Atos 20
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVI
1 Epesas taon-na yambu kanuma ung pulele niku Poll-kene arerembi kuluring akili pora nirim kene Poll-ni Yesos-nga lumbili anduli yambuma “Wai.” nimba, enini nimba mundupaliinga, ‘Enini-eninga numanu tondulu pupili molku konjai.’ nimba ung mare nimba sipaliinga, “Eni molai.” nimba yunu Epesas taon-na mundupa kelepa kolea Masedonia propinj pumba purum.
1 Cessado o tumulto, Paulo mandou chamar os discípulos e, depois de encorajá-los, despediu-se e partiu para a Macedônia.
2 Kolea kanuna andupaliinga ‘Numanu tondulu pupili molku konjai.’ nimba yambuma ung nimba silsiliipa pupaliinga, kolea Akaya propinj sukundu pupa kene,
2 Viajou por aquela região, encorajando os irmãos com muitas palavras e, por fim, chegou à Grécia,
3 akuna kaliimbu yupuku we mulurum. Yunu ‘Alsupu kolea Siria poropinj pambu.’ nimba pumbandu sipna pumba tirim akiliinga-pe Juda-yambuma-ni “Yunu topu konjumulú.” niku ele-langi niring akili piliipaliinga, yunu ‘Kolea Masedonia propinj kelepu anju pambu.’ nirim.
3 onde ficou três meses. Quando estava a ponto de embarcar para a Síria, os judeus fizeram uma conspiração contra ele; por isso decidiu voltar pela Macedônia,
4 Yunu-kene wasie tapú-toku puring yi kanumanga bima i-sipa mele: Beria taon-na mulurum yi Piras málu Sopata kene, Tesallonaika taon-na mulurum yi Aristakas Sekandas-sele kene, Depi taon-na mulurum yi Gayas kene, kanuka kene wasie puku, Timoti kene kepe, kolea Esia propinj yi Tikikas Tropimas-sele wasie, yi kanuma Poll-kene wasie tapú-toku puring.
4 sendo acompanhado por Sópatro, filho de Pirro, de Beréia; Aristarco e Secundo, de Tessalônica; Gaio, de Derbe; e Timóteo, além de Tíquico e Trófimo, da província da Ásia.
5 Oliu Pillipai taon-na molamili enini kumbi-leku puku kolea Toras taon-na pukuliinga oliu akuna nokuku we muluring.
5 Esses homens foram adiante e nos esperaram em Trôade.
6 ⸤Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem puku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum akili piliiring enama, akili bi leku⸥ ‘Pllawa Tepa Auli Mundulimú Méle Yis Akili Naa Munduku Pllawa We Kalku Nuring Enama’ niringko, ena akuma omba purum kene oliu kolea-auli Pillipai mundupu kelepu sipna pupu mindi molamili ena angere te-guli omba purum kene kolea Toras wendu pupu, yi uinga kumbi-leku puring kanuma akuna kanupu liipuliinga kóru te enini-kene wasie tapú-topu kolea Toras we mulurumulu.
6 Navegamos de Filipos, após a festa dos pães sem fermento, e cinco dias depois nos reunimos com os outros em Trôade, onde ficamos sete dias.
7 ⸤Sambat-enale omba pupa,⸥ kóru kona tenga pulu monjupa kongun-enale ola urum kene, oliu Yesos-nga lumbili anduli yambuma-kene wasie langi nombu Yesos-ni “Piliiku nai.” nirim akili mele piliipuliinga nombu tapú-topu molumulúndu liipu máku turumulu. Poll-ni yambuma ung-mani sirim. Yunu ‘Ulsulam-uikundu pumbu.’ nimbaliinga yambuma ung-mani sipa mulupili kolea ipulele ai-burum tirim.
7 No primeiro dia da semana reunimo-nos para partir o pão, e Paulo falou ao povo. Pretendendo partir no dia seguinte, continuou falando até à meia-noite.
8 — ausente —
8 Havia muitas candeias no piso superior onde estávamos reunidos.
9 — ausente —
9 Um jovem chamado Êutico, que estava sentado numa janela, adormeceu profundamente durante o longo discurso de Paulo. Vencido pelo sono, caiu do terceiro andar. Quando o levantaram, estava morto.
10 Poll-ni mania pupa yi-ónale lirim akuna omba tamalu pepa kanglupaliinga eninindu nimba mele: “Eni mini-wale naa mundai. Yu we kona molemú.” nirim.
10 Paulo desceu, inclinou-se sobre o rapaz e o abraçou, dizendo: "Não fiquem alarmados! Ele está vivo! "
11 Aku-sipa tepaliinga alsupa suluminana olandu pupaliinga, enini-kene keri-langi liiku noku kene, alsuku ung niku muluring kene kolea tangurum kilia yunu purum.
11 Então subiu novamente, partiu o pão e comeu. Depois, continuou a falar até o amanhecer e foi embora.
12 Yi-kumunjupu kulurum kanili yunu alsupa kona mulurum kilia enini aima numanu kaí pirim-na yunu numanu siku meku puring.
12 Levaram vivo o jovem, o que muito os consolou.
13 Poll kolea Toras taon-na we mulupili oliu sipna Asos taon akuna kumbi-lepu purumulu. Poll-ni “Yunu kolea Asos nendu mania kupulanum ombú.” nirim kilia oliu kumbi-lepu pupu kene ‘Yunu kolea Asos ombá kene sipna wasie pumulú.’ nimbu nokupu we mulurumulu.
13 Quanto a nós, fomos até o navio e embarcamos para Assôs, onde iríamos receber Paulo a bordo. Assim ele tinha determinado, tendo preferido ir a pé.
14 Penga Poll kolea Asos urum kene kanupu liipuliinga yunu-kene wasie sipna pupu Mitillin taon-na pupu pepu,
14 Quando nos encontrou em Assôs, nós o recebemos a bordo e prosseguimos até Mitilene.
15 ulsulam-uikundu anju pupu, ⸤no-numúna lirim⸥ kolea Kios purumulu kene ena pupa sumbulu turum. Aku-kene pupu mindi molamili kolea tangurum. Kelepu ⸤no-numúna lirim⸥ kolea Semos purumulu kene alsupa ena pupa sumbulu turum. Akuna pupu molamili kolea alsupa tangurum kene pupu Mallitas taon-na purumulu.
15 No dia seguinte navegamos dali e chegamos defronte de Quio; no outro dia atravessamos para Samos e, um dia depois, chegamos a Mileto.
16 Poll-ni ‘Sumbi-sipa kolea-auli Jerusallem pupa, Pendikos enale ui wendu naa upili yunu kanuna sukundu pumbu.’ nimba piliipaliinga, ‘Kolea Esia propinj pumbu kene enama we pora nimbá kene kapula naa pumbu.’ nimba piliipa ‘Epesas taon mundupu kelepu Jerusallem sumbi-sipu pumbu.’ nimba piliirim.
16 Paulo tinha decidido não aportar em Éfeso, para não se demorar na província da Ásia, pois estava com pressa de chegar a Jerusalém, se possível antes do dia de Pentecoste.
17 Poll-ni ‘Epesas naa pulka.’ nimba piliipaliinga, kolea Mallitas we mulurumulu kene Poll-ni Epesas taon-na Krais-nga yambu-talape muluringmanga tápu-yimandu nimba mundupa kene “Na moliuna wai.” nirim.
17 De Mileto, Paulo mandou chamar os presbíteros da igreja de Éfeso.
18 Kanu-kene enini yunu mulurumna uring kanu-kene yunu-ni eninindu nimba mele:
18 Quando chegaram, ele lhes disse: "Vocês sabem como vivi todo o tempo em que estive com vocês, desde o primeiro dia em que cheguei à província da Ásia.
19 Kolea Esia propinj sukundu lelemú koleamanga temani kaiéle topu silsiliipu andurundu kene Juda-yambuma-ni nanga kongunale taki-taki teku kis-sinjiku pipi singí tiring akiliinga na buni pulele membu mindili nurundu akiliinga-pe nanga bili paka naa topu, Auliele-nga kongunale táka-nimbu tenjipu kene ‘Ungele aima piliangi.’ nimbuliinga kolama omba mania-mania pupili mulurundu.
19 Servi ao Senhor com toda a humildade e com lágrimas, sendo severamente provado pelas conspirações dos judeus.
20 ‘Eni temani kaiéle topu simbundu mundupu naa kelambu.’ nimbuliinga, eni liipu tapunjumba temani-kaiéle mundu-mong naa tenjipu topu silsiliipu andupu, máku turingmanga kepe eninga lkumanga kepe eni ungma pali mani sipu ung-bo tunjurundu kanili eni kanuku piliilimili.
20 Vocês sabem que não deixei de pregar-lhes nada que fosse proveitoso, mas ensinei-lhes tudo publicamente e de casa em casa.
21 Juda-yambuma kene yambu-lupama kene tondulu mundupu nimbu mele: “Ulu-pulu-kísma munduku kelku, numanu topele toku Pulu Yili molemúna puku, oliunga Auli Yesos molupa tirim ulu akuma ‘sika’ niku tondulu munduku piliiku molangi.” nimbuliinga taki-taki enini nimbu silsiliipu andurundu kanili.
21 Testifiquei, tanto a judeus como a gregos, que eles precisam converter-se a Deus com arrependimento e fé em nosso Senhor Jesus.
22 “Akiliinga ekupu Minéle-ni ka-mele sipa liipa mundukum-na na Jerusallem-ndu pukur. Na Jerusallem pumbu kene nambulka ulu te kam-kamu wendu ombánje naa piliiker,
22 "Agora, compelido pelo Espírito, estou indo para Jerusalém, sem saber o que me acontecerá ali,
23 akiliinga-pe koleamanga pali anduliu kene Mini Kake Tiliele-ni ungma tondulu mundupa na nimba silimú akili i-sipa mele: “Nu ka-lkuna peku mindili nuní.” nilimú akili mindi piliiliu.
23 senão que, em todas as cidades, o Espírito Santo me avisa que prisões e sofrimentos me esperam.
24 Akiliinga-pe ‘na molupu konjupu, mindili naa nombu, na naa kolambu.’ nimbu keli topu ulu te kapula naa teliu. ‘Auli Yesos-ni na kongun sirim kongunale tepu liipu kene mindi na numanu simbu.’ nimbu piliipuliinga moliu. Kongun akili i-sipa mele: Pulu Yili-ni oliu mana-yambuma we kondu kolemú akili mele temani kaiéle topu siliu kanili.
24 Todavia, não me importo, nem considero a minha vida de valor algum para mim mesmo, se tão-somente puder terminar a corrida e completar o ministério que o Senhor Jesus me confiou, de testemunhar do evangelho da graça de Deus.
25 “Kapula, na alsupu ung te nimbú teker. Na-ni uinga eninga koleamanga andupu kene Pulu Yili yi nuim kingele molupa mélema nokulemú nokumba akili eni nimbu sirindu piliiring yambumanga tiluri-ni kepe na alsuku naa kanungí.
25 "Agora sei que nenhum de vocês, entre os quais passei pregando o Reino, verá novamente a minha face.
26 Aku tembaliinga na-ni ekupu eni sika ya nimbu siker: “Yambumanga te molupa kis-sipa kolea-kísina pumu lem nanga ulu te mólu, yunga ung liipa su simbaliinga pumba.” niker.
26 Portanto, eu lhes declaro hoje que estou inocente do sangue de todos.
27 Na-ni eni piliiku molangi Pulu Yili-ni “Tembu.” nimba, nimba panjurum mele uluma pali ‘Mundupu naa kelambu.’ nimbu mundu-mong naa tenjipu sumbi-sipu eni nimbu sirindu kanili.
27 Pois não deixei de proclamar-lhes toda a vontade de Deus.
28 Mini Kake Tiliele-ni eni tápu-yima makó topa ‘Kung-sipsipma nokangi.’ nirim sipsipma nokuku konjuku, eni-enini nokuku konjangi. Pulu Yili-ni yunga memi onde lirimele-ni eni liirim Pulu Yili yunga yambu-talape molemelemanga tápu-yi kaíma molangi.
28 Cuidem de vocês mesmos e de todo o rebanho sobre o qual o Espírito Santo os colocou como bispos, para pastorearem a igreja de Deus, que ele comprou com o seu próprio sangue.
29 “Na piliikerele eni mundupu kelepu pumbu kene eni mulungína owa-takara aima kísima oku Yesos-nga kung-sipsipma toku bulu-bale singí lem.
29 Sei que, depois da minha partida, lobos ferozes penetrarão no meio de vocês e não pouparão o rebanho.
30 Eninga yambu mare kepe penga ungma topele toku gólu toku, Yesos-nga lumbili anduli yambu mare kundi toku ‘Oliu lumbili wai.’ niku aku tingí.
30 E dentre vocês mesmos se levantarão homens que torcerão a verdade, a fim de atrair os discípulos.
31 Aku-sipa uluma wendu ombá akiliinga eni taki-taki nokuku konjuku molai. Eni piliiku mulungí mele i-sipa: Na-ni ‘Ung ima piliangi.’ nimbuliinga ipulele tanguli enamanga pali kolama omba mania-mania pupili tondulu mundupu eni liipu tapunjupu lip-lipi topu nimbu sipu mindi moliu, walse kepe enembu naa kolupu, we nimbu molambu punie yupuku pora nikem. Aku-sipu tirindu akili piliiku apera naa siku, nimbu sirindu ungma aima piliiku molai.
31 Por isso, vigiem! Lembrem-se de que durante três anos jamais cessei de advertir a cada um de vocês disso, noite e dia, com lágrimas.
32 “Ekupu eni Pulu Yili-nga kína liipu monjupu, ‘Pulu Yili-nga we kondu kululi ungele ⸤eni nimbu sirindu⸥ akuma-ni eni tondulu sipa, Pulu Yili-ni ‘nanga yambuma mindi molku, yambu kake tílima molai’ nilimú yambu kanuma yunu méle kaíma simba kene eni aku-sipa simba liingí, we kondu kululi ung akili eni-kene pípili.’ nimbu niker.
32 "Agora, eu os entrego a Deus e à palavra da sua graça, que pode edificá-los e dar-lhes herança entre todos os que são santificados.
33 “Na yambumanga ku-moni gollu sillipa-ma kene mulumbale mélemanga te kanupu kum naa panjurundu.
33 Não cobicei a prata nem o ouro nem as roupas de ninguém.
34 Na kene, na wasie tapú-topu andurumulu yambu kanuma kene, oliu mélema mólu turum kene nanga ki-seleni tondulu mundupu kongun tepu mélema liipu kene liipu tapunjurundu.
34 Vocês mesmos sabem que estas minhas mãos supriram minhas necessidades e as de meus companheiros.
35 ‘Nanga kongunuma pali eni aku-siku teangi.’ nimbu, liipu ora sirindu. Oliu-ni aku-sipu tepu kene tondulu naa pili yambuma liipu tapunjupu tondulu mundupu teamili. Auli Yesos-ni nirim akili mele piliiku molangi. Yesos yunu-ni nimba mele: “Yambu te-ni yambu te liipa tapunjupa mélema sipaliinga numanu silimú akili ola-kilia; yununu mélema liipaliinga numanu silimú akili mania-kilia.” nirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim.
35 Em tudo o que fiz, mostrei-lhes que mediante trabalho árduo devemos ajudar os fracos, lembrando as palavras do próprio Senhor Jesus, que disse: ‘Há maior felicidade em dar do que em receber’ ".
36 Ung akuma nimba pora sipaliinga, yunu Epesas tápu-yima kene koporungu langupa eninga ninjipa Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mawa tinjirim.
36 Tendo dito isso, ajoelhou-se com todos eles e orou.
37 Kanu-kene enini pali kola teku Poll kanglku kondu kuluring.
37 Todos choraram muito e, abraçando-o, o beijavam.
38 Enini kamele mindili lakupa tipili muluring. Poll-ni “Na alsuku naa kanungí.” uinga nirim akili piliikuliinga enini aku-siku mindili kuluring. Kanu-kene yunu liiku meku sipna-sukundu puku mundu-puring.
38 O que mais os entristeceu foi a declaração de que nunca mais veriam a sua face. Então o acompanharam até o navio.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.