Atos 7
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Kanu-kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale-ni kot tenjipaliinga Stipen walsipa kene nimba mele: “Ung nikimili ima sikaye?” nirim.
1 O Grande Sacerdote perguntou a Estêvão: — O que essas pessoas estão dizendo é verdade?
2 Kanu-kene Stipen-ni pundu topa kene nimba mele:
2 Estêvão respondeu: — Irmãos e pais, escutem! O
3 “Nunga ma-koleale kene pulu lelemú yambuma kene munduku kelkunu na-ni nu “Pui.” nimbu liipu ora simbu kolea akuna pani.” nirim.
3 E Deus lhe disse: “Saia da sua terra e do meio dos seus parentes e vá para uma terra que eu lhe mostrarei.”
4 “Ung akili piliipaliinga Eprayam yunga kolea Mesepotemia, akuna Kaltia-yambuma muluring koleale mundupa kelepa kolea-kelú Aran pupaliinga mulurum. Kanu-kene yunga lapa kulurum kene Pulu Yili-ni oliu molemulu kolea ⸤Kenan⸥ ilinga yandu liipa mundurum.
4 Então ele saiu da Caldeia e foi morar em Harã. Depois que o pai dele morreu, Deus trouxe Abraão para esta terra onde vocês agora estão morando.
5 Kolea ilinga ma laye te kepe ‘Eprayam yunu kamu ambulupili.’ nimba naa sirim. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni ung te yunundu nimba mele: “Nu kene nunga kalku liini yambuma kene kolea ili liingí.” nimba, nimba panjurum. Eprayam yunga kangambula te kepe ui naa mipili
5 Ele não deu a Abraão nem mesmo um palmo desta terra, mas prometeu que ia lhe dar toda esta terra e que depois ela seria dos seus descendentes. Quando Deus fez essa promessa, Abraão ainda não tinha filhos.
6 Pulu Yili-ni aku-sipa nirim. Pulu Yili-ni yunundu nirim mele i-sipa: “Nunga kalku liini yambuma kolea tenga lupa yambu poning mele mulungí. Akuna mulungí yambuma-ni eninindu “Oliunga kendemande-yambuma.” niku kene teku kis-siku ka-kongun singí, mindili noku teku molangi punie po andret omba pumba.
6 Ele disse a Abraão: “Os seus descendentes vão viver como estrangeiros em outra terra. Ali eles serão escravos e serão maltratados durante quatrocentos anos.”
7 Kanu-kene enini ka-kongun singí yambuma ‘Pundu tangi.’ nimbu buni simbu kene penga enini kolea kanili munduku kelku ulsu oku kolea ilinga oku na popu tungí.” nirim.
7 — E Deus disse ainda: “Eu castigarei a nação que os escravizar. Depois disso eles voltarão daquela terra e me adorarão neste lugar.”
8 Aku-sipa nimba kene Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim ungma ‘Eprayam-ni ‘Na-kene kam-kamu pípili.’ nipili.’ nimba yunu kene yunga kalupa liimba kangma kene “kangi te kopsiku wendu liiku munduku kelai.” nirim. Pulu Yili-ni “Aku-siku teai.” nirimaliinga Eprayam-ni kang Aisak memba kene, yunga ena engkaki omba purum kene yunga kangi te kopsipa wendu liirim. Kanu-kene penga Aisak-ni Jekop mirim. Penga Jekop-ni oliu Isrel-yambumanga talape rurepu molemulumanga anda-kolepama mirim.
8 Deus deu a Abraão a cerimônia da circuncisão como prova da aliança que fez com ele. Por isso Abraão circuncidou o seu filho Isaque uma semana depois do seu nascimento. Isaque circuncidou o seu filho Jacó, e Jacó fez o mesmo com os seus doze filhos, os patriarcas .
9 “Kanu-kene oliunga anda-kolepa Jekop-ni mirim yima-ni eninga angin Josep-kene numanu kis panjiku kene kolea Isip pungí puring yi mare kene yunu ku-moni liiring. Josep ku-moni liikuliinga “Yunu yambu tenga-lupa kendemande-yili mulupili niku meku pai.” niring. Akiliinga-pe Pulu Yili yunu-kene molupaliinga,
9 Estêvão continuou: — Os irmãos de José tinham inveja dele e o venderam para ser escravo no Egito. Mas Deus estava com ele
10 yunu tepa liipa buni wendu urumumanga pali wendu liirim. Yunu-ni yunu piliipa kungnjuliele sipa, kolea Isip yi nuim kingele ‘Yunu kanupa kaí piliipili.’ nirim kene yi nuim kingele-ni ‘Josep yunu Isip-gapmanaliinga yi-nuimele molupa, yunga lkuli kene Isip-koleamanga méle lelemúma pali nukupili.’ nirim.
10 e o livrou de todas as suas aflições. Quando José apareceu diante de Faraó, rei do Egito, Deus lhe deu sabedoria e modos agradáveis. E Faraó o nomeou governador do Egito e do palácio do rei.
11 “Penga kolea Isip kene ⸤kolea ya molemulu⸥ kolea Kenan ili kene engle lakupa te lirim, yambuma buni pirim. Oliunga anda-kolepalima langi liingí kupulanum te naa lirim.
11 Depois houve falta de alimentos e muito sofrimento no Egito e em Canaã, e os nossos antepassados não tinham mais o que comer.
12 Jekop-ni “Kolea Isip langi liiku máku toku nosulimele.” niring-na piliipaliinga yunga malupili oliunga anda-kolepalima kumbi-lepa Isip liipa mundurum.
12 Mais tarde, Jacó ouviu dizer que no Egito havia trigo e mandou pela primeira vez os nossos antepassados até lá.
13 Wale tale-siku Isip puring kene Josep-ni yunga anginupilindu “Na Josep.” nimba yunga bili nimba sirim, penga yi nuim kingele-ni Josep-nga yambuma kanupa bi sirim.
13 Na segunda vez José contou aos seus irmãos quem ele era, e Faraó ficou sabendo da família de José.
14 Kanu-kene Josep-ni yunga lapa Jekop kene Jekop yunga yambuma kene “ “Yandu wangi.” niai.” nimba, eninindu kupulanum sunga liipa mundurum. Jekop yunga yambuma liipa tere lepa sependi-paip muluring.
14 Então José mandou buscar o seu pai Jacó e todos os seus parentes, a fim de irem para o Egito; eram setenta e cinco pessoas ao todo.
15 “Yandu wai.” nirim kene piliipaliinga Jekop kolea Isip purum, kanuna yunu kene yunga malupili kene anda leku molku kuluring.
15 Jacó foi para o Egito, e ali ele e os nossos antepassados ficaram morando até o dia da morte deles.
16 Eninga ónuma kelku kolea Kenan meku yandu oku kolea-kelú Sekem meku oku, uinga Eprayam-ni kolea-kelú Sekem yi Amo-nga malupilinga ma te taropu topa liipa uinga yunga ambale ónu tirim kanuna meku puku yunu ónu tiring.
16 Depois os corpos deles foram trazidos para Siquém e postos no túmulo que Abraão tinha comprado dos descendentes de Hamor por um certo preço.
17 “Pulu Yili-ni uinga Eprayam-ndu “Ma ili simbu.” nirim ena kanili nondupa kamu wendu ombá tirim kene oliunga yambu kolea Isip muluring mele anjupa-anjupa pulele kalku liiku muluring.
17 — Quando estava chegando o tempo de Deus cumprir o juramento que havia feito a Abraão, o nosso povo tinha aumentado muito no Egito.
18 Aku-sipa telsiliipa pupaliinga, punie pulele omba purum kene Isip yi nuim king te alko topa mulurum kanili-ni Josep yunga temanele mimi-sipa naa piliirim.
18 Então um rei que não sabia nada a respeito de José começou a governar o Egito.
19 Yunu-ni oliunga yambuma gólu topa sipa tepa kis-sipa, anda-kolepalima mindili liipa sipa, “Kangambula mingíma ‘Kolangi.’ niku lkumanga wasie naa molku pena toku munduku kelai.” nirim.
19 Esse rei enganou e maltratou os nossos antepassados, a ponto de obrigá-los a abandonar as suas próprias criancinhas para que elas morressem.
20 “Aku-siku teku molangi Moses miring. Yunu we-kang te naa miring. Yunu Pulu Yili-ni kanupa kaí piliirim kangale miring. Kaliimbu yupuku yunga lapanga lkuna nosuku muluring.
20 Nesse tempo nasceu Moisés, que era uma linda criança, e durante três meses os seus pais cuidaram dele em casa.
21 Kanu-kene penga pena nusiring kene yi nuim kingeliinga liminu-ni kanupa liipaliinga “Nanga kangale.” nimba yunga lkuna memba pupa nukurum.
21 Mas, quando tiveram de abandoná-lo, a filha do rei o adotou e criou como seu próprio filho.
22 Isip-yambumanga piliipa kungnjuli pirim mele pali Moses mani siring kene yunga piliipa kungnjuli lakupa pepa ungma sumbi-sipa nimba uluma tondulu mundupa tepa mulurum.
22 E assim ele foi instruído em toda a ciência dos egípcios e se tornou um homem que falava e agia com autoridade.
23 Moses-nga punie tu paon pora nirim kene yunga Isrel-yambuma ‘pupu kanu-pambu.’ nimba piliirim.
23 Estêvão disse ainda: — Quando Moisés já estava com quarenta anos, resolveu ir ver a sua gente, os israelitas.
24 Pupa kanu-purum kene Isip yi te-ni Isrel yi te tepa kis-sirim. Kanupa kene yunu-ni Isrel-yili liipa tapunjupa Isip-yili topa kunjurum.
24 Ali viu um egípcio maltratando um homem do seu povo. Então defendeu o israelita e o vingou, matando o egípcio.
25 “(Moses-ni piliipaliinga, ‘Yunga yambuma ‘Pulu Yili-ni ‘Enini teku liani pui.’ nirim.’ niku piliingí.’ nimba piliirimeliinga-pe enini aku-siku niku naa piliiring.)
25 Moisés pensava que os israelitas entenderiam que Deus ia libertá-los por meio dele, mas eles não entenderam.
26 “Ulsulam-ui Isrel-yi tale ele tiringli kene Moses omba kanupaliinga, yunu pupaliinga ele tiringli yisele ambulupa kene elselendu nimba mele: “Anginingli-sele, nambimuna ele tekembeleye? Anginingli-sele ele tekembele kapula naa tekem.” nirim.
26 No dia seguinte Moisés viu dois israelitas brigando. E, tentando apartar a briga, disse: “Homens, escutem! Vocês são irmãos; por que estão brigando?”
27 “Kanu-kene tepa kis-sirim yi kanili-ni Moses paka topa anju mundupa kene nimba mele: “Nae-ni nu ‘Oliu nokani.’ nimba makó túmuye?
27 — Mas aquele que estava maltratando o outro empurrou Moisés para um lado e disse: “Quem pôs você como nosso chefe ou nosso juiz?
28 Bonongu nu-ni Isip-yili toku kunjunu kanu mele ekupu na ‘Topu konjambu.’ niku nikinuye?” nirim.
28 Você está querendo me matar como matou o egípcio ontem?”
29 Aku-sipa nirim kene Moses piliipaliinga ‘Kingele-ni yunu tomba.’ nimba takara topa pupa kene kolea Midian pupaliinga mulurum. Yunu akuna molupa kene ⸤ambu te liipaliinga⸥ kang tale mirim.
29 Quando Moisés ouviu isso, fugiu do Egito e foi morar na terra de Midiã, e ali nasceram dois filhos dele.
30 “Kanu-kene Moses kolea Midian mulupili punie tu paon omba purum kanu-kene walse yunu kolea-wakana andupa mulú-komunga Sainai lirimna nondupa mulurum kene Pulu Yili-nga angkella te yunu mulurumna omba unji tenga tepi nomba pirimna omba mulurum.
30 — Quarenta anos mais tarde, quando Moisés estava no deserto, perto do monte Sinai, um anjo apareceu a ele, no meio do fogo de um espinheiro que estava queimando.
31 Moses-ni akili kanupaliinga yunu numanu pulele liipa mundupa, ulu tirim mele mimi-sipa kanombandu nondupa purum kene Auliele-nga ungele unjina wendu urum piliirim akili i-sipa mele:
31 Moisés ficou admirado com o que estava vendo e chegou perto para ver melhor. Então ouviu a voz do Senhor, que disse:
32 “Na nunga anda-kolenali-ni popu turing yimanga Pulu Yili moliu. Eprayam kene Aisak kene Jekop kene akumanga Pulu Yili moliu.” nirim. Kanu-kene Moses pung-pungu nimba mundu-mong tepa kene liipa wekundu kanupa tepéle naa kanurum.
32 “Eu sou o Deus dos seus antepassados, o Deus de Abraão, de Isaque e de Jacó.” Moisés tremia de medo e não tinha coragem de olhar.
33 Kanu-kene Auliele-ni yunundu nimba mele: “Nu ma angiliikinu ili nangale akiliinga nunga kimbu-súli posuku wendu lii!
33 Então o Senhor disse: “Tire as sandálias, pois o lugar onde você está é um lugar sagrado.
34 Nanga yambu Isip molemelema mindili nolemele mele kanupu pora sipu moliu. Enini kola telemele akili piliipuliinga ekupu enini tepu liimbundu mania úndeliinga ‘Nu kolea Isip-ndu kelkunu pani.’ nimbu liipu mundumbu teker.” nirim.
34 Eu tenho visto como o meu povo está sendo maltratado no Egito; tenho ouvido os gemidos deles e desci para libertá-los. Agora vou mandar você para o Egito.”
35 “Yi Moses ili yunu uinga Isip mulurum kene Isrel-yambuma-ni niku mele: “Nae-ni ‘Nu oliu nokani.’ nimba makó túmuye?” niku yunga ungele liiku su siring yi Moses kanili Pulu Yili yunu-ni yunu makó topa ‘Nanga yambuma nokukunu, enini teku liikunu, mindili nolemelema wendu liani.’ nimba unjina tepi nomba pirimeliinga angkella tenga kerale-ni ‘Moses nimba sipili.’ nirim.
35 E Estêvão continuou: — Esse mesmo Moisés foi rejeitado pelo povo de Israel. Eles lhe perguntaram: “Quem pôs você como nosso chefe ou nosso juiz?” Deus enviou esse Moisés como líder e libertador, com a ajuda do anjo que apareceu no espinheiro.
36 Yi Moses kanili yunu-ni yambuma kolea Isip memba wendu urum. Enini kolea Isip sukundu muluring kene kepe, Numú Kundulina uring kene kepe, kolea-wakana punie paon tale anduku muluring kene kepe, yunu-ni ⸤Pulu Yili yununu mulurum mele⸥ liipa ora sirim ulu-tondulu pulele tirim.
36 Foi ele quem tirou os israelitas do Egito, fazendo milagres e maravilhas naquela terra, e também no mar Vermelho, e no deserto, durante quarenta anos.
37 Yi Moses-ni Isrel-yambumandu nimba mele:
37 Foi esse mesmo Moisés quem disse aos israelitas: “Do meio de vocês Deus escolherá e enviará para vocês um profeta , assim como ele me enviou.”
38 Isrel-yambuma kolea-wakana muluring kene yi Moses kanili enini-kene wasie muluring. Yunu oliunga anda-kolepalima kene mulú-komunga Sainai molupa ung nimba sirim angkellale-kene wasie muluring. Pulu Yili-ni we pepa mindi pupaliinga naa pora nimbá ungma ‘Moses-ni oliu nimba sipili.’ nirim, Moses ung kanuma yunu-ni piliipaliinga yandu oliu nimba sirim.
38 Foi Moisés quem esteve com os israelitas reunidos no deserto; ele esteve lá com os nossos antepassados e com o anjo que falou com ele no monte Sinai. E foi Moisés quem recebeu e nos entregou as mensagens vivas de Deus.
39 “Aku-sipa tirimeliinga-pe oliunga anda-kolepalima-ni ⸤Pulu Yili-ni yunundu “Enini nukui.” nimba makó turum yi Moses-nga⸥ ungele ‘teng panjipu naa piliimulú.’ niku yunu liiku bulu siku, enini ‘Kolea Isip-ndu kelepu pulkumulanje manda!’ niku waka kolku muluring.
39 — Os nossos antepassados não quiseram obedecer a Moisés, mas o rejeitaram e queriam voltar para o Egito.
40 ⸤Moses mulú-komunga Sainai akuna ola pupaliinga wela mandu naa urum kene Isrel-yambuma-ni eninga niku Pulu Yili popu tunjuring yimanga kumbi-lepa yi-auli-olandupa⸥ Eron-ndu enini niku mele: “Oliu meku puku nukungí pulu yi popu tomulú mare nu-ni unji-ni mola ku-ni teku mimi tinjui. Oliu kolea-Isip yandu liipa memba urum yi Moses wela naa okumaliinga nambulka tímunje?” niring.
40 Eles disseram a Arão: “Faça para nós deuses que irão à nossa frente. Não sabemos o que aconteceu com Moisés, aquele homem que nos tirou do Egito.”
41 Ena kanuna enini kung pirimu-kao walú mele tilu-sili te teku mimi teku, ‘Ili oliunga pulu yili.’ niku popu toku mélema kalku siku, eni-enini teku mimi tiring mele piliiku numanu siku kung kaluringma kene langi noku muluring.
41 Então fizeram uma imagem em forma de bezerro e mataram animais para oferecer a ela como sacrifício . Depois deram uma festa em honra da imagem que eles mesmos tinham feito.
42 Aku-siku tiringeliinga Pulu Yili-ni enini liipa bulu sipa, kaliimbale kene enale kene kombukantupu kene mulúna angiliimú akuma enini ‘Oliu nokolemele pulu yambuma.’ niku popu toku mélema kalku singí tiring kene kanupaliinga ‘Kapula, eninga aku-siku teangi.’ nimba mundupa kilirim. Aku-siku tiring mele Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi te-ni ungele bukna turum mele kapula telemú. Akili i-sipa mele:
42 Mas Deus se afastou deles e deixou que adorassem as estrelas do céu, como está escrito no Livro dos Profetas : “Ó povo de Israel, não foi para mim que vocês mataram e ofereceram animais em durante quarenta anos no deserto.
43 Eni sell-lku meku puringele
43 Vocês carregaram a barraca do deus e também a imagem da estrela de Raifã , o deus de vocês. Esses eram ídolos que vocês tinham feito para adorar. Por isso vou mandar vocês para além da Babilônia.”
44 “Kolea-wakana oliunga anda-kolepalima-ni Pulu Yili enini-kene mulurum sell-lku kanili kanuku ‘Pulu Yili oliu-kene molemú.’ niku enini yunu popu toku mélema kaluring sell-lkuli takuku angnjiring. Pulu Yili-ni Moses-ndu “I-siku i-siku takangi.” nimba lkuli angiliimba mele liipa ora sirimele aku-siku enini takuku angnjiring.
44 — No deserto, os nossos antepassados tinham consigo a Tenda da Presença de Deus . Essa Tenda foi feita como Deus tinha mandado Moisés fazer, de acordo com o modelo que Deus lhe havia mostrado.
45 Penga yandupa Josua-ni oliunga anda-kolepalima nukurum kene enini sell-lku kanili tekisiku, Pulu Yili-ni sirim kolea akuna meku oku angnjiring. Pulu Yili-ni kolea kanuna yambu-talape lupa-lupa piringma oliunga anda-kolepalima “Alko toku molangi, ma akili liangi, kanuna pelemelé yambuma kam-kamu pangi.” nirim kene kolea kanuna uinga piring yambu-talape kanuma enini toku munduku, sell-lkuli meku oku kanuna takuring, yandupa yi nuim king Depit mulurum kene we angiliirim.
45 Eles tinham recebido a Tenda dos seus antepassados e a levaram quando foram com Josué e conquistaram as terras das nações que Deus expulsou de diante deles. A Tenda ficou lá com eles até o tempo de Davi.
46 “Pulu Yili-ni Depit yunu kanupa kaí piliipa numanu munjurum kilia yunu-ni Pulu Yili-ndu walsipa kene nimba mele: “Na kalupa liirim yi Jekop-nga popu turum Pulu Yili molumba lku te, uinga sell-lkuli angiliirim mele, manda lepu takunjambuye?” nirim.
46 Davi recebeu a aprovação de Deus e pediu licença para construir uma casa para o Deus de Jacó.
47 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni “Mólu.” nirim kene Depit-nga málu Sollomon, yunu Depit alko topa yi nuim kingele molupaliinga, Pulu Yili-nga lku-tembollale takunjurum.
47 Mas foi Salomão quem construiu a casa de Deus.
48 “Akiliinga-pe Bi Aima Olandupa Mululi Pulu Yili yambuma-ni lku takolemelemanga naa molemú. Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi te-ni aku-sipa nirim kanili. Yi kanili-ni nimba mele:
48 — Porém o Altíssimo não mora em casas construídas por seres humanos. Como disse o profeta:
49 “Pulu Yi Auliele-ni nimba mele:
49 “O céu é o meu trono, diz o Senhor, e a terra é o estrado onde descanso os meus pés. Que tipo de casa vocês poderiam construir para mim? Como conseguiriam construir um lugar onde eu pudesse morar?
50 Nanga kili-ni méle ima pali naa terinduye?”
50 Por acaso não fui eu quem fez todas as coisas?”
51 “Eni karaye tili yambuma, eni nandu “Pulu Yili teku kis-siku yunu ung-taka tonjukunu.” nikimilieliinga-pe akili mólu. Eni ‘Pulu Yili-nga yambuma molamili.’ niku kangi te kopsiku wendu liilimele akiliinga-pe yambu Pulu Yili-nga ungele naa piliili yambuma mele molku eninga kum-ma pipi siku numanuma pipi siku molemele. Eni eninga anda-kolepalima tiring mele teku, yambu kanuma-ni Mini Kake Tiliele-nga ungele liiku bulu siku “Naa piliimulú.” niring mele ekupu eni aku-siku nilimele.
51 E Estêvão terminou, dizendo: — Como vocês são teimosos! Como são duros de coração e surdos para ouvir a mensagem de Deus! Vocês sempre têm rejeitado o Espírito Santo, como os seus antepassados rejeitaram.
52 Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi te eninga anda-kolepalima-ni mindili liiku naa siring yi te mulurumye? Te naa mulurum kanili. Yi kanuma pali buni siring. Yi kanumanga yi mare-ni Pulu Yili-nga Yi Sumbi Niliele ombá mele ungele piliiku yambuma niku siring yi kanuma kepe eninga anda-kolepalima-ni toku kunjuringko. Kanu-kene Pulu Yili-nga ungma niku siring yima-ni “Ombá.” niring Yi Sumbi Nili kanili kamu urum kene eni nanga ungele piliiku molemele yima-ni ‘Yunu toku konjangi.’ niku eninga ele-tu yima liiku siring kene yunu toku kunjuring.
52 Qual foi o profeta que os antepassados de vocês não perseguiram? Eles mataram os mensageiros de Deus que no passado anunciaram a vinda do Bom Servo . E agora vocês o traíram e o mataram.
53 Eni Isrel-yambuma, eni angkellama-ni ⸤“I-siku mele teai! I-siku naa teai!” niku Pulu Yili-nga ung-mani siringima yandu liikuliinga teng panjiku naa tiring yambuma, ⸤eni Pulu Yili-nga Yi Kake Tili Yesos aku-siku toku kunjuring⸥.” nimba Stipen-ni aku-sipa nirim.
53 Vocês receberam a lei por meio de anjos e não têm obedecido a essa lei.
54 Yunu-ni eninindu aku-sipa nirim-na piliiku kene, yunu-kene aima arerembi kolku eninga kerima kongliiku pula turing.
54 Quando os membros do Conselho Superior acabaram de ouvir o que Estêvão tinha dito, ficaram furiosos e rangeram os dentes contra ele.
55 Akiliinga-pe Mini Kake Tiliele Stipen yunga numanuna omba molupa kapula tirim-na yunu-ni olandu-sipa mulú-koleana sukundu kanurum kene Pulu Yili-nga talang tondulu puliele kene yunga tondulale kene kanuma kanupa, Yesos Pulu Yili-nga ki-bokundu ola angiliirim kanurum.
55 Mas Estêvão, cheio do Espírito Santo, olhou firmemente para o céu e viu a glória de Deus. E viu também Jesus em pé, ao lado direito de Deus.
56 Aku-sipa kanupa kene nimba mele: “Mulú-koleale kuna liipa anju-yandu pukum kanokur kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili Pulu Yili-nga ki-bokundu ola angiliikim kanokur.” nirim.
56 Então disse: — Olhem! Eu estou vendo o céu aberto e o
57 Yunu-ni aku-sipa ⸤Pulu Yili kene Yesos kene kapula-kapula muluringli⸥ akili mele nirim piliikuliinga, ⸤“Pulu Yili-kene ung-taka tonjukum.” niku⸥ ‘Yunga ung nikemale naa piliamili.’ niku kúmele pipi siku enini ung lupa mare tondulu munduku nilsiliiku yunu mulurumna lkisiku oku
57 Mas eles taparam os ouvidos e, gritando bem alto, avançaram todos juntos contra Estêvão.
58 yunu ambolku kunduku meku kolea-auli kaniliinga palana ulsukundu makuruku toku munduku, ‘Yunu kulupili.’ niku ku-mulú-ni tungí turing.
58 Depois o jogaram para fora da cidade e o apedrejaram. E as testemunhas deixaram um moço chamado Saulo tomando conta das suas capas .
59 Enini yunu ku-mulúma-ni toku kunjingí turing kene Stipen-ni Yesos-kene popu topa mawa tepa kene nimba mele: “Auli Yesos, nanga mulungale nu siker. Nu molluna wambu ni.” nirim.
59 Enquanto eles atiravam as pedras, Estêvão chamava Jesus, dizendo: — Senhor Jesus, recebe o meu espírito!
60 Kanu-kene yunu ku-mulúma-ni toku mana mania panjiring kene koporungu langupa nangale topa nimba kene nimba mele: “Auliele, teku kis-sikimili ulu ili pundu naa tokunu kanukunu konde tinjui.” nimbaliinga yunu kulurum.
60 Depois, ajoelhou-se e gritou com voz bem forte: — Senhor, não condenes esta gente por causa deste pecado! E, depois que disse isso, ele morreu.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.