Efésios 4

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Akiliinga, na Auliele-nga kongun tirindeliinga ka-lkuna pepu moliu yili, na-ni tondulu mundupu eni ung-mani sipu kene nimbu mele: Pulu Yili-ni enindu ‘Eni nanga yambuma molku nanga kongunale tenjangi wangi.’ nimba makó turum kilia oku yunga yambuma muluring mele molemeláliinga yu-ni kanupa kaí piliilimú uluma teku molai.
1 Ayu i Regah wabinamaim dibur arun ama’ama, imih kwa ao’ototofari, God ayawas ya’asair eaf kwana kwabaib imaim kwanama.
2 Taki-taki ‘Nanga bili ola naa pípili.’ niku molku,
2 Mar etei taiyuw kwanayara’iyi, kwanakakaf, yatenanub, yabowamaim taituwa kwanabuwih.
3 ‘Oliu Krais-nga yambu-talape tiluele molemulu yambuma numanu tiluna pupili táka-nimbu molamili.’ niku ‘Numanu tiluna pupili.’ nilimú Minéle-ni eni ‘Ambulupili.’ niku molai.
3 Anun Kakafiyin buwi kwana bita’imoni i kwanasinaftobon a kou’ay nati i kwanabukikin tufuwamaim kwanama.
4 ‘⸤Pulu Yili-ni⸥ oliundu ‘Yunga yambuma molangi wai.’ nirimaliinga ⸤kolea-kaína pupu molomulú⸥.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu ulu tiluele mindi, aku-sipako oliu yambu kangi tiluele mele molemulu; Mini Kake Tiliele oliunga numanumanga molemále tilueleko;
4 Biyat i ta’imon, Anun Kakafiyin i ta’imon, God ea’afit i nuhifot ta’imon tabai,
5 oliunga Auliele tilueleko; tondulu mundupa piliili ulele tilueleko; no liili ulu-pulele tilueleko;
5 Regah i ta’imon, baitumatum i ta’imon, bapataito i ta’imon.
6 oliunga pali Lapa Pulu Yili tilueleko.
6 Naatu God i ta’imon, sabuw tutufin etei’imak Tamat, naatu iti etei’imak ata ukwarin, Regah ta’imon, etei’imak wanawanatamaim ebowabow, naatu wanawanatamaim ema’am.
7 Pulu Yili-nga we kondu kululieliinga Krais-ni oliu tepu molomulú tonduluma moke tepa oliu tilu-tilu nimba we sirim.
7 It ta’ita’imon manaw kabeberamaim Keriso ana usar bitit i ra’at naatu igewasin kwanekwan.
8 Pulu Yili-nga bukna aku-sipa nimba molemú kanili. Yu-ni nimba mele:
8 Buk Atamaninamaim iti na’atube eo,
9 Yu ‘olandu purum’ nirim akili olandu purumeliinga liipa ora sirimuye? Mólu. Ui yu aima mana-mandu purumeliinga liipa ora sirim.
9 Tur iti, “Yen Auyom.” Ana’an i iti, wantoro’ot i marane ra’iy, re anababatun me wanawanan run.
10 Yi mulúna aima olandu purum yi kanili ui mana-mandu purum yili. ‘Mulú ma koleamanga pali molambu.’ nimba aku tirim.
10 Imih orot nati taiyuwin yara’iy re’er, nati orot ta’imon yen auyomtoro’ot tit, naatu mar ana hanef etei natabir rabon mar tafaram tutufin etei ana’itinin bai karatan.
11 Yi kanili-ni mindi ⸤mana-⸥yambuma tonduluma moke tepa we sirim.
11 Naatu i taiyuwin siwar bow orot ta ta faramih, orot afa tur abarayah himatar, afa dinab tur faramayah himatar, afa binanuyah himatar, afa Kirisiyan hai bonawiyenayah himatar, naatu afa bai’obaiyenayah himatar,
12 Krais-ni ‘Nanga yambu-talapele nanga kangiele tondulu pupa molupa kunjupili akiliinga Pulu Yili-nga yambuma pali Krais-nga kendemande-kongunale teku molangi.’ nimba aku-sipa tonduluma yunga yambuma moke tepa we sirim.
12 saise God ana sabuw tatabobuna’ih bowabow ana ef hitaso’ob. Naatu bowabow tataburiri tatabow Keriso biyan tatawowab tara’at tayen
13 Oliu ⸤yunga yambuma⸥ ‘ ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimuláliinga numanu tiluna pupili molupu, Pulu Yili-nga Málale-ni numanale-ni piliipa molemú mele oliu pali tilu-sipu piliipu kongnjupu, numanu-bo tondulu pupa pípili mololsiliipu pupu, kamu Krais molemú mele oliu numanu-bo pípili molamili.’ nimba aku tirim.
13 tanan it etei ata baitumatum an ta’imon tamatar. Naatu God Natun ana kirikirifot tataso’ob gewas, wanawanat takwat Keriso ana tutufin tatab.
14 Aku-sipu tepu molomulú kene kangambula kelúma numanu naa pípili molemele mele naa molomulú. No-numúna popuremi topa nona anduli sip mare we topa memba andolemú mele yi mare gólu toku kundi tolemele yima oku ung-bo tonjuku eni “I-siku teai. I-siku naa teai.” niku mani silimele kene we piliiku numanuma alowa-malowa teku lumbili pulimelé mele oliu aku-sipu naa temulú.
14 Saise it boro men kek na’atube tatama’am, sabuw baifufuwenayah hitan hitifufuwit ata baitumatum hitiyuwiyuwimih. Kotar yabat nane ebabin ebiyuwiyuwibe. Anayabin sabuw hai notamaim baifuwen tur afa himataren sabuw afa hifufuwih hinawiyih sa’ab tenan.
15 ⸤Gólu tuli yima-ni ningí mele kum tenjipu naa piliipu kene⸥ Krais-nga kangiele molemulu yambuma ‘Oliu nokupa oliunga pengale molemú yi-nuim Kraisele molemú mele molamili.’ nimbu anju-yandu numanu monjupu ung-sikama mendepolu nimbu molamili.
15 En baise nati efanin, yabowamaim tur anababatun tanao, ef tata’ane ata orot ukwarin Keriso wanawananamaim tanawowabit tanayen.
16 Yu kimbu ki kangi mélemanga pali nokulemú pengale. Yu-ni ombele pulkanu mélema pali ‘tondulu pupili.’ nimba tondulu mundunjulimú. Akiliinga, kangieliinga mélema pali anju-yandu numanu monjupa liipa tapunjilimú kene kangiele olandupa-olandupa tondulu pupa aima auli-tepa pelemú.
16 I ana bainakokomaim biyat tutufin etei bai na ikokofan wowab gewas. Naatu biyat hai bowabow Regah bitih na’atube tebowabow ana veya biyat i erara’at naatu yabowamaim ewowowab gewas.
17 Akiliinga, Auliele-ni na ⸤Poll⸥ ‘Eni nokambu.’ nimba na namba sirimeliinga na-ni eni tondulu mundupu ung te i-sipu nimbu siker: Krais-nga yambu-talapena ulsukundu molemele yambuma-ni teku molemele mele aima naa teai. Yambu kanuma ⸤‘Pulu Yili-nga ungma naa piliimulú.’ nilimeláliinga⸥ eninga numanuma mimi-sipa naa pelemú-na kelep mele tolemele.
17 Regah ana onowatenamaim ayu kwa abimatnuwi, Eteni Sabuw tema’am na’atube men kwanama’amih, anayabin nati sabuw i hai not hikwaris koko’awabe tema’am.
18 Yambu kanuma enini uluma pali naa piliiku eninga numanuma pipi silimeláliinga Pulu Yili molupa telemú mele naa piliiku, eninga piliipa kungnjúlima súmbulu tolemú akiliinga enini Pulu Yili-nga kona molupa kunjulieliinga ulsukundu molemele.
18 Hai not etei i gugumin awan karatan, God ana yawasamaim i hitabaratait nabin anababatun tebatabat, anayabin ukwarih i hifokar naatu dogoroh hikabay.
19 Ulu telemelema piliiku apuruku pipili kulungí ulu-pulele ⸤mania purum⸥ enini-kene naa pelemáliinga enini ulu-kismanga sukundu walu-siku sumbi-siku puku, yambuma kanuku kene pipili kolemele ulu kalaru mulúlima numanu kimbu-siku teku molemele.
19 Biya’ohow naniyan i men kafai hiso’ob, hai yawas tutufin etei kakafin nowanamih hitin bai susuw, naatu in sesebar teo’onofar.
20 — ausente —
20 Baise kwa i men iti na’atube hi’obaiyi kwana Keriso kwasu’ubimih.
21 — ausente —
21 Kwa Keriso isan i hio kwanowar, naatu Turobe yawas gewasin Jesu wanawananamaim ema’ama isan i hi’obaiyi.
22 Eni tingí mele nimbu mani sirimulale i-sipa mele: “Eni ui muluring kene eninga ui-we-numanuma-ni ulu-pulu-kísima waka kolku teku kis-siku muluring numanu kanuma munduku kelai. Aku tiring uluma-ni ya ma-koleana molku kis-silkimela; kolku kene kolea kísina puku mindili noku molku kis-siku mindi pulkemelako.
22 Imih kanab atamanin nawiyi yawas kakafih, baifufuwen in kura’ara’ahi kwasinaf gugurusi, nati kanab atamanin i kwanikiya’ub kwanabosair.
23 Ui-we-numanu kanuma munduku kelku eni numanu konama pípili molai.
23 Dogor naatu a not etei i kwanabow kwaniwa’an boubuh hinamatar,
24 ‘Pulu Yili numanu pelemú mele oliu numanu kona aku-sipa pípili.’ niku kene Pulu Yili-ni ulu-pulu kaí sumbi-nílima tepa aima kake tipili molemú mele aku-siku molai.” nimbu ung-mani aku-sipu sirimulu.
24 naatu kanab boubun God ana’itininabe wowab yai inu’in i kwanab kwaniyoun, saise yawas anababatun, ana ef mutufor naatu kakafiyin boro imaim nirerereb.
25 Akiliinga, ⸤ui-we-numanuma munduku kelku numanu konama liiku panjiku kene⸥ eni ung gólu tuli ulu-pulele munduku kelku, kangi tilueliinga kimbu ki mélema angiliimú mele aku-sipu oliu Krais-nga yambuma pali numanu tiluele pípili molemulu akiliinga oliunga pulu lelemú yambumandu ung-sikama mindi niku molai.
25 Naatu baifufuwen i kwanihamiy, taituwa isah i turobe hai tur kwana’owen, anayabin it etei tana taita’imon Keriso biyan tamatar.
26 — ausente —
26 Ya nasoso’ar na’at, men yaso’ar nabonawiyi bowabow kakafin inasinaf. Naatu men yaso’ar auman inama nan veya nare.
27 — ausente —
27 Men Demon Mowan veya nati’imaim initin narunamih.
28 Mélema wa nolemele yambuma-ni ulu akili munduku kelku ekupu wa naa noku, kongun teangi. Eninga kima-ni kongun teku kene, ‘Yambu mare méle mólu tombama liipu tapunjupu mélema samili.’ niku kene wa nuli yambu kanuma-ni eninga kima-ni kongun kaíma teangi.
28 Orot yait ebabain, i bain nihamiy naatu nabusuruf nabow, saise ma gewasin nab nama gewas. Naatu sabuw yababan wairafih nibaisih.
29 Eninga kerimanga ‘Ung kis te wendu naa upili.’ niai. Krais-nga yambu numanu toembu naa túlima kene molku kis-singíma kene kanuma tondulu simba ungma mindi niai. Ung mare yambu kanuma piliingí kene enini liipa tapunjumba ungma mindi niai.
29 A tur men womararin ina’omih, baise baibais ana tur gewasin inao, saise sabuw baibais abisa tekokok boro hinab nawowabih hinara’at. Naatu sabuw iyab tur tenonowar boro nibaisih.
30 ‘Mini Kake Tiliele-ni eni yambuma ulu-pulu-kísimani kundi tolemú kolealiinga penga kamu wendu puku, ulu-pulu-kis te naa pelemú, kapula mulungí koleana wangi akiliinga eni isili-ui nokupa mulupili.’ nimba Pulu Yili-ni Minéle sirim Mini akili-ni kanupa kis piliipa numanu waengu naa simba uluma naa teai.
30 Naatu God Anun Kakafiyin men yababan kwanitin. Anayabin Anun Kakafiyin i God ana’i’inanen wanawanatamaim ema’am it i nowan. Saise nati Veya gagamin nanan ana veya it boro narufamit nabotaitit tanatit.
31 Yambu lupama kene numanu kis panjiku teku kis-siku, ung-mura siku arerembi kolku, ele teku ung-bulkundu ninjiku, ulu telemele akumanga ulu-puluma toku mania mundai.
31 Imih dogor wanawanan tenakuyakuy, gagamat, yaso’ar, okwanekwan naniyah kakafih ta ta etei kwanihamiyen.
32 Eni eni-enini anju-yandu kondu kolku teku konjuku, Krais-ni eninga nimba tinjirimeliinga Pulu Yili-ni eninga ulu-pulu-kísima ‘Mania pupili.’ nimba we kanupa konde tinjirim mele aku-siku yambuma-ni eni teku kis-singí uluma ‘Mania pupili.’ niku we kanuku konde tenjai.
32 Naatu nati sawar efanih, kwa i taituwa etei isah kwanamanaw kwanakabeber, kwaniwanbabanih. Naatu notawiyen isa nama, Jesu Keriso ana bowabowamaim God notanotawiyit na’atube.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Efésios 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.