Hebreus 10

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 ⸤Krais oliunga nimba kulunjurumeliinga ung te alsupu niambu.⸥ Numúna kene kariyapana kene kanupu kene méle-sikama naa kanupu mélemanga minima mindi angiliimú kanolemulu. Mélemanga minima kene mélemanga piksa dro telemelema kene akuma-ni sika mélema molemú mele we liipa ora silimú, yu-yunu méle-sika te mólu. Aku-sipa, Moses-ni ⸤“Ulu mare i-siku teai!” nimba⸥ yambuma-ni Pulu Yili popu tungí mele ung-mani sirim-ma penga ulu-kaí te wendu ombáliinga minéle mele mindi. Ung-mani akuma piliiku tiring uluma aima méle-sikama mólu. Akiliinga, ‘Pulu Yili popu tamili.’ niku kene ung-mani akuma piliiku kene kungma kalku Pulu Yili siringma-ni yambumanga ulu-pulu-kísima kamu lumaye naa tonjupa, Pulu Yili-ni enini kamu kanupa ‘numanu kaí kake tipili molemele.’ nimba kanomba ulu te naa tepa, ‘Enini “Pulu Yili-kene tepu kis-sirimulu.” niku numanale-ni naa piliiku molangi.’ nimba ulu te naa tirimeliinga taki-taki puniemanga pali enini Pulu Yili popu tungíndu ui kumbi-leku tiring mele tilu-siku mindi tingíndu kungma kalu-pui-upui tiring.
1 A lei dada por Moisés não é um modelo completo e fiel das coisas verdadeiras; é apenas uma sombra das coisas boas que estão para vir. Os mesmos sacrifícios são oferecidos sempre, ano após ano. Portanto, como pode a lei, por meio desses sacrifícios, aperfeiçoar as pessoas que chegam perto de Deus?
2 Aku-siku tiring uluma-ni eninga numanuma kam-kamu lumaye tonjulkanje alsuku kungma kalkemelaye? Kam-kamu lumaye tolkanje walsekale Pulu Yili popu toku kalku siku kene, eninga ulu-pulu-kísima mania pulka, kanu-kene enini ‘Numanukundu buni te naa pepa, ulu-pulu-kísima we naa pelemáliinga Pulu Yili-ni oliu molupu kis-simulú ulu te naa temba.’ niku piliiku kene alsuku kung mare naa kalku ulu akuma munduku kelkemela.
2 Se as pessoas que adoram a Deus tivessem sido purificadas dos seus pecados, não se sentiriam mais culpadas de nenhum pecado, e todos os sacrifícios terminariam.
3 — ausente —
3 Em vez disso esses sacrifícios, realizados ano após ano, servem para fazer com que as pessoas lembrem dos seus pecados.
4 — ausente —
4 Pois o sangue de touros e de bodes não pode, de modo nenhum, tirar os pecados de ninguém.
5 ⸤Penga kungma toku Pulu Yili popu toku kaluringmanga memima-ni yambumanga ulu-pulu-kísima numanuna pirim-ma kapula kamu lumaye naa tunjurum⸥-na piliipaliinga Krais ma-koleana ombá tepa kene ⸤Pulu Yili-ndu⸥ nimba mele:
5 Por isso Cristo, ao entrar no mundo, disse: “Tu, ó Deus, não queres animais oferecidos em sacrifícios nem ofertas de cereais, mas preparaste um corpo para mim.
6 ‘Pulu Yili kape niamili.’ nikunu
6 Não te agradam as ofertas de animais queimados inteiros no altar nem os sacrifícios oferecidos para tirar pecados.
7 Kung kaluring akuma
7 Então eu disse: — Estou aqui, ó Deus; venho fazer a tua vontade, assim como está escrito a meu respeito no
8 ⸤Sika Pulu Yili-ni yu-yunu yambumandu “Teai.” nimba
8 Primeiro ele disse: “Tu não queres sacrifícios ou ofertas de animais, e não te agradam as ofertas dos animais queimados inteiros no altar nem os sacrifícios oferecidos para tirar pecados.” Ele disse isso embora todos os sacrifícios sejam oferecidos de acordo com a lei.
9 ⸤Kung kaluringeliinga aku-sipa nimba kene⸥ pe nimba mele:
9 Depois ele disse: “Estou aqui, ó Deus, para fazer a tua vontade.” Assim Deus acabou com todos os antigos sacrifícios e pôs no lugar deles o sacrifício de Cristo.
10 Pulu Yili-ni
10 E, porque Jesus Cristo fez o que Deus quis, nós somos purificados do pecado pela oferta que ele fez, uma vez por todas, do seu próprio corpo.
11 ⸤Akiliinga ung te wasie i-sipa mele:⸥ Enamanga pali Pulu Yili popu tunjuli yima ola angiliiku popu tunjuli kongunale ti-pui-upui telemele. Aima taki-taki sumbulsuli tanguli ola angiliiku ulu-pulu-kísima aima kapula kulu naa tonjulemú kungma popu toku kalunjuku silimele.
11 Todo sacerdote judeu cumpre todos os dias os seus deveres religiosos e oferece muitas vezes os mesmos sacrifícios, mas estes nunca poderão tirar pecados.
12 Akiliinga-pe yi penga urum Pulu Yili popu tunjuli yi kanili-ni yambumanga pali taki-taki telemele ulu-pulu-kísima aima kamu kapula kulu tonjumba ulu te tenjimbandu yu-ni kamu walsekale mindi yunga turing kangiele Pulu Yili popu topa sirim kene ⸤kungma toku popu toku kalku Pulu Yili siring ulu-pulele kamu mania purum. Yu-ni aku tepa kene bi ola mulupili yu Pulu Yili-kene mélema nokumbandu⸥ Pulu Yili-nga ki-bokundu pupa mulurum. ⸤Ma-koleana Pulu Yili popu tunjuring yimanga kongunale pora naa nirimaliinga taki-taki ola angiliiku popu toku mindi angiliiring akiliinga-pe Krais-ni walsekale mendepolu Pulu Yili popu turum kene kapula tirimeliinga we mulurum.⸥
12 Porém Jesus Cristo ofereceu só um sacrifício para tirar pecados, uma oferta que vale para sempre, e depois sentou-se do lado direito de Deus.
13 Akuna mulurum mele ekupu yandupa Pulu Yili-ni Yesos yunga ele-túma kamu topa mania mundumba enale wendu ombáliinga we nokupa molemú.
13 Ali Jesus está esperando até que Deus ponha os seus inimigos como estrado debaixo dos pés dele.
14 Yu-ni ‘Yambumanga ulu-pulu-kis telemele numanuna we pelemúma kamu mania pupili.’ nimba yambumanga nimba yu-yunu yunga memale walsekale onde lenjipa kulurum ulu akili-ni yambu numanuna kake temba telemú yambuma Pulu Yili kam-kamu kanupa kaí piliimba ulele tinjirimeliinga alsupa ⸤Pulu Yili penga méle te popu topa naa kalombaliinga ui mulurum mele ekupu we molemú⸥.
14 Assim, com um sacrifício só, ele aperfeiçoou para sempre os que são purificados do pecado.
15 Yu-ni oliunga nimba tinjirimeliinga oliu numanu kake tipili molomulú ulu akilindu Mini Kake Tiliele-ni ung tale nilimú. Ui Mini Kake Tiliele-ni nimba mele:
15 E o Espírito Santo também nos dá o seu testemunho sobre isso. Primeiro ele diz:
16 “Auli ⸤Pulu Yi⸥li-ni nimba mele:
16 “Quando esse tempo chegar, diz o Senhor, eu farei com o povo de Israel esta Porei as minhas leis no coração deles e na mente deles as escreverei.”
17 ⸤Mini Kake Tiliele-ni⸥ aku nimba kene ung te wasie nimba mele:
17 Depois ele diz: “Não lembrarei mais dos seus pecados nem das suas maldades.”
18 Akiliinga, Krais-ni oliunga nimba tinjirimeliinga Auli Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tinjirimeliinga ekupu oliu-ni ‘Oliunga ulu-pulu-kísima mania pupili.’ nimbu alsupu kungma topu kalupu yu popu topu simulú kupulanum te naa lelemú.
18 Assim, quando os pecados são perdoados, já não há mais necessidade de oferta para tirá-los.
19 — ausente —
19 Por isso, irmãos, por causa da morte de Jesus na cruz nós temos completa liberdade de entrar no Lugar Santíssimo .
20 — ausente —
20 Por meio da cortina, isto é, por meio do seu próprio corpo, ele nos abriu um caminho novo e vivo.
21 — ausente —
21 Nós temos um Grande Sacerdote para dirigir a casa de Deus.
22 Pulu Yili molemúna nondupa pamulu. ‘Pulu Yili molemúna nondupa pamulu.’ nimbu kene Krais-ni yunga memale oliunga numanuna tanda sipa kanjunjurumele-ni oliu ulu-pulu-kis te numanuna naa pepa numanu kaí tepa pípili molupu, ⸤ui popu tunjuring yima-ni no aima kake tili te leku kene kangi kaí tepa angiliipili Pulu Yili-nga lkuna sukundu puring mele⸥ oliu aku-sipu ulu kaíma mendepolu tepu molupu konjupu, gólu tuli ung te numanuna naa pípili ‘Yu-ni kanupa kaí piliilimú uluma mendepolu teamulu.’ nimbu, ‘Yu-ni “Tembu.” nilimú mele aima sika temba.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene ⸤‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nilimú mele sika temba mola naa tembanje.’ nimbu numanu tale-tepu liipu naa mundupu⸥ oliu Pulu Yili molemúna mundu-mong aima naa tepu nondupa pupu molamili.
22 Portanto, cheguemos perto de Deus com um coração sincero e uma fé firme, com a consciência limpa das nossas culpas e com o corpo lavado com água pura.
23 “Enini-kene tembu.” nimba, nimba panjurum yili-ni gólu naa topa “Tembu.” nilimú mele sika telemú akiliinga eni “Yu ‘oliu-kene tepu konjumbu.’ nimba, nimba panjurum mele sika temba.” niku ui tondulu munduku piliiring mele munduku naa kelku, ambolku gi siku liiku kene ‘yu aima sika omba temba.’ niku numanu siku nokuku molai.
23 Guardemos firmemente a esperança da fé que professamos, pois podemos confiar que Deus cumprirá as suas promessas.
24 ‘Anju-yandu yambuma numanu monjuku liiku tapunjai.’ ningí kupulanum te piliiku koruku molai.
24 Pensemos uns nos outros a fim de ajudarmos todos a terem mais amor e a fazerem o bem.
25 — ausente —
25 Não abandonemos, como alguns estão fazendo, o costume de assistir às nossas reuniões. Pelo contrário, animemos uns aos outros e ainda mais agora que vocês veem que o dia está chegando.
26 — ausente —
26 Pois, se continuarmos a pecar de propósito, depois de conhecer a verdade, já não há mais sacrifício que possa tirar os nossos pecados.
27 — ausente —
27 Pelo contrário, resta apenas o medo do que acontecerá: medo do Julgamento e do fogo violento que destruirá os que são contra Deus.
28 Yambu te-ni Moses-ni ⸤“Ulu mare i-siku teai! Mare i-siku naa teai!” nimba⸥ ung-mani sirim-ma ‘Naa piliipu tembu.’ nimba topa pula turum kene yi tale-ni mola yupuku-ni kanuku niku siring kene yu kondu naa kolku sumbi-siku kamu toku kunjuring.
28 Quem desobedece à lei de Moisés é condenado sem dó à morte, se for julgado culpado depois de ouvido o testemunho de duas pessoas, pelo menos.
29 ⸤Ui sika aku-siku teku kis-siring yambuma aku-siku mindili siring⸥ lem ‘yambu te-ni Pulu Yili-nga Málale ‘Yu ulu te mólu.’ nimba mundupa kelepa ⸤ung-taka tonjupa⸥, Pulu Yili-ni ung kona nimba panjipa mi lirim ungele Krais-nga memale-ni tondulu mundunjurum memi akili-ni yambu kanili ‘Pulu Yili-nga yambu numanu kake-tiliele mulupili.’ nirim memi akili ‘ulu te mólu’ nimba ung-taka tonjupa, Pulu Yili-ni oliu numanu monjupa liipa tapunjupa tepa liilimú mele liipa ora silimú Mini Kake Tiliele ung-taka tonjulemú yambu akili papu olandupa mindili nombá mola mólu.’ niku piliikimiliye?
29 Então, o que será que vai acontecer com os que desprezam o Filho de Deus e consideram como coisa sem valor o sangue da aliança de Deus, que os purificou ? E o que acontecerá com quem insulta o Espírito do Deus, que o ama? Imaginem como será pior ainda o castigo que essa pessoa vai merecer!
30 Aku nikereliinga ung tale i-sipa bukna molemú:
30 Pois sabemos quem foi que disse: “Eu me vingarei, eu acertarei contas com eles.” E quem também disse: “O Senhor julgará o seu povo.”
31 Kona molupa mindi puli Pulu Yi aima tondulu puli olandupale-ni yambu te-ndu arerembi kolupa kene ‘Mindili nui.’ nimbá lem papu yu aima mini-wale mundumba. ⸤Akiliinga, máku topu anju-yandu yambuma ‘numanu tondulu pupili.’ niamili.⸥
31 Que coisa terrível é cair nas mãos do Deus vivo!
32 Eni ui Pulu Yili-nga ungele kumbi-leku piliiku liiku kene tiring mele alsuku piliai. Eni mindili siring kene we mindili noku tondulu munduku molku Pulu Yili munduku naa kiliring.
32 Lembrem do que aconteceu no passado. Naqueles dias, depois que a luz de Deus os iluminou, vocês sofreram muitas coisas, mas não foram vencidos na luta.
33 Wale mare eni liiku yambumanga kumbi-kerina angnjiku eninga ung-taka tonjuku ‘mindili nangi.’ niring. Wale mare aku-siku mindili nuring yambuma enini-kene tapú-toku molku liiku tapunjuringko.
33 Alguns foram insultados e maltratados publicamente, e em outras ocasiões vocês estavam prontos para tomar parte no sofrimento dos que foram tratados assim.
34 Ka siring ka-lkuna piring yambuma kondu kuluringko. ‘Eninga méle aima kaí taki-taki lepa mindi pumba mélema we lelemú.’ niku piliiku kene ‘Molku kis-sangi!’ niku eninga mana-mélema liiring kene ‘We liangi.’ niku we munduku kelku numanu siring. Aku-siku tiring walema alsuku numanu liiku munduku piliai!
34 Vocês participaram do sofrimento dos prisioneiros. E, quando tudo o que vocês tinham foi tirado, vocês suportaram isso com alegria porque sabiam que possuíam uma coisa muito melhor, que dura para sempre.
35 Ui aku-siku tiring mele alsuku piliiku kene ‘Sika liipa tapunjilimú. Sika aku-sipu molomulú.’ niku tondulu munduku piliiring mele ekupu munduku naa kelai. Tondulu munduku piliiku mulungí kene akiliinga, méle kaluli kaíma eni auli-teku liingí.
35 Portanto, não percam a coragem, pois ela traz uma grande recompensa.
36 ‘Pulu Yili-ni oliu “Teai.” nilimú mele temulú kene yu-ni “Simbu.” nimba, nimba panjurum méle kaíma liimulú.’ niku piliiku kene tondulu munduku piliilimili mele munduku naa kelku, teku mindi molai. Munduku kilingí kene naa liingí.
36 Vocês precisam ter paciência para poder fazer a vontade de Deus e receber o que ele promete.
37 Ung te piliipu kene aku-sipu niker. Ung akili i-sipa mele:
37 Pois, como ele diz nas Escrituras Sagradas : “Um pouco mais de tempo, um pouco mesmo, e virá aquele que tem de vir; ele não vai demorar.
38 “Na-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimbu
38 E todos aqueles que eu aceito terão fé em mim e viverão. Mas, se uma pessoa voltar atrás, eu não ficarei contente com ela.”
39 Akiliinga-pe yambu “Sika” niku tondulu munduku piliilimili mele munduku kelku kene kolea-kísina pulimelé yambumanga yambuma oliu naa molemulu. Oliu ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, ‘yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nilimú yambuma molemulu.
39 Nós não somos gente que volta atrás e se perde. Pelo contrário, temos fé e somos salvos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.