes ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Akiliinga-pe yambu kanuma Pulu Yili-nga kangambula au taluring, ulu akili kangieliinga kongun te mólu. Anupili lapalii-ni “Pulu Yili-nga kangambulama meamili.” ni naa niringko. Pulu Yili-ni yunu mindi eninindu “Nanga kangambulama.” nirim.
13 Eles não se tornaram filhos de Deus pelos meios naturais, isto é, não nasceram como nascem os filhos de um pai humano; o próprio Deus é quem foi o Pai deles.
14 Ungele ⸤Pulu Yili kene wasie muluringliele⸥ mania omba mana-yi au talupa oliu-kene wasie ena laye-kolte mulurum. Yu mana omba mulurum kene nem-nemi nimbu kanupu kene, yu yi aima kaí, bi molemú yi tondulale, kanupu piliirimulu. Yi aima kaí tondulu kanili Málu tiluele mulurum Lapa mulurumna yu-kene wasie molkulu kene mana-mania urumeliinga yu yi aima kaíele, bi aima ola mululi yi tondulale mindi kanupu piliirimulu. Yu we kondu kululi ulu-pulele kene ung-sika nili ulu-pulele kene yunga numanuna pepa peka turum yili.
14 A Palavra se tornou um ser humano e morou entre nós, cheia de amor e de verdade. E nós vimos a revelação da sua natureza divina, natureza que ele recebeu como Filho único do Pai.
15 ⸤Jon yambuma no liinjipa mulupili Yesos Pulu Yili-nga Ungele urum kene⸥ Jon yu-ni yambuma yi kanili liipa ora sipa yu mulurum mele nimba sirim. Yu-ni nangale topa kene nimba mele: “Yi ili na-ni ui enindu “Nondupa ombá.” nimbu sirindu yi kanili ili. Na naa molambu yi ili yu kórunga-ui Pulu Yili-kene wasie mulurumeliinga “Yu yi-nuim auliele, na aima we korupale.” nirindu yi kanili ili.” nirim.
15 João disse o seguinte a respeito de Jesus: — Este é aquele de quem eu disse: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
16 Yu-ni oliu we kondu kolemú ulu-pulele yu-kene pelemáliinga yu-ni oliu taki-taki kondu kolupa mindi molupa oliu ‘Numanu waengu sangi.’ nimba taki-taki membu panjilimú.
16 Porque todos nós temos sido abençoados com as riquezas do seu amor, com bênçãos e mais bênçãos.
17 Moses-ni oliu Pulu Yili-nga ung-mani sirimuma mindili sipu tepu mulurumulu. Akiliinga-pe oliu we kondu kululi ulu-pulele kene sika-ungma kene ulu akuma Yesos Krais yu-kene mindi pípili urum.
17 A lei foi dada por meio de Moisés, mas o amor e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Mana-yambu te-ni ui kepe, ekupu kepe, Pulu Yili naa kanolemele. Pulu Yili-nga Málu tilu mindi molemú, akili Lapa-kene wasie tapú-toku molembele, akili-ni mindi ‘Pulu Yili molemú mele kanangi.’ nimba yu liipa ora sirim.
18 Ninguém nunca viu Deus. Somente o Filho único, que é Deus e está ao lado do Pai, foi quem nos mostrou quem é Deus.
19 Juda-yambuma⸤nga yi-auli⸥ kolea-auli Jerusallem muluring ⸤yi kanuma-ni⸥ Pulu Yili popu tunjuring yi talse kene, LLipai-yi talse kene Jon no liinjipa mulurumna liiku munduku kene, “Jon-ndu “Nu naeye?” niku walsiku piliangi pai.” niring.
19 Os líderes judeus enviaram de Jerusalém alguns sacerdotes e levitas para perguntarem a João quem ele era.
20 Enini oku yu walsiku piliiring kene yu-ni gólu naa topa sumbi-sipa nimba kene nimba mele: “Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele na mólu.” nirim.
20 João afirmou claramente: — Eu não sou o
21 Enini “Nu yi kanili mólu lem nu naeye? Nu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Illaija, ⸤yu kona mulupili Pulu Yili-ni ui olandu liirim akili⸥ nu kelkunu únuye?” niku walsiku piliiring. Yu-ni “Na akili mólu.” nirim.
21 Eles tornaram a perguntar: — Então, quem é você? Você é Elias? — Não, eu não sou! — respondeu João. — Você é o — Não! — respondeu ele.
22 Kanu-kene enini yundu niku mele: “Nu naeye? Oliu liiku mundúngi yima-ni ‘Oku niku singí.’ niku nokuku molemeláliinga nunga bili lekunu si. Nu-ni nunu nae niku piliikunuye?” niring.
22 Aí eles disseram a João: — Diga quem é você para podermos levar uma resposta aos que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de você mesmo?
23 Jon-ni nimba mele: “Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni kórunga-ui nimba mele:
23 João respondeu, citando o profeta Isaías: — “Eu sou aquele que grita assim no deserto: preparem o caminho para o Senhor passar.”
24 ⸤Kanjolloma-ni⸥ liiku munduring oku muluring yimanga Perisi-yi mare muluringko.
24 Os que foram enviados eram do grupo dos fariseus ;
25 Perisi-yi akuma-ni yundu walsiku piliiku kene niku mele: “Nu yi-nuim Kraisele móluko, Illaija móluko, ‘Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba simbama piliipa yambuma nimba simba yi te penga ombá.’ ui niring yili móluko. Pe ekupu nu nambimuna yambuma no liinjilluye?” niring.
25 eles perguntaram a João: — Se você não é o Messias, nem Elias, nem o Profeta que estamos esperando, por que é que você batiza?
26 Jon-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na sika no liinjiliu akiliinga-pe nanga kongunale mania. Yi te oliunga koleana sukundu molemú akili eni kanuku kene ‘we-yi te’ niku piliiku, kanuku bi naa silimele,
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 akili nanga bulkundu aelepa okum yili. ⸤Yambu-aulimanga kongun kis tili yambuma-ni sika eninga yambu-aulimanga kongun kis tinjingíndu eninga kimbu-su ka silke toku su wendu liinjilimele akiliinga-pe⸥ yi nanga bulkundu aelepa okum ilinga kimbu-su ka silke topu su wendu liinjimbu kongunale kepe aima ola-kilia mele, na-ni kapula naa tenjimbu. Na yi aima kis mele; yu yi aima nuim auliele.” nirim.
27 Ele vem depois de mim, mas eu não mereço a honra de desamarrar as correias das sandálias dele.
28 Ulu wendu urum ima kolea-kelú Betani taon, no Jodan nekendu lelemú koleana, wendu urum. Jon-ni akuna yambuma no liinjirim.
28 Isso aconteceu no povoado de Betânia, no lado leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Ulsulam-ukundu ⸤No-Liinjili⸥ Jon mulurumna Yesos ombá urum kanupa kene, yambumandu nimba mele: “Kanai! Pulu Yili-nga Kung-Sipsip Walále okum. Yu yambumanga pali
29 No dia seguinte, João viu Jesus vindo na direção dele e disse: — Aí está o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 “Ui na-ni yi te nirindu kanili andi okum yi akilindu nirindu. Ui na-ni nimbu mele: “Yi nanga bulkundu ombá yi te na naa molambu yu kórunga-ui mulurumeliinga yu olandupa na mandupa.” nirindu kanili yi ili.
30 Eu estava falando a respeito dele quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
31 Na kepe yu naa kanurundu akiliinga-pe ‘Isrel-yambuma yu kanuku kene piliangi liipu ora sambu.’ nimbu na ombu yambuma no liinjiliu.” nirim.
31 Eu mesmo não sabia quem ele era, mas vim, batizando com água para que o povo de Israel saiba quem ele é.
32 Jon-ni yundu ung te wasie nimba mele: “Yu no liinjipu molupu kanundu kene Mini ⸤Kake Tiliele⸥ kera waembonu mele te mulú-koleana mandu omba yu mulumna omba yu-kene mulúm kanundu.
32 João continuou: — Eu vi o Espírito descer do céu como uma pomba e parar sobre ele.
33 Na-ni yunga bili naa piliipu yu kanupu kene ‘Yu we-yi te.’ nimbu piliilka akiliinga-pe nandu “Yambuma no liinji-pui.” nimba liipa mundurum yili-ni na nimba sipa kene nimba mele: “Mini ⸤Kake Tiliele⸥ mania omba yi tenga kangi tenga ola omba molumba kanuní kene yi akili-ni yambuma Mini ⸤Kake Tiliele⸥-kene no liinjimba yili.” nirimeliinga piliipu kene yu kanupu bi sipu kene
33 Eu não sabia quem ele era, mas Deus, que me mandou batizar com água, me disse: “Você vai ver o Espírito descer e parar sobre um homem. Esse é quem batiza com o Espírito Santo.”
34 enindu “Yu Pulu Yili-nga Málale.” niliu.” nirim.
34 E eu vi isso e por esse motivo tenho declarado que ele é o Filho de Deus.
35 Ulsulam-ukundu ⸤No-Liinjili⸥ Jon no-Jodan kélu akuna alsupa angiliipa kene, yu lumbili andúlimanga yi tale wasie angiliiring.
35 No dia seguinte, João estava outra vez ali com dois dos seus discípulos.
36 Kanu-kene Yesos omba purum kene yu-ni kanupa kene nimba mele: “Kanale! Pulu Yili-nga Kung-Sipsip Walále omba pukum.” nirim.
36 Quando viu Jesus passar, disse: — Aí está o Cordeiro de Deus!
37 Yu lumbili andulisele yu-ni nirim ungele piliikulu kene Yesos lumbili puringli.
37 Quando os dois discípulos de João ouviram isso, saíram seguindo Jesus.
38 Yesos topele topa elsele yu lumbili uringli kanupa kene elselendu nimba mele: “Nambulka korokumbeleye?” nirim. Elsele-ni yundu “Rapai, nu tena pelluye?” niringli. (Rapainga ung-pulele ‘Ung-Bo Tunjuliele’.)
38 Então Jesus olhou para trás, viu que eles o seguiam e perguntou: Eles perguntaram: — Rabi, onde é que o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “mestre”.)
39 Yu-ni elselendu “Kanangli wale.” nirim. Elsele yu pirimna puku kanukulu kene ipinjali ena po-killok mele tirim kilia ena-mong kaniliinga yu-kene wasie piring.
39 — Venham ver! — disse Jesus. Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele o resto daquele dia. Isso aconteceu mais ou menos às quatro horas da tarde.
40 Yi tale Jon-ni nirim ungele piliikulu kene Yesos lumbili puringli yiselenga te Endru, Saimon-Pita-nga angin.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois homens que tinham ouvido João falar a respeito de Jesus e por isso o haviam seguido.
41 Yu sumbi-sipa pupa angin Saimon korupa kanupa liipa kene yundu nimba mele: “Pulu Yili-ni “oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Mesayale kanupu líímulu.” nirim. (‘Mesaya’ akili Juda-yambumanga ung te. Mesayale-ndu Grik-ungna ‘Kraisele’ nilimele.)
41 A primeira coisa que André fez foi procurar o seu irmão Simão e dizer a ele: — Achamos o
42 Aku nimba kene Endru-ni angin Saimon Yesos mulurumna memba purum. Yesos-ni yu kanupa kene nimba mele: “Nu Saimon, ‘Jon’ nili yi tenga málale. Nunga bi te ‘Sipas’ niku lingí.” nirim. (Sipas-ndu ‘Pita’ niringko. Juda-yambumanga ungna ‘Sipas’ niku, Grik-ungna ‘Pita’ nilimele, ung akuselenga pulele ‘ku’.)
42 Então André levou o seu irmão a Jesus. Jesus olhou para Simão e disse:
43 Ulsulam-ukundu Yesos ‘Kolea Gallalli distrik pambu.’ nimba piliipa pumbandu purum. Pupa kene Pillip kupulanum-na angiliirim kanupa kene, “Na lumbili ui.” nirim.
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a região da Galileia. Antes de ir, foi procurar Filipe e disse:
44 Pillip kepe kolea-kelú Besaida taon yili, Endru kene Pita-selenga koleale.
44 Filipe era de Betsaida, de onde eram também André e Pedro.
45 Pillip-ni Nataniel korupa kanupa liipa kene yu-ni yunundu nimba mele: “Moses-ni buk turum bukmanga ‘Yi te ombá.’ nimba temani turum yi kanili kepe, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yandu niku siring yima-ni eninga bukmanga ‘Yi te ombá.’ niku temani turing yi kanili kepe, ekupu oliu kanupu líímulu. Yu Nasaret taon yi Yesos, Josep-nga málale.” nirim.
45 Filipe foi procurar Natanael e disse: — Achamos aquele a respeito de quem Moisés escreveu no
46 ⸤Akiliinga-pe ‘Kolea kelú akuna yi-auli te manda wendu naa ombá.’ nimba piliipaliinga⸥ Nataniel-ni Pillip-ndu nimba mele: “Nasaret taon-na ulu-kaí te kapula wendu ombáye?” nirim. Pillip-ni Nataniel-ndu nimba mele: “Okunu kanui.” nirim.
46 Natanael perguntou: — E será que pode sair alguma coisa boa de Nazaré? — Venha ver! — respondeu Filipe.
47 Kanu-kene Nataniel ombá urum kene Yesos-ni kanupa kene, yundu nimba mele: “Yi okum ili aima sika Isrel-yili, yu gólu tuli ung te aima naa pelemú yili.” nirim.
47 Quando Jesus viu Natanael chegando, disse a respeito dele:
48 Nataniel-ni Yesos-ndu nimba mele: “Nu-ni na nambi-sikunu kanuku bi sikunu kene aku-siku nikinuye?” nirim.
48 Então Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 Aku nirim kene Nataniel-ni tondulu mundupa nimba mele: “Rapai, nu Pulu Yili-nga Málale, oliu Isrel-yambumanga yi nuim kingele.” nirim.
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Yesos-ni nimba mele: “Na-ni ‘Nu unji-pik puluna mulunu kene kanundu.’ nindu kaniliinga nu-ni na ‘Pulu Yili-nga Málale molemú.’ niku piliikunuye? Ekupu na-ni nundu nindu mele mandupa. Penga ulu-tondulu aima olandupama wendu ombá kanuní.” nirim.
50 Jesus respondeu:
51 Aku nimba kene Yesos-ni ung te wasie nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Penga mulú-koleale anju-yandu pupa, Pulu Yili-nga angkellama Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili molumbana olandu puku mandu oku tingí kanungí.” niker.” nirim.
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.