Atos 26
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NAA
1 Pestas-ni aku-sipa nirim kene Akiripa-ni Poll-ndu nimba mele: “Nu ung te pemba na piliambu niku si.” nirim. Kanu-kene ⸤Juda-yi-nuim kanuma-ni gólu toku kene yunu kot tinjiring akili mele piliipili.’ nimba⸥ Poll-ni pundu topa kene nimba mele:
1 A seguir, Agripa, dirigindo-se a Paulo, disse: — Você está autorizado a falar em sua defesa. Então Paulo, estendendo a mão, passou a defender-se nestes termos:
2 “Yi Nuim King Akiripa, Juda-yi kanuma-ni nanga kot tenjiku, “Tepa kis-sirim.” nikimelale, gólu toku nikimili akili nu-ni piliani nimbu simbaliinga na numanu siker.
2 — Tenho-me por feliz, ó rei Agripa, pelo privilégio de, hoje, na presença do senhor, poder produzir a minha defesa de todas as acusações que os judeus fazem contra mim,
3 Juda-yambumanga ulu-puluma ekupu eni-enini numanale-ni piliiku tombulku nilimele akili nu-ni aima piliikunu konjullaliinga na numanu aima kaí pekemu-na nu nimbu simbu. Akiliinga ‘Na-ni ung nimbále toku pula tokunu arerembi naa kolkunu, we mimi sikunu piliikunu molani.’ nimbu mawa teker.
3 especialmente porque o senhor é versado em todos os costumes e questões que há entre os judeus. Por isso, peço que o senhor me ouça com paciência.
4 “Na uinga kang kene nanga kolea akuna molupuliinga tirindu mele kene, penga ai lepu Jerusallem pupu molupu tirindu mele kene, Juda-yambuma-ni pali piliiku kanolemele.
4 — Quanto à minha vida, desde a mocidade, como decorreu desde o princípio entre o meu povo e em Jerusalém, todos os judeus a conhecem;
5 Na-ni tirindu akili punie pulele piliiku kanuku kene, na-ni tepu mulurundu akili ‘Piliangi nimbu samili.’ nilkimelanje na ui Perisi-yili molupu kene tirindu akili niku silkimela. Perisi yi kanuma oliu Juda-yambumanga ung-manima aima mindili siku piliiku telemele. Juda-yambumanga ung-manima Perisi-yima-ni piliiku telemele akili ola-kilia; we-yambuma-ni oliunga ung-manima piliiku telemele akili mania-kilia.
5 pois, na verdade, eu era conhecido deles desde o princípio, se assim o quiserem testemunhar, porque, na condição de fariseu, vivi conforme o partido mais rigoroso da nossa religião.
6 Nanga kot tenjikimili yima kene oliu, Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalimandu “Tembu.” nirim akili na-ni piliipu kene ‘Aima aku-sipa temba tekem.’ nimbu piliiliáliinga na ekupu kot tenjikimili.
6 E agora estou sendo julgado por causa da esperança da promessa feita por Deus aos nossos pais,
7 Na-ni ‘Wendu ombá.’ nimbu piliipu nokupu moliu akili oliu Juda-yambumanga talape rurepu molemulu yambuma-ni pali ‘Ulu ili wendu upili.’ niku, sumbulu tanguli-manga Pulu Yili-nga ungele piliiku yunga bili paka tonjuku nokuku molemeleko. Yi-Nuimele, ulu tilu akili mindi oliu Juda-yambuma nokupu molemuláliinga-pe na aku-sipu piliipu nokupu moliáliinga Juda-yambuma-ni enini na kot tenjikimili.
7 a qual as nossas doze tribos, servindo a Deus fervorosamente, noite e dia, almejam alcançar. É por causa dessa esperança, ó rei, que eu sou acusado pelos judeus.
8 Eni yambu mare-ni nambimuna ‘Pulu Yili-ni yambu kolemelema kapula naa topa makinjimba.’ niku piliilimiliye?
8 Por que se julga incrível entre vocês que Deus ressuscite os mortos?
9 “Ui na-ni kepe ‘ ‘Yambuma kolea Nasaret yi Yesos aima naa piliai.’ nimbu ulu buni pulele simbu.’ nimbu mulurundu.
9 — Na verdade, eu pensava que devia fazer muitas coisas contra o nome de Jesus, o Nazareno;
10 Jerusallem na-ni aku-sipu tirindu. Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima-ni “Aku-siku ti.” niku namba siring-na ⸤Pulu Yili-nga⸥ kake tili yambu pulele ka sirindu. “Kolangi.” niring kene na-ni “Kapula.” nirinduko.
10 e foi exatamente o que fiz em Jerusalém. Havendo eu recebido autorização dos principais sacerdotes, encerrei muitos dos santos na prisão; e, quando os condenavam à morte, eu dava o meu voto contra eles.
11 Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga pupu Yesos piliiring yambuma kanupu liipu “Mindili nangi.” nimbu, “ “Yesos yunu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele mólu.” niku, yunga ung-taka tonjai.” nirindu. Yunu piliiku muluring yambuma arerembi aima kolupu kene, kolea lupamanga muluring kanuma liipu, mindili liipu sipu ka simbundu lumbili purundu.
11 Muitas vezes, os castiguei por todas as sinagogas, obrigando-os até a blasfemar. E, demasiadamente enfurecido contra eles, eu os perseguia até em cidades estrangeiras.
12 “Aku-sipu telsiliipu andupu kene, oliu Juda-yambumanga Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima-ni ‘Aku-siku ti-pui.’ niku pepá te toku na siring kene liipu membu kolea-auli Damaskas purundu.
12 — Com isto em mente, parti para Damasco, levando autorização dos principais sacerdotes e por eles comissionado.
13 Yi-Auli Akiripa, na kolea-auli Damaskas pumbu purundu kene, ai-tangili kupulanum-na purundu kene mulúna talang purum kanurundu. Akili ena tolemú akili mele mólu. Talang akili aima lakupa talang purum kene na-kene tapú-topu purumulu yima kene oliu mulurumuluna aima tondulu pa tirim.
13 Ao meio-dia, ó rei, enquanto eu seguia pelo caminho, vi uma luz no céu, mais resplandecente que o sol, que brilhou ao redor de mim e dos que iam comigo.
14 Aku-sipa tirim kene oliu pali topa mana-mania panjurum kene na mania lepu piliirindu kene ung te omba Ipuru-ungna nimba mele: “Soll, Soll, na nambimuna mindili liikunu silluye? Nu-nunu kupanda wisiku angnjiku mindili naa kolkunu kene polkunu tendika pullale.” nirim.
14 E, caindo todos nós por terra, ouvi uma voz que me falava em língua hebraica: “Saulo, Saulo, por que você me persegue? É duro para você ficar dando coices contra os aguilhões!”
15 “Kanu-kene na-ni walsipu kene nimbu mele: “Auliele, nu naeye?” nirindu.
15 Então eu perguntei: “Senhor, quem é você?” Ao que o Senhor respondeu: “Eu sou Jesus, a quem você persegue.
16 Ekupu ola angiliui. ‘Nu nanga kendemande-yili molkunu, na kanúnu akili mele kepe, na-ni penga liipu ora simbu mele kepe, piliiku kanukunu kene yambuma anju niku sani.’ nimbuliinga nu oku puni pununa ombu mokeringa angiliipu, na moliu mele nu-kene liipu ora siker.
16 Mas levante-se e fique em pé. Eu apareci a você para constituí-lo ministro e testemunha, tanto das coisas em que você me viu como daquelas pelas quais ainda lhe aparecerei.
17 — ausente —
17 Vou livrar você do seu próprio povo e dos gentios, para os quais eu o envio,
18 — ausente —
18 para abrir os olhos deles e convertê-los das trevas para a luz e do poder de Satanás para Deus, a fim de que eles recebam remissão de pecados e herança entre os que são santificados pela fé em mim.”
19 “Yi Nuim King Akiripa, na mulúna wendu omba ung nirim akili piliipuliinga, liipu su sipu mundupu naa kilirindu.
19 — Assim, ó rei Agripa, não fui desobediente à visão celestial,
20 “Ti.” nirim mele tembundu ui-pulu-pulu kolea-auli Damaskas pupu ung nimbu sipu, penga kolea-auli Jerusallem ombu nimbu sipu, Judia distrik-nga sukundu lirim koleamanga pali andupu nimbu sipu kene, penga yambu-lupa muluring koleamanga andupu nimbu sirinduko. Na-ni enini nimbu sipu kene nimbu mele: “Eninga ulu-pulu-kísima piliiku kis piliiku numanu topele toku, Pulu Yili molemúna okuliinga, ‘Sika numanu topele tundu lam.’ niku Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú ulu akuma teai.” nirindu.
20 mas anunciei primeiramente aos de Damasco e em Jerusalém, por toda a região da Judeia, e também aos gentios, que se arrependessem e se convertessem a Deus, praticando obras dignas de arrependimento.
21 Na-ni aku-sipu andupu nimbu sirindeliinga ⸤Juda-yambuma Pulu Yili popu toku kalemele⸥ lku-tembolluna mulurundu kene Juda-yambuma-ni na ambili molku liiku toku kunjingí tiring.
21 Por causa disto, alguns judeus me prenderam, quando eu estava no templo, e tentaram me matar.
22 “Akiliinga-pe Pulu Yili-ni na liipa tapunjurum akili ekupu kepe aku-sipa liipa tapunjulimú, akiliinga na ya angiliipu, enini we-yambuma kene yambu-aulima kene piliipu liipu tirindu akili teliu mele enini nimbu siliu. Moses kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma yandu niku siring yi kanuma kene, enini “Wendu ombá.” niring akili mele mindi enini temani topu siker. Te lupa naa niker. Akili i-sipa mele:
22 Mas, com a ajuda de Deus, permaneço até o dia de hoje, dando testemunho, tanto a pequenos como a grandes, nada dizendo, a não ser o que os profetas e Moisés disseram que ia acontecer,
23 “Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele mana-mania omba mindili nomba kene, yambu kolemelemanga pali yunu kumbi-lepa yambu-ónu-koleana lomburupa ola molumba. Aku-sipa tembaliinga yunga Isrel-yambuma kene yambu-lupama kene enini liipa tapunjupa pa tenjimba.” niring akili kam-kamu aku-sipa wendu urum. ‘Yi-nuim Krais kanili-ni sika yambuma liipa tapunjupa tepa liimba.’ nimbu enini temanele topu siliu.” nirim.
23 isto é, que o Cristo devia padecer e, sendo o primeiro da ressurreição dos mortos, anunciaria a luz ao seu próprio povo e aos gentios.
24 Poll-ni koela aku-sipa nimbá nirim kene Pestas-ni yunga ungele topa pula topaliinga nangale topa kene nimba mele: “Poll, nu kelep tokunu lam. Nu skull pulele tirinu akili-ni nu topa kelep mundukum.” nirim.
24 Quando Paulo estava dizendo estas coisas em sua defesa, Festo o interrompeu, gritando: — Você está louco, Paulo! Ficou louco de tanto estudar!
25 Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Yi-Auli Pestas, na kelep naa tokur. Niker ungele sika niker, numanu-bo pípili niker.
25 Paulo, porém, respondeu: — Não estou louco, ó excelentíssimo Festo! Pelo contrário, digo palavras de verdade e de bom senso.
26 Ya niker mele ya yi nuim king Akiripa uinga piliilimáliinga na pipili kapula naa kolupu yunundu kapula sumbi-sipu nimbále. Ulu wendu urum akuma yambuma naa kanuku molangi mo topa wendu naa urum-na yunu kepe kanurumko.
26 Porque tudo isto é do conhecimento do rei, a quem me dirijo com franqueza, pois estou persuadido de que nenhuma destas coisas lhe é oculta, pois nada se passou em algum lugar escondido.
27 Yi Nuim King Akiripa, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma yandu niku siring yima-ni wendu ombá niring akili mele “Sika aku-sipa wendu ombá.” niku piliikunuye? ‘Nu-ni sika aku-siku niku piliikunu.’ nimbu piliiker.” nirim.
27 — Por isso, pergunto: Rei Agripa, o senhor acredita nos profetas? Eu sei que o senhor acredita.
28 Kanu-kene Akiripa-ni Poll-ndu nimba mele: “Na ekupu enaliinga nu-ni ung nínele piliipuliinga ‘Krais-nga yili molambu.’ nimbú niku piliikunu kene aku-sikunu nikinuye?” nirim.
28 Então Agripa se dirigiu a Paulo e disse: — Por pouco você me convence a me tornar cristão.
29 Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Ekupu enaliinga kepe kapulako, mola penga walse kapulako. Na-ni Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu mawa tepu kene nimbu mele: ‘Nu kepe, ung niker piliikimili yambuma kepe, eni pali na moliu mele molangi.’ nimbu niker. Akiliinga-pe na ka-sen-ni ka síngi angiliiker akilindu naa niker. ⸤‘Krais-nga yambuma molku Pulu Yili-kene kapula-kapula mulungí akili kaí.’ nimbuliinga niker.⸥” nirim.
29 Paulo respondeu: — Peço a Deus que faça com que, por pouco ou por muito, não apenas o senhor, ó rei, mas todos os que hoje me ouvem venham a ser alguém como eu, mas sem estas correntes.
30 Kanu-kene kingele ola angiliirim kene gapman-yi auliele kene kingeliinga kimulu Benas kene enini pali muluring yambuma pali ola angiliiku kene,
30 A essa altura, levantou-se o rei, e também o governador, e Berenice, bem como os que estavam assentados com eles.
31 pena pukuliinga, anju-yandu enini niku mele: “Yi ili ‘Ka-lkuna pípili.’ nimulú kupulanum te kepe ‘Kulupili.’ nimulú kupulanum te kepe aima naa lelemú. Yunu-ni ulu te tepa kis naa sim lem.” niring.
31 E, ao saírem, falavam uns com os outros, dizendo: — Este homem não fez nada passível de morte ou de prisão.
32 Akiripa-ni Pestas-ndu nimba mele: “Yunu-ni ‘Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliipili.’ naa nilkanje yunu ‘We pui.’ kapula nilkena.” nirim.
32 Então Agripa se dirigiu a Festo e disse: — Este homem bem podia ser solto, se não tivesse apelado para César.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.