Filipenses 1

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Na Poll kene Timoti olsu, Krais Yesos-nga kongun kendemande tinjili yisele-ni
1 Ayu Paul Timothy airi i Keriso Jesu ana’akir wairafi. God ana sabuw etei Keriso Jesu wanawananamaim kwaikofan nati Philipi kwama’am naatu kwa Nutetenayah, baibaisayah bairi a fef iti abiyafar. Paul diburumaim fef kirum baiyowayan bat i’itin|alt="Paul writing in prison" src="CN02069B.TIF" size="span" loc="Php 1.1" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="1.1"
2 Oliunga Lapa Pulu Yili kene Auli Yesos Krais-seleni eni
2 Manaw kabeber Tamat Godane naatu ata Regah Jesu Keriso’one kwa etei isa nama.
3 Na-ni eni taki-taki numanale-ni piliipu kene nanga Pulu Yili-kene “Angke” niliu.
3 Ayu au God ana merar ayiy ana veya mar etei kwa anunuhi.
4 — ausente —
4 Matan fufur au yoyobanamaim, ayu mar etei ereyasisir kwa etei isa ayoyoyoban.
5 — ausente —
5 Anayabin tur gewasin wantoro’ot abai ana biyat atitit ana veya, kwa a baibais kwaitu bairi iti tur tafaram tanan iti boun tatit.
6 Na-ni piliipu kene, ‘Pulu Yili-ni eninga numanuna kongun pulu monjupa tirim kongun kaiéle telsiliipa pupa mindi molupa, Krais Yesos yandu omba oliu liimba enaliinga kongun kanili tepa pora simba.’ nimbu tondulu mundupu piliiliu.
6 Naatu ayu i abitumatum, God iti bowabow gewasin kwa wanawananamaim bubusuruf boro nabow nan yomanin na’asa’ubibo Keriso Jesu ana veya natit.
7 Nanga numanale-ni eni piliipu andupu moliáliinga na eni pali numanuna piliiliu mele kapula piliiliu. Na ka-lkuna peliu kene kepe, temani-kaiéle topu sipu “Yu aima sika temanele yambuma aima piliiku liangi.” nilsiliipu andurundu kene kepe, eni na liiku tapunjulemele-na na kene eni kene oliu Pulu Yili-ni we kondu kolupa liipa tapunjilimú.
7 Kwa i mar etei ayu dogorou’umaim kwama’am, naatu au naniyan iti na’atube mar etei kwa isa anotanot, anayabin dibur baremaim, o tur gewasin awawasfarimaim, o aitafofor tur ao’orerebamaim. Kwa etei i ayu bairit God ana manaw ana kabeber tafafarambonen.
8 “Krais Yesos-ni eni kondu kolupa numanu monjulemú mele na-ni aku-sipu eni kondu kolupu numanu monjupu waka kolupu moliu.” niker akili sika niker. Pulu Yili-ni ung nilkanje na-ni “Sika nikem.” nilkako.
8 Ayu dogorou wanawanan au naniyan tutufin etei Keriso ekukura’ara’ah na kwa iti isan, God i etei so’ob, ayu men abifuwen.
9 — ausente —
9 Ayu ayoyoyoban kwa a yabow i akokok tafan nayababar nara’at, anot hinarerekab, naatu turobe hai naniyah etei kwanaso’ob gewas,
10 — ausente —
10 saise kwa tur nowar fufunin gewas yabuna’in isan boro kwanasinaf gewas. Naatu Keriso ana Veya’amaim kwa boro aur ubar en sasouwi kwanabat.
11 Yesos Krais-ni eni-kene tapú-topa molupa liipa tapunjilimáliinga yu kanupa sumbi-nili uluma nimba piliilimú uluma mindi teku mulungí. Eni aku-siku teku molungéle-ni Pulu Yili-nga bili paka tonjuku yu kape ningí.’ nimbu aku-sipu Pulu Yili-kene eninga mawa tenjiliu.
11 Naatu roumutufuren ana ro’on gewasih Jesu Keriso’one hinanan boro dogor wanawanan nare naatu imaim kwa boro God merarayow kwanitin kwanabora’ara’ah.
12 Angmene, na-kene ulu buni wendu um akili-ni temani-kaiéle pipi naa símu. Na ka siring ka-lkuna peliu ulele-ni temani-kaiéle tepa tondulu mundunjulimú.
12 Taitu tuwai’inah, ayu akokok kwanaso’ob, sawar abistan isou himamatar imaim Tur Gewasin ibais ra’at etatasasar.
13 Akiliinga, Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga lkuli nokolemele ami-yima kene we-yambuma pali ‘Na Krais-nga kongunale tenjiliáliinga ka siring ka-lkuna peliu.’ niku kanolemele.
13 Sinaf ana itinin iti’imaim aiwob orot ana bar wanawanan ana kaifenayah naatu sabuw afa nati’imaim hima’am auman hiso’ob, ayu i Keriso ana bowayan orot, imih hifatumu.
14 Na ka-lkuna peliáliinga nanga anginipili pulele-ni kanuku kene ‘Auliele-ni oliu sika liipa tapunjumba.’ niku piliiku numanu tondulu pupili ⸤‘Yambuma-ni oliu mindili síngi lem ulu te mólu.’ niku⸥ Pulu Yili-nga ungele mundu-mong naa teku tondulu munduku niku silsiliiku andolemele.
14 Ayu dibur arurumaim taituwau iyab Regah wanawananamaim hima’ama moumurihika koufair hibai himisir hitafofor God ana tur tibibinan.
15 Sika yi mare-ni ⸤na kolea puleliinga andupu ungele nimbu sirindeliinga yambu pulele ung kanili piliiku liilimele mele⸥ kanuku kis piliiku kene ‘Poll-nga bili mania pupili. Oliunga bima ola mulupili.’ niku Krais-nga temanele toku silimele akiliinga-pe mare-ni numanu kaí pípili ⸤‘Krais-nga bili ola mulupili.’ niku⸥ Krais-nga temanele toku silimele.
15 Binanuyah i turobe Keriso isan tebibinan, baise afa dogoroh wanawanan i geg bobowen ayu isou ma auman tibibinan, naatu afa i not gewasinamaim tebibinan, anayabin tekokok ayu hinibaisu.
16 Na-ni ‘temani-kaiéle yu aima sika.’ nilsiliipu andoliáliinga ka-lkuna peliu mele kanuku kene na numanu monjulemeláliinga Krais-nga temanele toku silimele;
16 Iti binanuyah i yabowamaim bonawiyih tebibinan, anayabin ayu Tur Gewasin atafafar isan dibur ama’ama i hiso’ob.
17 akiliinga-pe yi mare-ni numanu sumbi-sipa naa pípili eninga bili ‘ola pípili.’ niku Krais-nga temanele toku silimele. ‘Na ka-lkuna peliu kene buni mare olandupa samili.’ niku aku telemele.
17 Binanuyah afa Keriso isan tibibinan baise geg bobowenamaim tibibinan, anayabin tekokok hinasinaf ayu dibur baremaim yababan anab isan.
18 — ausente —
18 Baise ayu nati isan men anotanot! Anayabin binanuyah not gewasinamaim tibibinan o geg bobowenamaim tibibinan, ana’an gagamin Keriso ana tur gewasin i hibinan sabuw tenonowar isan ayu abiyasisir, naatu boro mar etei aniyasisir.
19 — ausente —
19 Anayabin kwa ayoyobanamaim naatu Jesu Keriso Anunin ana baibaisamaim ayu aso’ob iti biyababanane boro nabotaitu anatit.
20 ‘Na-ni teambu.’ nimbu piliikerale i-sipa mele: ‘Na teliu mele kepe moliu mele kepe akiliinga pipili naa kolupu Krais-nga kumbi-kerina angiliimbu kene aima kapula.’ nimbu yunga kongunale tondulu mundupu teliu. ‘Molumbu kene kepe mola kolumbu kene kepe nanga kangiele-ni Krais-nga bili paka tunjurundu tonjuliu mele aku-sipu tonjambu.’ nimbu aku teliu.
20 Ayu au naniyan tutufin etei nuhufot ama akakaif wanawanan boro men kafa’imo ef ta’amaim anasinaf kakaf biya’ohow anabaimih, en baise, biyou yawasin ema’ama o biyou emomorob, ayu boro mar etei anitafofor anabinan sabuw etei Keriso hinarusagisagiy.
21 Na kona moliu kene Krais nanga numanuna molemú, wasie tapú-topu molembulu akili kapulako; kolupu kene molumbu mele aima ola-kilia.
21 Anayabin yawasu ama’am i Keriso isan ama’am, naatu anamomorob na’at au gewasin i gagaminaka ema’am.
22 Ma-koleana we mulundu lem na-ni nanga kongun kaí we lelemále manda tembu. Akiliinga kolumbale kene kona molombale kene ulu kanuselenga te tembu mele na piliipu sundupu lu liiliu.
22 Biyau yawasin anama’am na’at, Regah isan boro ana ma anabow, baise men aso’ob boro menatan anarubin?
23 Na numanu tale pelemú. Ma-koleale mundupu kelepu Krais molemúna pupu wasie molombulundu na numanu sipu moliu. Aku tindu lem aima kapula.
23 Ayu i sawar rou’ab hitarsibu. Baise ayu au kok gagamin i ata morob Keriso airi atama i igewasin kwanekwan.
24 Akiliinga-pe kulundu lem na-ni eni nambi-sipu manda liipu tapunjumbuye? Penga eni nambulka tingínje? Aku-sipu nimbu piliipu kene ma-koleana we mulundu lem aima kapulako.
24 Naatu baise gewasin anababatun i yawasu anama, saise kwa anibaisi.
25 ‘Na-ni eni liipu tapunjumbu kene eni Krais-nga yambuma molku konjuku ‘yu sika’ niku tondulu munduku piliiku numanu siku mulungí.’ nimbu piliipu kene ‘Na eni-kene wasie ma-koleana sika molomulú.’ nimbu tondulu mundupu piliiker.
25 Tur anababatun a tur ao’owen, aso’ob boro yawasu anama kwa etei anibaisi a baitumatum wanawanan kwanara’at kwanayen kwaniyasisir,
26 ‘Penga na eni mulungína alsupu yandu ombu wasie molomulú kene eni Krais Yesos-nga bili paka tonjuku mulungí.’ nimbu piliipu ‘Sika aku-sipu eni-kene alsupu molumbu.’ nimbu piliiker.
26 saise ayu anabinanawani maiye, kwa boro abisa asisinaf isan Keriso Jesu ana merar kwanay wabin kwanabora’ara’ah.
27 Akiliinga-pe na úndu lem kepe naa úndu lem kepe ulu te mólu. ‘We-yambuma-ni oliu kanuku kene ‘Sika Krais-nga yambuma molemele.’ niku piliangi.’ niku Krais-ni yu lumbili andúlima mulungí mele nimba sirim mele eni aku-siku molai. Aku-siku mulungí ulele olandupale. Penga aku-siku teku molangi ombu mongale-ni kanundu lem mola eni teku molemele mele temani te ka-lkuna molupu kene piliindu lem ‘Eni numanu tiluna pupili tondulu munduku molku, ‘yambuma ⸤Pulu Yili-ni makó turum yi-nuim Krais Yesos-ni yambumanga nimba tinjirimeliinga molku kunjingí mele⸥ ‘Sika’ niku tondulu munduku piliangi.’ niku temani-kaiéle toku siku,
27 Au not gagamin i iti a tur ao’owen, akokok ama yawasamaim Keriso ana tur gewasin sabuw hinakakafiy. Ayu itimih ananan na’at, o men ananan, ayu akokok kwa a not etei i ta’imon, roun roun kwanabat kwanibaibaisbonen sabuw tur gewasin batkikin isan kwabowabow ana tur ananowar.
28 eninga ele-tu yambuma-ni ‘eni mini-wale mundangi.’ niku ulu mare telemele kene ‘Ulu te mólu.’ niku mini-wale naa munduku we angiliimili mele piliambu.’ nimbu moliu. Eninga ele-túma-ni eni mini-wale naa munduku we angiliimili kene kanukuliinga ‘Eninga ele-túma eni mindili noku molku kis-singí akiliinga-pe eni Krais-nga yambuma mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, molku kunjingí kupulanum-na pungí.’ niku kanungí. Pulu Yili-ni eni tepa liipa, ele-túma topa mania mundumbaliinga aku-siku niku kanungí.
28 Arakit sabuw wanawanah kwanarur na hini’aiseyasey kwanabat, kwa abatkikinamaim nati sabuw gurugurusen wanawanan tirur boro hina’itin hinaso’ob, kwa i boro God yawas nit, naatu i boro nagurusih, iti i God boro nasinaf.
29 Pulu Yili-ni eni tepa konjupa kene ‘ ‘Krais yu sika. Yu mendepulu manda.’ niku tondulu munduku piliangi.’ nilimú. ‘Krais-nga bili ola pípili nilimele akiliinga mindili nangi.’ nilimúko. ⸤Akiliinga ele-tu yambuma-ni aku-siku niku kanungí.⸥
29 Anayabin God ana baigegewasin it bitit i men baitutumin akisin, baise isan tani’akir auman.
30 Ui na ⸤‘Yesos Krais yu sika.’⸥ nimbu tondulu mundupu piliirindeliinga ele-túma-ni na toku mania mundungí tiring kene tondulu mundupu molupu mindili nurundu mele eni Krais-nga yambuma-ni kanuring, pe ekupu aku-sipu moliu mele piliilimiliko. Ekupu eni mindili nolemele mele tilu-sipako.
30 Ayu bairit tama’am ana veya wawainabu i kwa’itin, naatu boun ewawainabu ana tur i kwanonowar, imih kwa wainaben i nati ta’imon wanawanan kwarun ewawainabi.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Filipenses 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.