João 18

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesos aku-sipa Pulu Yili-kene nimba pora sipa kene, ⸤sumbulu tupili⸥ yu kene yu lumbili anduli yima kene kolea akili munduku kelku no Kitron nekendu unji-ollip punie te lirimna suku puring.
1 Depois de fazer essa oração, Jesus saiu com os discípulos e foi para o outro lado do riacho de Cedrom. Havia ali um jardim, onde Jesus entrou com eles.
2 ⸤Sumbulsuli unji-ollip punie kaniliinga Yesos taki-taki yu lumbili anduli yima wasie puring kilia⸥ Judas-Iskeriot enini punie akuna taki-taki puring mele piliirim. Judas yu Yesos penga liipa Yesos yunga ele-tu yima sirim yi kanili.
2 Judas, o traidor, conhecia aquele lugar porque Jesus tinha se reunido muitas vezes ali com os discípulos.
3 Kanu-kene Judas-ni ⸤‘Yesos akuna wasie taki-taki pupu molemuláliinga yu akuna molumba.’ nimba piliipaliinga,⸥ akuna urum. Yu ami-yi-talape te kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene Perisi-yima kene yi-auli kanuma-ni liiku munduring ele-yi mare kene akuna memba urum. Enini kamaye kanduku meku, tepi-llamema kanduku meku, ele tili mélema meku uring.
3 Então Judas foi ao jardim com um grupo de soldados e alguns guardas do Templo mandados pelos chefes dos sacerdotes e pelos fariseus . Eles estavam armados e levavam lanternas e tochas.
4 — ausente —
4 Jesus sabia de tudo o que lhe ia acontecer. Por isso caminhou na direção deles e perguntou:
5 — ausente —
5 — Jesus de Nazaré! — responderam. Judas, o traidor, estava com eles.
6 Yesos-ni “Yi akili na.” nirim kene enini anju bulu mini-mini puku kene bau niku piring.
6 Quando Jesus disse: “Sou eu”, eles recuaram e caíram no chão.
7 Yu-ni alsupa enini walsipa piliipa kene nimba mele: “Eni nae korokumeleye?” nirim. Enini “Nasaret yi Yesos korokumulu.” niring.
7 Jesus perguntou outra vez: — Jesus de Nazaré! — tornaram a responder.
8 Yesos-ni nimba mele: “ “Yi akili na.” nindu kanili. Eni na kurúngi lem na-kene wasie molemulu yima ka naa siku ‘Yandu pangi.’ niai.” nirim.
8 Jesus disse:
9 Yesos penga temba mele ui nirim mele ‘Aima sika aku tipili.’ nimba aku-sipa ele-túmandu “Nanga yima naa ambolku “Anju pangi.” niai.” nirim. Yu-ni ui Pulu Yili-ndu nimba mele: “Nu-ni na sirinu yimanga te ulsu pupa mindili nungí kupulanum-na naa pumu, enini pali nokupu kunjurundu.” nirim, ung kaniliinga penga sika te molupa kis naa sirim.
9 Jesus disse isso para que se cumprisse o que ele tinha dito antes: “Pai, de todos aqueles que me deste, nenhum se perdeu.”
10 Kanu-kene Saimon-Pita-ni yunga lu-koyale kulu topa wendu liipa Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupaliinga kendemande-yi te topa yunga kum bokundu topa laká linjirim, kum akili wendu urum. Kendemande-yi kaniliinga bili Malkas.
10 Aí Simão Pedro tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou a orelha direita dele. O nome do empregado era Malco.
11 Yesos-ni Pita-ndu nimba mele: “Nunga lu-koyale kelkunu laliui! Na Tata-ni “Mindili nani.” nirim mele naa nombúye?” nirim.
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Kanu-kene ami-yima kene eninga nukuli yili kene Juda-yambumanga ele-yima kene enini Yesos ambolku liiku ka siku meku puring.
12 Em seguida os soldados, o comandante e os guardas do Templo prenderam Jesus e o amarraram.
13 ⸤Yesos ka siku kene⸥ ui-pulu-pulu Anas mulurumna meku puring. Anas yu Kayapas-nga ambaliinga lapale, yunga kolepa. Kayapas yu punie kaniliinga Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale mulurum.
13 Então o levaram primeiro até a casa de Anás. Anás era o sogro de Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote .
14 Yi te-ni Juda yi-aulimandu ui nimba mele: “Yi te yambumanga pali alko topa kolunjumba kene kapula.” nirim kanili Kayapas yu-ni nirim.
14 Caifás era quem tinha dito aos líderes judeus que era melhor para eles que morresse apenas um homem pelo povo.
15 Saimon-Pita kene Yesos lumbili anduli yi te kene Yesos lumbili punglí puringli. Lumbili anduli yi kanili Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale-ni kanupa bi sirim-na, yi-auli olandupa kaniliinga lkuna yambu máku turing koleana sukundu Yesos meku puringna yu sumbi-sipa purum
15 Simão Pedro foi seguindo Jesus, junto com outro discípulo. Esse discípulo era conhecido do Grande Sacerdote e por isso conseguiu entrar no pátio da casa dele junto com Jesus.
16 akiliinga-pe Pita we-yambuma máku turing lku keri-puluna ulsu we nokupa angiliirim. Akiliinga Yesos lumbili anduli yi te mulurum kanili kelepa yandu omba kendemande-ambu lku keri-puléle nukurumelendu “Pita sukundu upili.” nimba mawa tepa kene Pita liipa memba sukundu purum.
16 Mas Pedro ficou do lado de fora, perto da porta. O outro discípulo, que era conhecido do Grande Sacerdote, saiu e falou com a empregada que tomava conta da porta. Então ela deixou Pedro entrar
17 Keri-pulu nukurum ambu kanili-ni Pita-ndu nimba mele: “Nu ne-yilinga lumbili anduli yi te-nje?” nirim. Pita-ni “Akili na mólu!” nirim.
17 e lhe perguntou: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Eu, não! — respondeu ele.
18 Sumbulsuli alí tirim-na kongun tili kendemande-yambuma kene ele-yima kene tepi kalku kene liiku poku teku piliiku angiliiring. Pita wasie enini-kene tepi piliipa angiliirim.
18 Por causa do frio, os empregados e os guardas tinham feito uma fogueira e estavam se aquecendo de pé, em volta dela. Pedro estava de pé, no meio deles, aquecendo-se também.
19 Pita kene yambuma kene aku-siku molangi Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale-ni Yesos lumbili anduli yima kene yu-ni yambuma ung-bo tunjupa mani sirim mele kene akuma Yesos walsipa piliirim.
19 O Grande Sacerdote fez algumas perguntas a Jesus a respeito dos seus seguidores e dos seus ensinamentos.
20 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na mokeringa molupu yambuma ung-bo tonjuliu. ⸤Pulu Yili popu toku kalemele⸥ lku-tembollale kene, yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkuma kene Juda-yambuma pali máku tolemele lku akumanga ung-bo tonjupu mani siliu. Mo topu kiyang nimbu ung te naa niliu.
20 E Jesus respondeu:
21 Aku teliu-na nu-ni na ung niliále nambimuna walsikinuye? Nanga ung piliilimili yambumandu walsikunu pilíí. Niliu mele yambu akuma piliiku molemele.” nirim.
21 Então, por que o senhor está me fazendo essas perguntas? Pergunte aos que me ouviram, pois eles sabem muito bem o que eu disse a eles.
22 Yesos-ni aku nirim kene yu nukuring yi te yu-kene nondupa angiliirimele-ni yu kumbi-kerina lkarauwa-ni topa kene nimba mele: “Nu aku-sikunu Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupalendu pundu tokunu nikinele kapulaye?” nirim.
22 Quando Jesus disse isso, um dos guardas do Templo que estavam ali deu-lhe uma bofetada e disse: — Isso é maneira de falar com o Grande Sacerdote?
23 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni ung níndeliinga te nimbu kis-sindu lem ung kis nindu akili nikunu para si. Mola sika-ung te nindu lem nu-ni na nambimuna tokunuye?” nirim.
23 — Se eu disse alguma mentira, prove que menti! — respondeu Jesus. — Mas, se eu falei a verdade, por que é que você está me batendo?
24 Kanu-kene yu ka turing akili we pípili Anas-ni “Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupa Kayapas molemúna meku pai.” nimba liipa mundurum.
24 Depois Anás mandou Jesus, ainda amarrado, para Caifás, o Grande Sacerdote.
25 Saimon-Pita tepi piliipa angiliirim-na enini yundu niku mele: “Nu ne yilinga lumbili anduli yi te-nje?” niring. Yu-ni pundu topa ⸤gólu topa⸥ nimba mele: “Akili na mólu.” nirim.
25 Pedro ainda estava lá, de pé, aquecendo-se perto do fogo. Então lhe perguntaram: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Não, eu não sou! — respondeu ele.
26 Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupaliinga kendemande-yi te, yi kanili kene Pita-ni kum kari lirim yili kene pulu lirim kanili-ni Pita-ndu nimba mele: “Nu ne-yili kene unji-ollip punie lelemú koleana wasie mulúngli kanundu kanili sikaye?” nirim.
26 Um dos empregados do Grande Sacerdote , parente do homem de quem Pedro tinha cortado a orelha, perguntou: — Será que eu não vi você com ele no jardim?
27 Pita-ni kelepa ⸤wale yupuku-sipa⸥ “Mólu.” nirim. Aku tirim kene kera-kulla ko pulu monjupa turum.
27 E outra vez Pedro disse que não. E no mesmo instante o galo cantou.
28 ⸤Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa Kayapas kene Juda-yambumanga kanjoll-yima pali kene enini Kayapas-nga lkuna Yesos kot tenjiku piliiku pora siku kene,⸥ Judamanga yi-aulima Kayapas munduku kelku enini nukurum Rom gapman-yilinga lkuna Yesos meku puring. Kolea tangumba muni lirim kene akuna meku puring. Meku puku kene enini Juda-yambumanga ung-mani te pirimele piliiku kene ‘Oliu Rom-yambu tenga lkuna pumulú kene kalaru mele molumba akiliinga Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliilimulu enaliinga kung-sipsip walú kapula naa nomulú.’ niku piliiku kene enini lkuna lkundu naa puring.
28 Depois levaram Jesus da casa de Caifás para o palácio do Governador romano. Já era de manhã cedo. Os líderes judeus não entraram no palácio porque queriam continuar puros , conforme a religião deles; pois só assim poderiam comer o jantar da Páscoa .
29 Enini pena lku-keri-puluna angiliiring kilia kanupa kene enini angiliiringina Rom-gapman yi-nuim Paillet-ni pena omba eninindu walsipa kene nimba mele: “Eni yi ili ulu te nambulka lawa tímu-na kot tenjikimeleye?” nirim.
29 Então o governador Pilatos saiu, foi encontrar-se com eles e perguntou: — Que acusação vocês têm contra este homem?
30 Enini pundu toku niku mele: “Yu mong naa liilkanje nu mulununa naa membu ombu silkimela.” niring.
30 Eles responderam: — O senhor acha que nós lhe entregaríamos este homem se ele não tivesse cometido algum crime?
31 — ausente —
31 Pilatos disse: — Levem este homem e o julguem vocês mesmos, de acordo com a Então eles responderam: — Nós não temos o direito de matar ninguém.
32 — ausente —
32 Isso aconteceu assim para que se cumprisse o que Jesus tinha dito quando falou a respeito de como ia morrer .
33 Juda yi-aulima-ni niring mele piliipaliinga, Paillet alsupa lku-aulina sukundu pupa Yesos-ndu “Ui.” nimba kene yundu walsipa nimba mele: “Nu Juda-yambumanga yi nuim kingele molluye?” nirim.
33 Pilatos tornou a entrar no palácio, chamou Jesus e perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Yesos-ni pundu topa walsipa kene nimba mele: “Nu-ni nu-nunu piliikunu kene ung akili nikinunje mola nandu yambu lupama-ni nu niku síngi-na piliikunu kene akili nikinuye?” nirim.
34 Jesus respondeu:
35 Paillet-ni pundu topa nimba mele: “Na ‘Juda-yi te.’ niku piliikunu kene aku-siku walsikinuye? Nunga yambuma kene nunga Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene akuma-ni nu na mulunduna meku úngi. Nu nambulka tinu-na liiku meku úngiye?” nirim.
35 — Por acaso eu sou judeu? — disse Pilatos. — A sua própria gente e os chefes dos sacerdotes é que o entregaram a mim. O que foi que você fez?
36 Yesos-ni nimba mele: “Na ya ma-koleana yi nuim kingele molupu mana-yambuma nokumbu mele mólu. Sika ma-koleana yi nuim kingele molkanje nanga yambu-talapema-ni na “Juda-yambuma-ni ka naa sangi.” niku ele telkemela. Akiliinga-pe na ma-koleana yi nuim kingele mólu.” nirim.
36 Jesus respondeu:
37 Paillet-ni nimba mele: “Aku lem nu aima sika yi nuim king te lam. Sika nikerye?” nirim.
37 — Então você é rei? — perguntou Pilatos.
38 Paillet-ni ⸤ung-taka tonjupa kene⸥ nimba mele: “Ung-sika te pelemúye? Te naa pelemú.” nirim.
38 — O que é a verdade? — perguntou Pilatos. Depois de dizer isso, Pilatos saiu outra vez para falar com a multidão e disse: — Não vejo nenhum motivo para condenar este homem.
39 Paillet-ni ⸤Yesos ulu te naa tepa kis-sirim nimba piliipa kene ‘Naa kulupili.’ nimba piliipaliinga⸥ Juda-yimandu nimba mele: “Eni kene na kene telemulu ulu-pulu pelemále piliipu kene teambu. Punie tenga-tenga, eni Juda-yambuma-ni eninga anda-kolepalima kolea Isip muluring kene Pulu Yili-ni enini Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliingíndu keri-langi nuring enama wendu olemú kene eni ka-lkuna pirim yi te bi leku ‘Wendu liikunu mundui.’ niku mawa telemele kene na-ni yi kanili wendu liipu eni siliu. Akiliinga, ekupu ena kanili wendu okumaliinga ‘Juda-yambumanga yi nuim kingele wendu liipu eni sambu.’ niku piliikimiliye?” nirim.
39 Mas, de acordo com o costume de vocês, eu sempre solto um prisioneiro na ocasião da Páscoa . Vocês querem que eu solte para vocês o rei dos judeus?
40 Akiliinga-pe enini anju tondulu munduku kene niku mele: “Yi akili aima mólu. Barapas wendu liikunu si!” niring. (Barapas yu Rom-gapman-kene ele tirimeliinga ka siring yili kanili.)
40 Todos começaram a gritar: — Não, ele não! Nós queremos que solte Barrabás! Acontece que esse Barrabás era um criminoso.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.