Atos 1
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI
1 Yi-Auli Tiopillas, Yesos-ni pulu monjupa uluma tepa yambuma ung-mani sipa tirim mele ui buk tenga turundu kanili.
1 Theophilus au buk wantoro’ot i Jesu ana bowabow etei mi’itube busuruf bow sabuw i’obaibiyih inan
2 Ui uluma pulu monjupa telsiliipa pupa kene, penga ‘Alsupa mulú-koleana nondupa pumbu.’ nimba piliipaliinga, “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba makó topa liipa mundurum yi kanuma, Mini Kake Tiliele yunu kene molupa liipa tapunjurum-na Yesos-ni eninindu “Eni i-siku i-siku uluma teai.” nimba ung-mani sirim.
2 God bora’ah au mar yey isan i ao akirum. Baise au mar yena’e ana veya orot iyab kob abarin isan rurubinih i Anun Kakafiyinane roube’aten tur itih.
3 Yesos yunu mindili nomba kolupaliinga penga lomburupa ola molupa kene, yunga ‘Lumbili anduli yima yunu aima sika lomburupu ola mulundu akili kanangi.’ nimbaliinga enini muluringna yunu pupaliinga enini kanuku molangi ulu mare tirim. Yunu walsekale-ko nimba enini muluringna omba mokeringa molupa, Pulu Yili yi nuim kingele molupa kolea nokulemú nokumba akili mele enini nimba sirim. Aku-sipa tepa mulupili ena paon tale omba purum.
3 Ana bai’akir ufunamaim, isah irerereb hai not hikwaris hima hibinotanot ana sinaf ef tata’amaim botabirih hi’itin hiturobe i, i yawasin ma’ama, veya 40 wanawanan ana bairererebamaim God ana aiwob isan i’obaibiyih hima hinowar.
4 Walse Yesos yu enini-kene molupaliinga yunu-ni nimba mele: “Eni ui kolea-auli Jerusallem munduku naa kelai. Ui Tata-ni “Simbu.” nirim Minéle ‘Ui upili penga pamili.’ niku ilinga we nokuku molai. Akili na-ni enindu ui nimbu sirindu piliiring kanili.
4 Veya ta bairi hima bay hi’aa ana maramaim, iuwih eo, “Jerusalem men kwanihamiy, baise kwanama Tamai a siwar baitimih eomatani, ao kwanonowar isan kwanakaif.
5 Na-ni enindu uinga nimbu mele: “Jon-ni yambuma no liinjirim liiringeliinga-pe ena pulele omba naa pupili eni nanga yambuma Pulu Yili-ni Mini Kake Tiliele simba liingí.” nirindu kanili.” nirim.
5 Anayabin John i harewamaim bapataito it, baise veya bai’ab na’atube ufunamaim kwa boro Anun Kakafiyinamaim bapataito kwanab.”
6 Kanu-kene Yesos-nga lumbili anduli yima yunu kene liiku máku toku molku kene, enini Yesos-ndu niku mele: “Auliele, ekupu enaliinga nu-ni “Isrel-yambuma alsuku enini molangi, Rom-gapmanale mania pupili, enini gapman liangi, na eninga yi nuim kingele molupu enini nokambu.” ninínje?” niku walsiku piliiring.
6 Basit Tur Abarayah etei hina hibita’imon ana veya hibatiy, “Regah, karam iti boun aiwob itab Israel sabuw ititih maiye?”
7 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Tata-ni ulu lupa-lupama “Tembu.” nimba makó tolemú enama kene mélema ínge tili kaliimbuma kene eninga kongun te mólu. Tata-ni yunu ulu akuma temba enama Tata yunu akuma piliipa molemú.
7 Iyafutih eo, “Veya naatu sumar abisa’amaim iti sawar hinamamatar isan i God akisin ana fair tafanamaim veya yakitifuw, i boro men kwa kwanaso’obamih.
8 Akiliinga-pe eni mulungína Mini Kake Tiliele-ni omba kene ‘Eni tondulu pupili molangi.’ nimbá. Kanu-kene penga eni tondulu pupili molku kene kolea-auli Jerusallem kene, kolea Judia distrik lelemú taon-ma kene kolea-kelúmanga pali kene, kolea Sameria distrik lelemú koleama pali kene, kelku ma-koleama pali kene yambumandu eni na-ni tirindu mele kepe “Tembu.” nirindu akili mele kepe kanuku piliiring akili mele niku silsiliiku pungí.” nirim.
8 Baise kwa i Anun Kakafiyin nanan ana veya’amaim fair boro kwanab, naatu ayu isau Jerusalemamaim boro kwanabusuruf kwanakubuna, kwanatit Judea wanawanan, Samaria, naatu kwanatit kwanan tafaram yomanin.”
9 Yu-ni aku-sipa nimba molupa kene, enini kanuku molangi yunu ma-koleale mundupa kelepa mulúna olandu purum kene kupa te omba yunu pipi sirim, penga alsuku naa kanuring.
9 Iti na’atube eo ufunamaim, God bora’ah yen himtitiy auman in sakuk wanawanan run himat kasiy.
10 Yunu olandu pumba purum kene enini olandu-siku nem-nemi niku kanuku angiliiring kene enini angiliiringina yi tale mulumbale kake tilisele pakukulu enaliinga oku angiliikululiinga,
10 Matah etei hikubar nati mar wanawanan rurumaim hibat hi’i’itin, naniyan meyemeye orot rou’ab hai faifuw kwes sisibihimaim himatar. Tounamatar ro’ab bai’ufununayah bairi teo|alt="Two angels speaking to disciples" src="CN01887B.TIF" size="col" loc="Act 1.10" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="1.10-11"
11 elsele-ni eninindu nikulu mele: “Kolea Gallalli yima, eni mulúna olandu-siku nambimuna kanuku angiliikimiliye? Yesos ili, Pulu Yili-ni ekupu mulú-koleana olandu liikim yili, yunu ekupu pukum kanokumele akili mele penga walse aku-sipa alsupa mana-mania ombá.” niringli.
11 Naatu hi’uwih. “Galilee oro’orot, kwa aisim kwabat au mar kwanuwanuw? Iti Jesu ta’imon God kwa biyamaim bora’ah au mar yey, i boro ef ta’imon kwa’itin yeyebe boro namatabir maiye nanan kwana’itin.”
12 Kanu-kene enini ma-pangi te, ‘Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangiele’ nili, akili munduku kelku Jerusallem kelku yandu uring. Ma-pangi akili kene kolea-auli ⸤Jerusallem⸥ kene aima nondupa mele lirim, kupulanumele aima nondupa, ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambatele-nga Isrel-yambuma kupulanum anduring akili mele.
12 Imaibo Olive Oyaw hihamiy himatabir maiye hin Jerusalem hitit, ef ana manin i one kilometre na’atube.
13 Yesos mulú-koleana olandu purum kene yu lumbili anduli yima Jerusallem-ndu yandu oku sukundu pukuliinga, lku kanuna puku olakundu piringna ola puring. Akuna piring yimanga bima i-sipa mele: Pita kene Jon kene Jemis kene Endru kene, Pillip Tomas-sele kene, Batollomiu Matyu-sele kene, Allapias málu Jemis kene “Oliu Isrel-yambuma oliuliu gapman molamili.” niku karaye tiring talape ‘Sellot’ nili yi Saimon kene elsele kene, Jemis málu Judas yunu kene, yi rurepunga yupuku kanuka lku akuna piring.
13 Hina bar hitit, naatu hiyen bar awan ta no tafan i hima’ama’amaim hitit. Iyabowat nati’imaim hima’ama wabih i iti, Peter, John, James, Andrew, Philip, Thomas, Bartholomew, Matthew, naatu James, Alpheus natun, naatu Simon Kafafarayan, naatu Judas, James natun.
14 Kanuna enini pali liiku máku toku, numanu tiluna pupili Pulu Yili-kene ung niku mindi muluring. Ambu mare kene Yesos-nga anum Maria kene Yesos-nga anginipili kene kanuka wasie Pulu Yili-kene ung niku muluring.
14 Iti orot i mar etei hina hita’imon hiyoyoyoban, baibin bairi, naatu i wanawanahimaim i Mary Jesu hinah naatu taitin auman.
15 Ena kanuna Yesos-nga lumbili anduli yambu wan andret tuwendi muluring kene Pita-ni ola angiliipaliinga yambu kanumandu nimba mele:
15 Nati ana veya’amaim bai’ufununayah etei 120 na’atube wanawanahimaim Peter misir eo,
16 “Angmene, Mini Kake Tiliele-ni ⸤yi nuim king⸥ Depit-nga kerina penga wendu ombá mele nirim yunu-ni bukna turum akili mele yu aima sika aku-sipa wendu ombálendu nirim. Akili aima sika wendu urum. Ung kanili Judas-ni Yesos yunu ele-tu yima liipa simba Depit-ni uinga nirim ung kaniliinga pulele talku wendu urum.
16 “Taitu, marasika Anun Kakafiyin David iwan Bukamaim eo kikirum i Judas ana sinafumaim nati tur na yabin matar. I rafot rouwayan na’atube sabuw bonawiyih Jesu hifatum.
17 Judas oliu-kene wasie molupu kongun wasie tepu mulurumulu kanili. Akiliinga yi te yunga alko topa mulupili.” nirim.
17 Judas i ata kou’ay orot ta naatu iti bowabow wanawananamaim bairi tabow.
18 (Yi Judas akili-ni yunu tepa kis-sirimeliinga ku-moni siring kanili-ni ma te taropu topa liirim kene yunu mana-mania topa mundupa yunga olale suku nimba yunga oluma pali wendu omba purum.
18 Bowabow kakafin sisinaf isan ana baiyan hibitin imaim me tubun ukwarin aubabe re yi yan fudir kabutin ihouw.
19 Penga Jerusallem muluring yambuma pali Judas aku-sipa tirimele piliiku kene eninga bo-ungna kolea kanili bi leku ‘Akeltama’ niring. ‘Akeltama’ akiliinga pulele ‘Memi Onde Lili Male’.)
19 Sabuw Jerusalem hima’ama etei ana tur hinowar, imih hai turamaim nati efan wabin Akeldama hiwab. Wab anayabin ‘Rara ana Efan.’
20 “Mini Kake Tiliele-ni ung wendu ombá nirim Depit-ni bukna turum ung ili Konana bukna molemú akili i-sipa mele:
20 Anayabin Psalm wanawananamaim iti na’atube eo,
21 — ausente —
21 Isan imih, igewasin orot yait ata Regah Jesu wanawanatamaim ma reremor ana veya i bairi tama tabowabow boro i tanarubin.
22 — ausente —
22 Naatu nati orot i John Baptist ana veya’amaim bairi taibuya tana Jesu hibora’ah au mar yey i boro tanarubin. Anayabin ata orot ta nati na’atube tanarurubin i boro Jesu morobone mimisir isan bairi sif tanarubon.”
23 Pita-ni aku-sipa nirim kene piliikuliinga enini yi tale makó turing. Yi tenga bili Josep, kanilindu ‘Basapas’ niringko, (yunga bi te ‘Jasitas’ niringko;) yi te Matias.
23 Basit orot rou’ab hikutaitih, Joseph wabin ta Barsabas, wabin baitounin Justus naatu Mathias hairi hirubinih.
24 — ausente —
24 Imaibo hiyoyoban. “Regah o sabuw etei dogoroh iso’ob. Imih abifefeyani orot iti rou’ab kwi’obaiyi menatan i o irubin. Peter ana ofonah bairi teyoyoyoban|alt="Peter and others praying" src="cn01903B.tif" size="col" loc="Act 1.24" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="1.24"
25 — ausente —
25 Judas ana efan nab tur abarayan namatar, anayabin Judas iti efan ihamiy ana ma’ama efan rurubinimaim in.”
26 Kanu-kene pepá-gomú tálenga yiselenga bisele toku mania mundukuliinga mingele ambolku kulkalu sikuliinga penga pepáma wendu liiring kene Matias-nga bili ola liiring, kaniliinga “Matias yunu Yesos-ni ui liipa mundurum yi rurepunga yupuku-kene wasie kongun tapú-toku teangi.” niring. Kanu-kene liipa mundurum yi kanuma alsuku rurepu muluring.
26 Imaibo hi’arow, naatu Mathias wabin hisusu’ub ana veya arow ben, basit Mathias hibai tur abarayah nah 11 hima’ama wanawanah run.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.