Hebreus 12

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ui yambu aima pulele aku-siku Pulu Yili-ni nirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku kene teku konjuku muluringeliinga aku-sipu oliu tepu konjumulú mele liiku ora silimele akiliinga kanupu piliipu kene pe ekupu oliu kepe aku-sipu méle-kaíma liimulúndu Pulu Yili-ni oe te makó turum oeliinga ‘Lkisiku pangi.’ nirim-na piliipu kene ‘Aima lkisamili.’ nimbu oliu liipa naa tapunjulimú ulu lupa-lupama mundupu kelepu, ulu-pulu-kísima kepe ‘Oliu naa ambulupa pipi naa sipili.’ nimbu enembu naa kolupu numanu tondulu pupili kir-kiri liipu lkisamili.
1 Portanto, uma vez que estamos rodeados de tão grande multidão de testemunhas, livremo-nos de todo peso que nos torna vagarosos e do pecado que nos atrapalha, e corramos com perseverança a corrida que foi posta diante de nós.
2 ⸤Tondulu mundupu lkisimulundu⸥ oliu tondulu mundupu piliilimulu ulu-puleliinga pulu-yi Yesos mimi-sipu kanulsiliipu pamili. ‘Tondulu mundupu piliipu, tepu konjupu, enembu naa kololsiliipu pumulú ulu-pulele yuko.’ nimbu yu ⸤tepa mulurum mele kene molemú mele kene nilimú mele kene ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu mele⸥ mundupu naa kelepu, piliipu pamili. Yu-ni tirim mele manda lepu teamili. Yu piliipa kene, ‘Pulu Yili-ni “Ti.” nilimú mele tepu konjumbu kene aima numanu sipu molupu konjumbu.’ nimba kene yu mindili nomba unji-perana kulurum. We-yambuma-ni unji-perana kolemele yambuma ‘yambu kísima’ nilimele akiliinga-pe Yesos unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjingéliinga pipili naa kolupa numanu pulele liipa naa mundupa kene akuna angiliipa kulurumeliinga ekupu ⸤mélema pali nokumbandu⸥ Pulu Yili kolea nokupa molemú poluna ki-bokundu yu purum molemú.
2 Mantenhamos o olhar firme em Jesus, o líder e aperfeiçoador de nossa fé. Por causa da alegria que o esperava, ele suportou a cruz sem se importar com a vergonha. Agora ele está sentado no lugar de honra à direita do trono de Deus.
3 ‘Oliu enimbu naa tupili.’ niku Yesos tirim mele mimi-siku piliai. Ulu-pulu-kis tili yambuma-ni Yesos-kene arerembi kolku mindili liiku siring kene yu tondulu mundupa mulurum mele mimi-siku piliiku molai. Yu-kene aku-siku tiring kene mulurum mele niku kanuku kene eni sika numanu tondulu pupili molku, mini-wale naa munduku, tondulu munduku piliilimili mele munduku naa kilingí.
3 Pensem em toda a hostilidade que ele suportou dos pecadores; desse modo, vocês não ficarão cansados nem desanimados.
4 Eni sika ulu-pulu-kísima tili yambuma-ni ‘mindili nangi.’ niku eni teku kis-silimele kene tondulu munduku molemele akiliinga-pe telemele ulele-ni eninga yambu te ui topa naa kunjurum kanili.
4 Afinal, ainda não chegaram a arriscar a vida na luta contra o pecado.
5 — ausente —
5 Acaso vocês se esqueceram das palavras de ânimo que Deus lhes dirigiu como filhos dele? Ele disse: “Meu filho, não despreze a disciplina do Senhor; não desanime quando ele o corrigir.
6 — ausente —
6 Pois o Senhor disciplina quem ele ama e castiga todo aquele que aceita como filho”.
7 ‘Pulu Yili oliunga Lapale-ni ‘oliu yunga kangambulama.’ nimba aku telemú.’ nikuliinga mindili nungí mola buni te eni-kene wendu ombá kene ‘Pulu Yili-ni ‘yunga ungele piliiku teangi.’ nimba tekem.’ niku tondulu munduku molai. Kangambula te yunga lapale-ni mani naa silimú kangambula te molemúye? ⸤Mólu.⸥
7 Enquanto suportam essa disciplina de Deus, lembrem-se de que ele os trata como filhos. Quem já ouviu falar de um filho que nunca foi disciplinado pelo pai?
8 (Kangambulama pali eninga lapaliima-ni ‘Molku konjangi.’ niku kimbulu-ni toku mani silimele) akiliinga, Pulu Yili-ni eni ‘Molku konjangi.’ nimba mindili liipu naa símu lem eni wakanguma molemele, yunga kangambula-sikama naa molemele.
8 Se Deus não os disciplina como faz com todos os seus filhos, significa que vocês não são filhos de verdade, mas ilegítimos.
9 Ili piliangiko: Oliu kangambulama mulurumulu kene oliunga ya mana-lapaliima-ni ‘Molku konjangi.’ niku mindili liiku siku mani siring kene oliu-ni eninga ungma liipu ai sipu táka-nimbu molupu ‘Papu tekemele.’ nimbu mulurumulu. Aku lem oliunga minima kene numanuma kene nokulemú Lapale-ni oliu mani silimú kene ‘Taki-taki kona molupu konjupu mindi pamili.’ nimbu kene yunga ungele aima olandupa piliipu liipu táka-nimbu mulúmulu lem kapulako.
9 Uma vez que respeitávamos nossos pais terrenos que nos disciplinavam, não devemos nos submeter ainda mais à disciplina do Pai de nosso espírito e, assim, obter vida?
10 Ena laye-kolte mele oliunga lapaliima-ni oliu ‘Molku konjangi.’ niku kene enini numanale-ni piliiku kene mindili liiku siku mani siring, akiliinga-pe Pulu Yili-ni piliipa kongnjupa oliu sumbi-sipa mani silimú akili-ni oliu taki-taki aima liipa tapunjilimú. Yu kake telemú mele oliu ‘aku-sipa kake tipili.’ nimba kene aku telemú.
10 Pois nossos pais nos disciplinaram por alguns anos como julgaram melhor, mas a disciplina de Deus é sempre para o nosso bem, a fim de que participemos de sua santidade.
11 Oliunga lapaliima-ni ‘Molku konjangi.’ niku kene oliu mindili liiku silimele kene numanu naa sipu molemulu. Mindili nombu kene numanu kis mindi panjipu molemulu. Akiliinga-pe ui mani silimele kene piliipu liipu kene penga ulu sumbi-nílima tepu numanu waengu nipili táka-nimbu molemulu.
11 Nenhuma disciplina é agradável no momento em que é aplicada; ao contrário, é dolorosa. Mais tarde, porém, produz uma colheita de vida justa e de paz para os que assim são corrigidos.
12 Akiliinga, yambuma kir-kiri liiku lkisilimili kene eninga kima tondulu naa pupa tondulu naa pepa mandu-sipa we lelemú kene ola liiku tondulu pupili we lkisiku, eninga koporunguma liilimú kene munduku naa kelku tondulu munduku we lkisilimili mele eni aku-siku teai. Kangi mola numanu tondulu naa pumba kene tondulu pupili ola angiliiku kongun munduku naa kelku tondulu munduku teai.
12 Portanto, revigorem suas mãos cansadas e seus joelhos enfraquecidos.
13 ‘Kimbu kis lelemú yambuma eninga kimbuma kamu kis naa lipili. Alsupa kaí lipili.’ niku kene kupulanum sumbi-nílina pai.
13 Façam caminhos retos para seus pés a fim de que os mancos não caiam, mas sejam fortalecidos.
14 Yambuma-kene numanu tiluna pupili táka-niku molku kunjingí uluma tondulu munduku teku molku, eninga numanuma kene kangima pali ‘Pulu Yili-nga’ niku Pulu Yili-ni kanupa ‘kake telemú’ nimba kanolemú uluma tondulu munduku teku molai. Aku naa tingí kene Auliele naa kanungí akiliinga aku teai.
14 Esforcem-se para viver em paz com todos e procurem ter uma vida santa, sem a qual ninguém verá o Senhor.
15 Eni mimi-siku kanuku mulungí akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni eni we kondu kolupa kene liipa tapunjupa tepa liirim kupulanumele eni yambu te mundupa kelembaliinga mimi-siku kanuku molai. Unji te mong kumbili tílima tolemú mong akumanga te liiku langi kalemelena suku mundulimele kene langima pali kumbili telemú, aku-sipa mele eninga yambu te molupa kis-simba kene eni pali yu manda leku teku buni eni-kene pípili molku Pulu Yili-ni ‘eni kalaru mulupili molemele’ nimba kanombaliinga mimi-siku kanuku molangiko.
15 Cuidem uns dos outros para que nenhum de vocês deixe de experimentar a graça de Deus. Fiquem atentos para que não brote nenhuma raiz venenosa de amargura que cause perturbação, contaminando muitos.
16 Waperanale naa teku, Pulu Yili-ni ‘Ambu-yima kalkundu ulu teangi.’ nirim mele mindi piliiku teku molai. Ui Iso-ni Pulu Yili liipa bulu sirim mele aku-siku naa teangiko. Iso yu kang-komale molupa kene lapale-ni moya-méle simbama ‘ulu te mólu’ nimba angin-ni langi te ‘nupili.’ nimba sirim kene ⸤engle-ni kolupa langi liipa nombandu⸥ lapale-ni moya-méle simba tirim-ma pali angin-ndu ‘Liani!’ nirim mele aku-siku eni Pulu Yili liiku bulu siku aku naa teai.
16 Vigiem para que ninguém seja imoral ou profano, como Esaú, que trocou seus direitos como filho mais velho por uma simples refeição.
17 ‘Iso yu sika Pulu Yili liipa bulu sirim.’ nimbu piliilimulu akili i-sipa mele: Penga Iso-lapa Aisak-ni kang-akeliu Jekop moya-mélema kamu sirim kene Iso-ni ‘aima liambuka.’ nirim kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ “Mólu!” nirim. Yu-ni lapandu “Na molumbu mele ung-kaí te nikunu si.” nimba mawa tepa kola tirim akiliinga-pe ui tepa kis-sirim mele mundupa kelepa alsupa ulu kaí te temba kupulanum te naa lirim kanili. ⸤Akili piliiku kene ung-pulele mimi-siku piliai.⸥
17 Como vocês sabem, mais tarde, quando ele quis a bênção do pai, foi rejeitado. Era tarde para que houvesse arrependimento, embora ele tivesse implorado com lágrimas.
18 ⸤‘Eni mimi-siku kanai.’ nikereliinga ung-pulu te i nikerko:⸥ Eni ⸤mulú⸥ tenga uring molemele muléle kene ui Isrel-yambuma nondupa muluring ⸤mulú-Sainai⸥ kene lupa-lupasele. Eni ekupu molemele mulú kanili ⸤mongale-ni kanuku⸥ kíli-ni ambulungí kupulanum te naa lelemú. Isrel-yambuma nondupa muluring mulú-Sainai akuna kuli-tepi mele auli-tepa nomba, kupa pombera tuli auli te-ni panda topa, ikilia aima auli-tepa tepa, súmbulu aima auli-tepa topa, popuremi tondulu mundupa topa, kariyapa tepa, mulú turum mele kanuku piliiku muluring.
18 Vocês não chegaram a um monte que se pode tocar, a um lugar de fogo ardente, escuridão, trevas e vendaval,
19 Akuna bikull te ung aima tondulu mundupa nimba, yambu te-ni ung tondulu mundupa nirim piliiku kene yambuma mini-wale munduku Moses-ndu niku mele: “⸤Pulu Yili-ni⸥ oliundu alsupa ⸤sumbi-sipa⸥ naa nipili.” niring.
19 ao toque da trombeta e à voz tão terrível que aqueles que a ouviram suplicaram que nada mais lhes fosse dito,
20 Ung piliiku kene mini-wale munduring akili i-sipa mele: “⸤Yambu te mola⸥ kung te kepe mulú-⸤Sainai⸥-na nondupa pupa olandu pumba temba kene ku-ni toku konjai.” nirimaliinga piliiku kene mini-wale munduku aku-siku Moses-ndu niring.
20 pois não podiam suportar a ordem que recebiam: “Se até mesmo um animal tocar no monte, deve ser apedrejado”.
21 Ulu mare wendu urum kanuku kene mini-wale munduring uluma Moses yu piliipa kanupa kene “Na kepe mini-wale mundupu pung-pungu niker.” nirim.
21 O próprio Moisés ficou tão assustado com o que viu a ponto de dizer: “Fiquei apavorado e tremendo de medo”.
22 ⸤Isrel-yambuma mulú akuna puring⸥ akiliinga-pe eni ⸤pepá topu siker yambuma Pulu Yili-ni penga nimba panjipa mi lirim ung-konale pípili molemele yambuma eni Pulu Yili mulúm⸥ mulú-Sainai mele tili mulú tenga naa uring molemele.
22 Vocês, porém, chegaram ao monte Sião, à cidade do Deus vivo, à Jerusalém celestial, aos incontáveis milhares de anjos em alegre reunião,
23 Akuna Pulu Yili-nga yambuma eninindu “Nanga kangambula komale.” nilimú yambuma molemelena uringko,
23 à congregação dos filhos mais velhos, cujos nomes estão escritos no céu, e a Deus, que é juiz de todos, aos espíritos dos justos no céu, agora aperfeiçoados,
24 Ung konale ‘kamu wendu upili.’ nimba tirim yi Yesos molemúna uring molemeleko.
24 a Jesus, o mediador da nova aliança, e ao sangue aspergido, que fala de coisas melhores do que falava o sangue de Abel.
25 ⸤Akiliinga eni kanai!⸥ Ung nilimú yilinga ungele aima mimi-siku piliiku molai. Pulu Yili-ni ui ya ma-koleana ⸤mulú-Sainai molupa kene⸥ oliunga anda-kolepalima ung tondulu mare nimba sipa lip-lipi turum kene ‘Naa piliimulú.’ niring kene teku kis-siringeliinga buni liipa sirim kene enini takara toku pungí kupulanum te naa lirim. ⸤Mana muluringeliinga aku-sipa lem⸥ ekupu Pulu Yili-ni mulú-koleana molupa kene ung tonduluma oliundu yandu nimba sipa lip-lipi tolemú kene ‘Naa piliimulú.’ nimbu liipu bulu símulu lem mindili liipa simba kene takara topu pumulú kupulanum te lembaye? Aima naa lemba.
25 Tenham cuidado para não se recusarem a ouvir aquele que fala. Porque, se aqueles que se recusaram a ouvir o mensageiro terreno não escaparam, certamente não escaparemos se rejeitarmos aquele que nos fala do céu.
26 Ui ⸤Isrel-yambuma mulú-Sainai muluring kene Pulu Yili-ni⸥ ung nirim ungele-ni ma lop-lopi tinjirim, akiliinga-pe ekupu yu-ni ung te nimba panjipa kene nimba mele:
26 Quando Deus falou naquela ocasião, sua voz fez a terra tremer, mas agora ele promete: “Mais uma vez, farei tremer não só a terra, mas também os céus”.
27 Yu-ni “alsupu walsekale kamu ‘tipili.’ nimbú.” nirim akili i-sipa mele nimbá nirim: ‘ ‘Muléle kene male kene méle tirindumanga we lepa mindi pumba mélema we lipili, pora nimbá mélema pora nipili.’ nimba mélema pali lop-lopi tenjimba kene we lepa mindi pumba mélema mindi lop-lopi naa tili we lemba.’ aku-sipa Pulu Yili-ni nirim.
27 Isso significa que toda a criação será abalada e removida, de modo que permaneçam apenas as coisas inabaláveis.
28 — ausente —
28 Uma vez que recebemos um reino inabalável, sejamos gratos e agrademos a Deus adorando-o com reverência e santo temor.
29 — ausente —
29 Porque nosso Deus é um fogo consumidor.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.