Atos 2
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVI
1 ⸤Yesos kulurum kóru angere yupuku-guli omba purum kene⸥ Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-kene ulu te tiring ena “Pendikos” niliele wendu urum. Ena akuna Yesos lumbili anduli yambuma kolea tiluna liiku máku toku muluring.
1 Chegando o dia de Pentecoste, estavam todos reunidos num só lugar.
2 Walsekale ung te, popuremi auli te ung nilimú akili mele, mulúna olakundu mania urum, méle akili lku kanuna muluring yambuma-ni pali piliiring.
2 De repente veio do céu um som, como de um vento muito forte, e encheu toda a casa na qual estavam assentados.
3 Mélema, tepi anembele mele, akuma wendu urum-na kanuring, méle akuma omba yambumanga ⸤pengi-imuna⸥ pali tilu-tilu nimba omba mulurum.
3 E viram o que parecia línguas de fogo, que se separaram e pousaram sobre cada um deles.
4 Kanu-kene Mini Kake Tiliele Yesos-nga lumbili anduli yambumanga numanuna sukundu omba molupa kapula tinjirim. Kanu-kene Minéle-ni enini lupa-lupa ‘Bo-ung lupa-lupama kerina niangi.’ nimba silisili tirim kene enini bo-ung ui naa liring ung lupa-lupama pulu monjuku leku niring.
4 Todos ficaram cheios do Espírito Santo e começaram a falar noutras línguas, conforme o Espírito os capacitava.
5 Juda-yambu mare ui oku kolea-auli Jerusallem liiku máku toku muluring kene ulu akili wendu urum. Enini Pulu Yili-nga ungele piliili yambuma. Enini ma-koleana yambu lupa-lupama pali muluringmanga yambu kanuma munduku kelku Jerusallem sukundu puring.
5 Havia em Jerusalém judeus, tementes a Deus, vindos de todas as nações do mundo.
6 Popuremi auli mele akiliinga ung kanili piliikuliinga yambu kanuma liiku máku toku molku kene eninga bo-ung lupa-lupa kanuma Yesos lumbili anduli yima-ni niring akuma piliikuliinga enini numanu pulele liiku munduring.
6 Ouvindo-se este som, ajuntou-se uma multidão que ficou perplexa, pois cada um os ouvia falar em sua própria língua.
7 Enini suru niku mini-wale mundukuliinga niku mele:
7 Atônitos e maravilhados, eles perguntavam: "Acaso não são galileus todos estes homens que estão falando?
8 Pe ekupu oliu lupa-lupa bo-ung lupa-lupa lelemulu ungma nambi-siku piliikuliinga nikimili-na oliu piliikumuluye?
8 Então, como os ouvimos, cada um de nós, em nossa própria língua materna?
9 — ausente —
9 Partos, medos e elamitas; habitantes da Mesopotâmia, Judéia e Capadócia, Ponto e da província da Ásia,
10 — ausente —
10 Frígia e Panfília, Egito e das partes da Líbia próximas a Cirene; visitantes vindos de Roma,
11 — ausente —
11 tanto judeus como convertidos ao judaísmo; cretenses e árabes. Nós os ouvimos declarar as maravilhas de Deus em nossa própria língua! "
12 Enini suru nikuliinga ‘Piliipu lawa mundukumulunje?’ niku piliikuliinga, anju-yandu tombulku niku kene “Ilinga ulu-pulele nambulkanje?” niring.
12 Atônitos e perplexos, todos perguntavam uns aos outros: "Que significa isto? "
13 Akiliinga-pe yambu mare-ni ung-taka tonjuku kene niku mele: “Yi ima no-tondulu noku kene kelep tokomele.” niring.
13 Alguns, todavia, zombavam deles e diziam: "Eles beberam vinho demais".
14 Kanu-kene, ⸤Yesos-ni liipa mundurum yi⸥ rurepunga yupuku angiliiring kene Pita wasie ola angiliipa kene yu-ni yambumandu tondulu mundupa nimba mele: “Oliunga Judia-yambuma kene, eni Jerusallem molemele yambuma kene, ekupu ulu wendu okum tekemulu ulu ilinga pulele eni nimbu sambu, mimi siku kum leku piliai.” nirim.
14 Então Pedro levantou-se com os Onze e, em alta voz, dirigiu-se à multidão: "Homens da Judéia e todos os que vivem em Jerusalém, deixem-me explicar-lhes isto! Ouçam com atenção:
15 “‘Oliu kelep tokumulu.’ niku piliikimili akili mólu. Ekupu ipulele-ui nain killok mindi, ena-mong aku-kene yambuma no-tonduluma naa nolemele kanili.
15 estes homens não estão bêbados, como vocês supõem. Ainda são nove horas da manhã!
16 Ekupu wendu okum ulelendu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Joel-ni penga wendu ombá mele uinga nirim. Yunu-ni nirim mele i-sipa:
16 Pelo contrário, isto é o que foi predito pelo profeta Joel:
17 “Pulu Yili-ni nimba mele:
17 ‘Nos últimos dias, diz Deus, derramarei do meu Espírito sobre todos os povos. Os seus filhos e as suas filhas profetizarão, os jovens terão visões, os velhos terão sonhos.
18 Nanga kendemande ambu yi kanuma kepe
18 Sobre os meus servos e as minhas servas derramarei do meu Espírito naqueles dias, e eles profetizarão.
19 — ausente —
19 Mostrarei maravilhas em cima no céu e sinais em baixo, na terra, sangue, fogo e nuvens de fumaça.
20 — ausente —
20 O sol se tornará em trevas e a lua em sangue, antes que venha o grande e glorioso dia do Senhor.
21 Kanu-kene Auliele-nga ena auliele
21 E todo aquele que invocar o nome do Senhor será salvo! ’
22 “Eni Isrel-yambuma, eni ung nimbú teker ili piliai.
22 "Israelitas, ouçam estas palavras: Jesus de Nazaré foi aprovado por Deus diante de vocês por meio de milagres, maravilhas e sinais, que Deus fez entre vocês por intermédio dele, como vocês mesmos sabem.
23 Eni yi kanili-kene penga tingí mele Pulu Yili-ni ui piliipa mulurum. Pulu Yili-ni ‘I-sipa wendu upili.’ nimba piliipaliinga yi ili eni Juda-yambuma sirim kene ‘Teku kis-siring yambuma-ni oliu liiku tapunjuku yunu toku konjangi.’ niku enini siring, enini ‘Yunu kulupili.’ niku pirimú-ni unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiring kene kulurum kanili.
23 Este homem lhes foi entregue por propósito determinado e pré-conhecimento de Deus; e vocês, com a ajuda de homens perversos, o mataram, pregando-o na cruz.
24 ⸤Aku-siku tiring⸥ akiliinga-pe Pulu Yili-ni ‘Yunu kamu mana-mania naa pípili.’ nimbaliinga topa suru-sipa ola munjurum. Kululi ulu-pulele-ni yunu ka sipa kamu kapula naa ambulumba akiliinga mindili noku kolemele uluma pali Pulu Yili yunu-ni yu tepa liipa wendu liirim.
24 Mas Deus o ressuscitou dos mortos, rompendo os laços da morte, porque era impossível que a morte o retivesse.
25 “Depit yunu-ni kepe yi ili yunu penga temba mele uinga ung te nirim akili i-sipa mele:
25 A respeito dele, disse Davi: ‘Eu sempre via o Senhor diante de mim. Porque ele está à minha direita, não serei abalado.
26 — ausente —
26 Por isso o meu coração está alegre e a minha língua exulta; o meu corpo também repousará em esperança,
27 — ausente —
27 porque tu não me abandonarás no sepulcro, nem permitirás que o teu Santo sofra decomposição.
28 Nu-ni na kona molupu mindi pumbu kupulanumele
28 Tu me fizeste conhecer os caminhos da vida e me encherás de alegria na tua presença’.
29 “Angmene, ung ili sika niker. Oliunga anda-kolepa Depit kórunga-ui kulurum ónu tiring, yunga ónu-koleale oliunga koleana lirim-na lelemú. Aku lem yunu-ni ‘Nunga Yi Kake Tílieliinga ónale ‘We purupili.’ ni naa niní.’ nirimele yunu yunundu naa nirim lem.
29 "Irmãos, posso dizer-lhes com franqueza que o patriarca Davi morreu e foi sepultado, e o seu túmulo está entre nós até o dia de hoje.
30 Akiliinga-pe yunu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yili molupaliinga, Pulu Yili-ni “Nu-ni kalku liini yi te-ni nunga alko topa yi nuim kingele molumba.” nimbaliinga “Aima sika aku-sipa tembu.” nimba tondulu mundupa nirim akili mele piliirim.
30 Mas ele era profeta e sabia que Deus lhe prometera sob juramento que colocaria um dos seus descendentes em seu trono.
31 Depit ⸤yunu Pulu Yili-ni nimba sirim mele piliipa yambuma nimba sirim yili molupa⸥ penga wendu ombá mele ui piliipa kene nimba mele:
31 Prevendo isso, falou da ressurreição do Cristo, que não foi abandonado no sepulcro e cujo corpo não sofreu decomposição.
32 Pulu Yili-ni yi Yesos ili sika topa makinjirim, akili oliu kanurumulu mele nikimulu.
32 Deus ressuscitou este Jesus, e todos nós somos testemunhas desse fato.
33 “Topa makinjipa kene yunga ki-bokundu liipa munjurum. Akuna molupaliinga Lapa-ni uinga “Simbu.” nirim Mini Kake Tiliele yunu sirim, liipa kene, ekupu yandu sikem. Ekupu kanuku piliikimilele yunu-ni sikemele kanuku piliiku tekemele.
33 Exaltado à direita de Deus, ele recebeu do Pai o Espírito Santo prometido e derramou o que vocês agora vêem e ouvem.
34 — ausente —
34 Pois Davi não subiu ao céu, mas ele mesmo declarou: ‘O Senhor disse ao meu Senhor: Senta-te à minha direita
35 — ausente —
35 até que eu ponha os teus inimigos como estrado para os teus pés’.
36 “Akiliinga Isrel-yambuma eni pali aku-siku piliai: Yi Yesos ili eni “Kulupili.” niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiringele Pulu Yili-ni “Yunu Yi-Auliele kene, yunu ‘Yambuma nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimbu makó turundu yi-nuim Kraisele mulupili.” nirim yili molemú.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim.
36 "Portanto, que todo Israel fique certo disto: Este Jesus, a quem vocês crucificaram, Deus o fez Senhor e Cristo".
37 Pita-ni enini aku-siku tiring mele nirim ungele piliikuliinga yambuma mini-wale munduku kene enini Pita kene Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi wema kene eninindu niku mele: “Angmene, ekupu oliu nambulka teamiliye?” niring.
37 Quando ouviram isso, os seus corações ficaram aflitos, e eles perguntaram a Pedro e aos outros apóstolos: "Irmãos, que faremos? "
38 Pita-ni eninindu nimba mele: “Eni ‘Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima kanupa konde tinjipili.’ niku, teku kis-silimele kanuma piliiku kis piliiku, numanu topele toku, ‘Na Yesos Krais-nga yambale molambu.’ niku no liangi. Aku-siku tingí kene Pulu Yili-ni Mini Kake Tiliele eni we simba liingíko.
38 Pedro respondeu: "Arrependam-se, e cada um de vocês seja batizado em nome de Jesus Cristo, para perdão dos seus pecados, e receberão o dom do Espírito Santo.
39 Pulu Yili-ni ‘Mini Kake Tiliele simbu.’ nirim akili eni kene eni kalku liingí yambuma kene yambu kolea sulumanga molemelema kene penga mulungíma kene enindu pali nirim. Auliele oliunga Pulu Yili yunu-ni ‘ ‘Nanga yambuma molangi wai.’ nimbú yambuma pali Mini Kake Tiliele simbu.’ nirim.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim.
39 Pois a promessa é para vocês, para os seus filhos e para todos os que estão longe, para todos quantos o Senhor, o nosso Deus chamar".
40 Pita-ni ung-mani lupa-lupa pulele tondulu mundupa enini lip-lipi topaliinga nimba mele: “Ya mana yambu molku kis-silimelemanga Pulu Yili-ni eni buni simba tekemaliinga yunu-ni ‘Oliu buni naa sipili.’ niku, piliiku kongnjuku molai.” nirim.
40 Com muitas outras palavras os advertia e insistia com eles: "Salvem-se desta geração corrompida! "
41 Kanu-kene Pita-ni aku-sipa nirim ungele piliiku liiring yambuma no liiring. Ena kaniliinga Yesos-nga ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yambu-talapeliinga sukundu yambu tausen yupuku mele olandupa purum.
41 Os que aceitaram a mensagem foram batizados, e naquele dia houve um acréscimo de cerca de três mil pessoas.
42 Kanu-kene ⸤ungele piliiku liiku no liiring yambuma⸥ Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni ung-bo tonjuku mani siring ungma piliiku, anginipilima kene tiluna kapula-kapula molku, wasie tapú-toku langi noku, Pulu Yili-kene popu toku ung niku muluring.
42 Eles se dedicavam ao ensino dos apóstolos e à comunhão, ao partir do pão e às orações.
43 Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma Pulu Yili-ni liipa tapunjurum kilia liipa ora sirim ulu-tonduluma tiringeliinga kanuku kene yambuma pali mini-wale munduku mundu-mong tiring.
43 Todos estavam cheios de temor, e muitas maravilhas e sinais eram feitos pelos apóstolos.
44 ‘Yesos yunu sika ⸤Pulu Yili-ni “Yambuma tepa liipa nokupa konjumba.” nimba mana mania liipa mundurum yi-nuim Kraisele.’⸥ niku tondulu munduku piliiring yambuma pali tiluna molku, eninga mélema enini lupa-lupa naa nosuku, ‘Oliunga pali’ niku nosuku manda-manda mindi muluring.
44 Todos os que criam mantinham-se unidos e tinham tudo em comum.
45 Eninga ma-ma kene méle nusuringma maket teku ku-moni liiku méle mólu turum yambuma ku-moni moke teku siring.
45 Vendendo suas propriedades e bens, distribuíam a cada um conforme a sua necessidade.
46 Taki-taki ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna puku liiku máku toku, eninga lkumanga pali wasie anduku ‘Langi wasie tere lepu namili.’ niku, numanu kaí pípili numanu siku langi noku,
46 Todos os dias, continuavam a reunir-se no pátio do templo. Partiam o pão em suas casas, e juntos participavam das refeições, com alegria e sinceridade de coração,
47 Pulu Yili kape niku bi paka tonjuku, muluring. Yambuma-ni pali enini kanuku kaí piliiring. Eninga ulu-pulu-kis kanuku kis piliiku numanu topele toku Yesos-ndu “Mindili nolka kupulanum-na naa pambu akiliinga na tekunu lii.” niring yambuma Auliele-ni ‘Yunga yambuma molangi.’ nimba taki-taki sukundu-sukundu liirim.
47 louvando a Deus e tendo a simpatia de todo o povo. E o Senhor lhes acrescentava todos os dias os que iam sendo salvos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.