Colossenses 2

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Eni kene, Krais-nga yambu-talape kolea-kelú LLadosia taon-na molemelema kene, koleamanga pali yambu na naa kanolemele yambuma kene, enini ‘Aima liipu tapunjambu.’ nimbu mindili sipu kongun tenjiliu mele ‘eni piliangi.’ nimbu piliiker.
1 Ayu bowabow fokarin maiyow kwa isa, naatu Laodicea ekaleisia isah abowabow, i akokok anao kwananowar, naatu sabuw afa ayu men hisusu’ubu auman isah abowabow i anao kwanaso’ob.
2 ‘ ‘Enini numanu tondulu pupili molku, anju-yandu numanu munjingí ulele-ni enini liipa tere lenjemba kene enini ⸤Krais-nga⸥ ulu-puluma pali mimi-siku piliiku kene ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele kam-kamu aku-siku olandupa piliiku molangi.’ nimbu na aima mindili siliu. Aku-siku piliiku kene Pulu Yili-nga ung mo topa pelemáliinga enini piliangiko.’ nimbu na mindili siliuko. Mo topa pelemú ung akili Krais yunu.
2 Ayu au kok gagamin iti sabuw dogoroh i kaufair awan nakaratan, naatu yabowamaim naku’ayih saise so’ob tutufin enan naniyan hinab naatu God ana kirikirifot Keriso wanawananamaim hinaso’ob.
3 Piliipa kungnjuli ulu-puluma kene, numanale-ni piliilimili ulu-puluma kene, ulu-pulu akuma Krais yu-kene mo topa pelemú. Akuma ku-moni mele bengena peka topa lelemú mele yu-kene aku-sipa peka topa pelemú.
3 Keriso akisin maiyow i ata ukwar rerekab isan ana so’ob an, naatu so’ob gewasih etei nugunug na’atube awan ma’afut ma’atan ema’am.
4 ‘Yambu mare-ni enindu gólu toku ung kaí mare niku kundi tungí.’ nimbu kene ung ili eni nimbu siker.
4 A tur ao’owen, orot babin men ta veya kwanitin a natain nifufuwimih, ana tur nayare hamehamen mumunin nao men kwananowar.
5 Na eni-kene naa moliu akiliinga-pe ‘eni-kene moliu.’ nimbu piliipu, eni tapú-toku tondulu munduku kongunuma sumbi-siku teku yi-nuim Kraisele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku munduku naa kelemele mele nanga numanale-ni piliipu kene lakupu numanu siliu.
5 Basit ayu biyau’umaim i kwaboyouwu baise ayubu’umaim i bairit tama’am. Kwa a baitumatum Keriso wanawananamaim kwafatum badowan kwabatabat isan, ayu i abiyasisir yawas tutufin Keriso’omaim.
6 Pe ekupu ‘Krais Yesos oliunga Auliele mulupili, wasie molamili numanuna upili.’ niring mele yu-kene wasie tapú-toku molai.
6 Keriso kwaibasit a Regahamih kwabai, imih Jesu wanawanan kwanarun i ana kokomaim kwanama.
7 Unji te ⸤tondulu mundupa angiliimbandu⸥ yunga pulkanuma mana-mania mundulimú, lku te ⸤‘tondulu pupa angiliipili.’ niku⸥ paka-sum tondulu puli te polulemele, eni ‘aku-sipu tondulu mundupu angiliamili.’ niku unjele ma akili kene tapú-topa angiliipa lkuli paka-sum kene tapú-topa angiliimú mele eni Krais-kene aku-siku tapú-toku angiliiku, oliu-ni eni mani sirimulu ungma ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele olandupa tondulu munduku piliiku kene, taki-taki Pulu Yili-kene ‘Angke’ niai.
7 A wairoroh Jesu wanawanan na’of barur, a yawas i tafanamaim kwanawowab naatu a baitumatum nara’at fair nab hibi’obaiyi na’atube. Naatu dogor merarayow awan nakaratan.
8 ‘Yambu te-ni ‘yunga numanale-ni piliilimú mele eni aku-siku mele aima numanale-ni piliiku molangi.’ nimba we-ungma gólu topa eni nimba simba.’ niku kanuku konjuku molai. Anda-kolepalima-ni ui mani siring yandupa piliiring mele kene, ma-koleamanga pali nokolemele kurumanga ungma kene, yambu kanuma-ni piliiku kene eni niku silimele. Krais-nga numanale-ni piliilimú ungma naa piliiku niku silimele.
8 Kwana’itin gewas men yait ta orot ana so’obamaim nifufuwi nanawiyi dibur kwanarunamih, iti bai’obaiyen, i orot hiyabunibun re enan naatu iti tafaram ana sabuw hai ofafar hio hikikirum, i hiyabunibun enan men Keriso biyanane enan.
9 Yi-nuim Kraisele mana-yi au talurum kene Pulu Yili yu-yunu molupa telemú mele aku-sipa ulu-pulele Kraisele yunga kangina pepa peká tolemú mele eni piliilimili kanili.
9 Anayabin Keriso biyan i God biyan tutufin etei nati’imaim ema’am.
10 Akiliinga, yi akili Pulu Yili molupa telemú ulele yu-kene pelemú akili eni yu-kene tapú-toku molemele kene Pulu Yili-ni eni kepe silimú eni-kene peka topa pelemúko. Yi-nuim Krais kanili yu mulúna kuru tondulu púlima kepe, méle namba pelemú-na méle akuma nokolemelemanga pali, yu yi olandupale molemú.
10 Imih o Keriso inabaib ana veya yawas tutufin etei boro inab naatu o biya tutufin etei God boro niwani. Anayabin o Keriso ana kou’ayomaim kuma’am, i ana aiwob i auyomtoro’ot, yoyom bonawiyenayah naatu roubabaruwen hai aiwob etei hai fair tafahimaim.
11 Eni yu-kene oku tapú-toku muluring kene kangi kopsiku wendu liili ulu-pulele eni sirim liiring. Kangi te kupsili ulu sirim akili yambuma-ni kangikundu telemele akilindu naa nirim. Krais-ni tinjirim ulele-ni oliu kangi te kopsipa wendu liili ulele liirimulu, akili oliu ulu-pulu-kis tirimulumanga ui-we-numanumanga tonduluma mania purum. Ulu akili kangi te kopsipa wendu liili ulu-sikale.
11 Kwa kwana Keriso nowan kwamamatar i men orot hai a’afuw hibimatarimaim kwa a’ar hi’afuw kwana Keriso nowan kwa mataramih. Baise Keriso taiyuwin ana a’afuwamaim dogor a kakafin e’afuw bosair.
12 Eni no liinjiring kene Krais-kene wasie eni ⸤kuluring⸥ ónu tiring kanili. Pe eni ‘Sika Pulu Yili-ni yunga tondulale-ni Krais topa lomburupa ola munjurum.’ niku tondulu munduku piliiringeliinga Krais topa lomburupa ola munjurum Pulu Yili-ni eni no liiring kene Krais-kene wasie topa lomburupa ola munjurumko.
12 Anayabin bapataito kwabaib ana veya’amaim, kwa i Keriso bairi hubemaim hitouni; naatu God ana fairamaim Jesu morobone biyawas ana maramaim, kwa auman abaitumatumamaim God yawas it kwamisir maiye.
13 Eni ui-we-numanuma pípili ulu-pulu-kísima tiring kene kepe, eni Juda-yambuma naa molku yambu-lupama muluringeliinga Pulu Yili-nga ung-manima-ni eni naa nukurum kepe, ulu akusele-ni eni topa kunjurum, yambu kulúlima mele muluring, akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘Eni Krais-kene wasie kona molangi.’ nirim. Yu-ni oliunga ulu-pulu-kísima kanupa konde tenjipa ‘Kamu mania pupili.’ nimba,
13 Kwa ayubimaim i kwamorob, anayabin a bowabow kakafinamaim naatu Ufun Sabuw aur ofafar en. Baise Keriso wanawananamaim God kwa yawas it, naatu ata kakafih etei notawiyen.
14 Moses-ni “Ulu mare i-siku teai! Ulu mare i-siku naa teai!” nimba Pulu Yili-nga ung-manima bukna turumuma-ni oliundu taki-taki ‘Teku kis-silimele.’ nilimú ung-manima oliu tondulu mundupa nukurum tondulale ‘Oliu kot-na ulu te naa tinjipili. Kamu mania pupili topu mania mundambu.’ nimba kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ ⸤ung-mani akuma⸥ liipa ⸤Krais-nga⸥ unji-perana pirimú-ni ⸤topa⸥ ku topa panjurum.
14 Ata kakafih etei sasamen, abisa ofafar eo men tabi’ufunun ana bit tabaib. Naatu ata kakafih etei fefemaim hikirumen hi’inu’in bai in Jesu onaf afe’en hio’onaf ana veya’amaim gurus.
15 Mulúna kuru tondulu púlima kepe, aku mele namba pelemú-na mélema nokolemelema pali eninga tonduluma unji-perana ⸤kulurumeliinga⸥ topa mania mundupa, ‘ ‘Kurumanga tondulu te naa pepa kamu mania purum.’ niku kanangi.’ nimba eni liipa ora sirim.
15 Naatu onaf afe’en Keriso taiyuwin afiy hai bonawiyenayan ana fair rufam tit bebeyan i’obaiyit kakafin wasatan.
16 ⸤Yu-ni aku tirim⸥ akiliinga ‘Yambu te-ni oliu langi nombu no nombu ena kake tílimanga uluma tepu, kaliimbu ke tolemú kene uluma tepu, kóru mululi ena-Sambat-manga uluma tepu, ulu akumanga yambu te-ni temulú mele apurupa ung-mani te naa nimba panjipa, ung-mura sipa “Teku kis-sikimili.” ni naa nipili.’ niai.
16 Imih o a bay ku’aa o a harew kutomatom men yait ta nao fafarimih, na’atube veya gagamih, o sumar bebegawan ana hiyuw, o Baiyarir ana veya men kwanabi’ufunun isan sabuw men hina’uwimih.
17 Ulu akuma ‘Teai.’ niku ui ung-manima niku panjiring akuma penga wendu ombá ulu te manda leku ulu akuma tiring. Ulu akumanga sika ulele Krais-kene pelemú.
17 Iti sawar etei i ina’inan na’atube, uwatanah no marasika hima’am imaim i’obaiyih God hikwakwafir, abisa boro uf tamamatar isan. Baise Keriso i na sawar hai yabih anababatun sinaf himatar, imih nati sawar atamanih i sawar.
18 Yambu te uru-kumbu tepa kanolemú mélema temani topa yu-yunu ‘Numanu sambu akiliinga nanga bili ola naa pípili molambu.’ nimba gólu topa, angkellamanga bima paka tonjupa kape nilimú yambu te-ni ‘Aku-sipu teliáliinga na-nanu piliipa kungnjuli olandupa pelemú.’ nimba “Enini telemele mele teku kis-silimelaliinga Pulu Yili-ni enini méle naa kalomba liingí.” nimbá kene yunga ungele naa piliai. Yambu kanili yu-yunu yunga ui-we-numanale-ni aku-sipa piliipa yu-yunu bi paka tolemú.
18 Men yait ta taiyuwin ufunane ana itinin nigewasin nayara’iy nao, ayu i ina’inan afa aitah, tounamatar hai kwafirinamaim tanakwafir. Nati sabuw isah men kwanibasit hina’uwi, sabuw bai’o’orotoyah hai not moumurih.
19 Yambu kanili yu Krais-kene tere leku naa molembele, lupa-lupa molembele. Oliu Krais-nga kangiele, yu kangieliinga pengale. Pengale-ni kimbu ki kangi mélemanga pali nokupa, ombele pulkanu mélema pali ‘tondulu pupili.’ nimba langi silimú, aku-sipa mele Krais oliunga pengale-ni oliu yunga kangiele yu-kene liipu tere lepu molemulu kene aku telemú. Aku telemáliinga Pulu Yili-nga tondulale-ni ⸤Krais-nga⸥ kangiele tepa ai silimú.
19 Nati sabuw Keriso biyanamaim hai murab i turu’um. Keriso i ukwarin. Naatu it etei i biyan turin, yabin it etei i ana murab fokarinamaim irarit, naatu God ana kokomaim tara’at ata not etataseseb.
20 Eni Krais-kene wasie kolku kene ma-koleana uluma kamu munduku kiliring, tiluna kapula naa mulungéliinga nambimuna ekupu eni ya ma-koleana yambuma mele molku ma-koleana “Ulu mare i-siku mele naa teai!” nimba pelemú ung-manima piliiku liiku teku molemeleye?
20 Kwa i Keriso bairi kwamorob naatu iti tafaram ana afiy hai bonawiyenane rufami. Baise aisim kwama’am ana itinin i iti tafaram nowanabe? Aisim sawar iti na’atube kwabi’ufunun?
21 Ung-manima-ni ⸤langi mare kene no mare kene akumandu⸥ “Naa ambolai!” nimba, “Naa noku piliai!” nimba, “Ki-ni simbi naa tonjaiko.” nilimú ung-mani akuma mele nambimuna piliiku liiku telemeleye?
21 Iti bay men kwana’aan, nati men kwanakartubun, iti men kwanabutubun,
22 Ung-mani akuma pali mana-yambuma-ni mendepolu numanale-ni piliiku “I-siku teai. I-siku naa teai.” niku ung-mani silimeláliinga, ung-mani akuma “piliiku teai.” nilimele mélema kene ulu mare telemele kene walsekale kam-kamu kis lepa mania pulimú. ⸤Méle kanuma-ni eni tepa liimba ulu te naa pelemú.⸥
22 sawar iti etei i orot hai bai’obaiyen, bay i anin isan matar imih etei tanaa.
23 Ung-mani kanuma-ni ‘ ‘oliu bi naa pípili molamili.’ niku, mélema kape niku bi paka tonjuku, ‘oliunga kangima mindili nupili.’ niangi.’ niku ulu mare aku-siku telemele mele kanuku kene ‘ung-mani akuma piliipa kungnjuli aima pepa kaí telemú.’ sika nimbu kanolemulu akiliinga-pe oliu ui-we-numanale-ni ulu-kísima mindi piliipu ulu-pulu-kísima mindi waka lelemú uluma ‘Topu mania mundamili.’ nimba liipa tapunjumba ulu te ung-mani kanuma kene aima naa pelemú.
23 Iti sawar etei i gewasih, anayabin boro nibaisit tanayoyoban gewas, tanayohar gewas, naatu taiyuwit boro tana yara’iyit tanakakaf, baise boro men nanunuw gewas. Anayabin orot babin ana not kakafin sinaf isan not ekukura’ara’ah boro men karam tanahirimih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Colossenses 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.