Atos 15

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Juda-yi mare kolea Judia distrik molkuliinga kolea-auli Andiyok mandu oku kene Kraisele piliiku muluring yambu-lupama ung-mani siku muluring. Enini niku mele: “Krais-nga ungele mindi piliingéle kapula naa temba. Eni Moses-nga ung-manele piliiku yimanga kangi te kopsiku poku teku wendu naa lííngi lem mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku molku kunjingí pungí kupulanumele Pulu Yili-ni naa tepa liimba.” niring.
1 Chegaram a Antioquia alguns homens da Judeia e começaram a ensinar aos irmãos: “A menos que sejam circuncidados, conforme exige a lei de Moisés, vocês não poderão ser salvos”.
2 Aku-siku niringeliinga Poll kene Banapas-seleni enini-kene tombulku niku ung-muranale tiring. Akiliinga Krais-nga yambuma-ni Poll kene Banapas-sele kene Krais-nga yi mare kene “Eni kolea-auli Jerusallem puku Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma kene ⸤Krais-nga yambu-talape muluringmanga⸥ tápu-yima kene puku kanuku, ung-muranale tekemulu ilinga niku sumbi sinjangi puku walsuku lii-pai.” niku liiku munduring.
2 Paulo e Barnabé discordaram deles e discutiram energicamente. Por fim, a igreja decidiu enviar Paulo e Barnabé a Jerusalém, acompanhados de alguns irmãos de Antioquia, para tratar dessa questão com os apóstolos e presbíteros.
3 Krais-nga yambu-talape Andiyok taon-na muluringma-ni “Eni pai.” niku liiku munduring kene Jerusallem pungíndu kolea Ponisia propinj kene kolea Sameria propinj kene puku, uinga ⸤Poll kene Banapas-seleni kolea lupa-lupamanga temani kaiéle toku niku silsiliiku anduringli kene⸥ Juda-yambu naa molku yambu-lupa muluring yambu kanuma numanu topele toku Pulu Yili-nga ungele piliiku liiring mele temanele toku silsiliiku puring. Krais-nga yambuma-ni temanele piliiring yambuma aima numanu siring.
3 A igreja, portanto, enviou seus representantes a Jerusalém. No caminho, eles pararam na Fenícia e em Samaria para visitar os irmãos e contaram que os gentios também estavam sendo convertidos, o que muito alegrou a todos.
4 Jerusallem kam-kamu suku puring kene Krais-nga yambuma kene, eninga tápu-yima kene, Yesos-ni liipa mundurum yima kene enini “Papu okumele.” niring. Kanu-kene Poll kene Banapas-seleni Pulu Yili-ni elsele liipa tapunjurum kene tiringli akili pali temani toku siringli.
4 Quando chegaram a Jerusalém, foram bem recebidos pela igreja, pelos apóstolos e presbíteros, e relataram tudo que Deus havia feito por meio deles.
5 Kanu-kene Perisi-yi Krais-nga ungele piliiku liiring yi kanuma ola angiliiku kene niku mele: “Juda-yambu naa molemele yambu-lupama-ni ‘Yesos Krais-nga yambuma molamili.’ niku yimanga kangi te kopsiku poku teku, Moses-nga ung-manima pali piliiku liiku teng panjiku teai.” niring.
5 Contudo, alguns dos irmãos que pertenciam à seita dos fariseus se levantaram e disseram: “É necessário que os convertidos gentios sejam circuncidados e guardem a lei de Moisés”.
6 Kanu-kene Yesos-ni liipa mundurum yima kene tápu-yima kene kanuma-ni ‘Ung wendu okum ili liipu sumbi samili.’ niku liiku máku turing.
6 Os apóstolos e presbíteros se reuniram para decidir a questão.
7 Enini ung pulele tombulku niku muluring kanu-kene Pita ola angiliipaliinga eninindu nimba mele: “Angmene, eni uinga ulu te wendu urum akili piliiku molemele. Pulu Yili-ni eni molemelemanga na makó topa kene, “Krais-nga temani kaiéle Juda-yambu naa molemele yambu-lupama piliiku liangi akiliinga nu pukunu temani tokunu si-pui.” nirim.
7 Depois de uma longa discussão, Pedro se levantou e se dirigiu a eles, dizendo: “Irmãos, vocês sabem que, há muito tempo, Deus me escolheu dentre vocês para falar aos gentios a fim de que eles pudessem ouvir as boas-novas e crer.
8 Pulu Yili-ni yambumanga numanuma pali kanolemú Pulu Yili-ni yambu-lupa kanuma numanu topele toku yunga ungele piliiku liiring kene kanupaliinga ‘Aku-siku tekemelaliinga na numanu kaí pekem akili Juda-yambuma kanangi.’ nimba Mini Kake Tiliele, uinga oliu Juda-yambuma sirim mele, ekupu enini yambu-lupama aku-sipa sirim.
8 Deus conhece o coração humano e confirmou que aceita os gentios ao lhes dar o Espírito Santo, como o deu a nós.
9 Yunu-ni enini yambu-lupama ulu te-lupa tepa, oliu Juda-yambuma ulu te-lupa tepa, aku-sipa naa tirim. Enini ‘Yunga ungele sika ungele.’ niku tondulu munduku piliiring kene kanupa kene ‘Eninga numanuma kake tipili.’ nirim.
9 Não fez distinção alguma entre nós e eles, pois purificou o coração deles por meio da fé.
10 “Akiliinga ekupu eni nanga ungele piliiku molemele Juda-yima, eni “Yambu-lupama aku-siku teai.” nikimiliele nambimuna ‘Pulu Yili oliu-kene arerembi kolumba mola mólunje.’ niku aku-siku nikimiliye? Ui oliu Juda-yambumanga anda-kolepalima kene yandupa oliu kene buni kapula naa mirimulu akili ekupu yambu-lupa Yesos-nga lumbili anduli yambu molemele akuma nambimuna “meangi.” nikimiliye? Pulu Yili-ni oliu Juda-yambuma “Teai.” nimba ung-mani sirimuma Moses-ni piliipa yandu yambuma nimba sirim ung-mani akuma temulundu mindili-sele silimulu ung-mani kanuma “Yambu-lupama-ni teangi.” nikimiliele aima kapula naa tekem.
10 Então por que agora vocês provocam a Deus, sobrecarregando os discípulos gentios com um jugo que nem nós nem nossos antepassados conseguimos suportar?
11 Aku-siku aima naa niai, mólu! Oliu piliilimulu mele i-sipa: Auli Yesos-ni yambu-lupa kanuma we kondu kolupa tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yunu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjumba mele oliu Juda-yambuma kepe aku-sipako we kondu kolupa tepa liilimú. ⸤Pulu Yili-kene kapula-kapula molomulú kupulanum te-lupa aima mólu.⸥” nimba Pita-ni aku-sipa nirim.
11 Cremos que todos, nós e eles, somos salvos da mesma forma, pela graça do Senhor Jesus”.
12 Kanu-kene Banapas kene Poll-seleni Pulu Yili-ni elsele liipa tapunjurum kene kolea lupamanga andukulu ⸤Pulu Yili-kene tapú-toku muluringli⸥ liipa ora sirim ulu-tonduluma tiringli mele temani toku siringli kanu-kene liiku máku turing yambuma pali ung naa niku we piliiku muluring.
12 Todos ouviram em silêncio enquanto Barnabé e Paulo lhes relatavam os sinais e maravilhas que Deus havia realizado por meio deles entre os gentios.
13 Elsele-ni temani tokulu pora siringli kene Jemis-ni nimba mele: “Angmene, na ung te niambu piliai.
13 Quando terminaram de falar, Tiago se levantou e disse: “Irmãos, ouçam-me!
14 Pulu Yili-ni ‘Yambu-lupamanga mare nanga yambuma molangi akiliinga tepu liambu.’ nimba molemú mele uinga kumbi-lepa liipa ora sirim mele Saimon-Pita-ni enini nimba símu.
14 Pedro lhes falou sobre como Deus visitou primeiramente os gentios para separar dentre eles um povo para si.
15 Nimba símu aku mele, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni ui ung niku bukna turing akili tilu-sipa mele. Buk akuna turing molemú akili i-sipa mele:
15 E isso está em pleno acordo com o que disseram os profetas. Como está escrito:
16 ‘Pulu Yi Auliele-ni ung-eku te topa kene nimba mele:
16 ‘Depois disso voltarei e restaurarei a tenda caída de Davi. Reconstruirei suas ruínas e a restaurarei,
17 Akiliinga, yambu-lupama pali
17 para que o restante da humanidade busque o Senhor, incluindo os gentios, todos os que chamei para serem meus. O Senhor falou,
18 kórunga-ui ung akuma
18 aquele que tornou essas coisas conhecidas desde a eternidade’.
19 “Akiliinga, nanga numanale-ni piliiker mele i-sipa: ‘Yambu-lupa numanu topele toku ‘Pulu Yili piliipu molomulú.’ ningí yambuma mindili liipu simulú kene kapula naa temba.’ nimbu piliiker.
19 “Portanto, considero que não devemos criar dificuldades para os gentios que se convertem a Deus.
20 — ausente —
20 Ao contrário, devemos escrever a eles dizendo-lhes que se abstenham de alimentos oferecidos a ídolos, da imoralidade sexual, da carne de animais estrangulados e do sangue.
21 — ausente —
21 Pois essas leis de Moisés são pregadas todos os sábados nas sinagogas judaicas em todas as cidades há muitas gerações”.
22 Kanu-kene Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma kene ⸤Krais-nga yambuma nukuring⸥ tápu-yima kene Krais-nga yambuma pali enini niku mele: “Poll kene Banapas-sele oliunga yi mare kolea-auli Andiyok wasie tapú-toku pangi liipu mundamili.” niring. Aku-siku niku kene, Judas, yunga bi te Basapas, yunu kene, Saillas kene makó turing. Yi kanusele yambumanga pali kumbina muluringli yisele.
22 Então os apóstolos e presbíteros e toda a igreja em Jerusalém escolheram representantes e os enviaram a Antioquia da Síria, com Paulo e Barnabé, para informar sobre essa decisão. Os homens escolhidos eram dois líderes entre os irmãos: Judas, também chamado Barsabás, e Silas.
23 Yi kanusele makó tokuliinga, ‘Elsele meku pangli.’ niku pepá te i-siku mele turing:
23 Esta foi a carta que levaram: “Nós, os apóstolos e presbíteros, e seus irmãos em Jerusalém, escrevemos esta carta aos irmãos gentios em Antioquia, Síria e Cilícia. Saudações.
24 Oliu piliirimulu, oliu Juda-yi Krais piliili yimanga yi mare oliu mulurumuluna munduku kelku puku, oliu-ni “Teai.” naa nimbu sirimulu mele tiring. Yi kanuma-ni niring ungele-ni eninga numanuma toku bulu-bale sinjiku eni niku bemba siring.
24 “Soubemos que alguns homens, que daqui saíram sem nossa autorização, têm perturbado e inquietado vocês com seu ensino.
25 Kaniliinga, “Oliu-ni oliunga pulu lelemú yi kaí Banapas Poll-sele kene yi mare wasie makó topu, elsele-kene wasie tapú-toku pangi liipu mundamili.” nimbu panjurumulu.
25 Portanto, depois de chegarmos a um consenso, resolvemos enviar-lhes alguns representantes com nossos amados irmãos Barnabé e Paulo,
26 Banapas kene Poll-seleni ‘Olsu toku kunjingí kene kulúmbulu lem ung te mólu.’ nikulu mundu-mong naa teku oliunga Auli Yesos Kraisele-nga kongunuma tenjikulu yunga bili paka tonjukulu anduringli.
26 que têm arriscado a vida pelo nome de nosso Senhor Jesus Cristo.
27 ⸤Aku-sipu nimbu panjurumulu⸥ kaniliinga, oliu-ni Judas kene Saillas-sele makó topuliinga, ‘Pepá tokumulale eni kanuku piliingí kene yi i-seleni ung niku singlí kene ‘Eni aku-siku aima sika niku panjiring.’ niku piliangi.’ nimbu elsele makó topu liipu mundukumulu.
27 Estamos enviando Judas e Silas para confirmarem pessoalmente o que aqui escrevemos.
28 Mini Kake Tiliele-ni oliu liipa tapunjurum kene oliu-ni piliipuliinga nimbu panjurumulu akili i-sipa mele: Oliu-ni buni lupa-lupa pulele eni simulále kapula naa temba. I-siku mele mindi piliiku teangi:
28 “Pois pareceu bem ao Espírito Santo e a nós não impor a vocês nenhum peso maior que estes poucos requisitos:
29 Mélema liiku ola angnjiku, “Oliunga pulu yili.” nikuliinga popu toku langi kalku silimele langima ‘Kalaru mululi langima.’ niku naa noku,
29 abstenham-se de comer alimentos oferecidos a ídolos, de consumir o sangue ou a carne de animais estrangulados, e de praticar a imoralidade sexual. Farão muito bem se evitarem essas coisas. “Que tudo lhes vá bem.”
30 Pepá toku pora siku kene, “Meku puku kolea-auli Andiyok mandu pai.” niring kene yi kanuma akuna puku Krais-nga yambuma liiku máku toku pepá kanili siring.
30 Os mensageiros partiram de imediato para Antioquia, onde reuniram os irmãos e entregaram a carta.
31 Pepá toku ung niring mele yambuma-ni kanukuliinga ‘Ung aima kaiéle.’ niku kanuku numanu siring.
31 Houve grande alegria em toda a igreja no dia em que leram essa mensagem animadora.
32 Judas kene Saillas-sele elsele Pulu Yili-nga “Ninjale!” nirim ungma piliikulu yambuma yandu niku siringli yisele muluringlieliinga Krais-nga yambuma ‘Molku konjangi.’ nikululiinga ung kaí pulele niku siringli.
32 Então Judas e Silas, ambos profetas, encorajaram e fortaleceram os irmãos com muitas palavras.
33 Yi kanusele ena pulele mele Andiyok we muluringli kene penga Krais-nga yambuma-ni “Else “anju pale.” niku liiku munduring yambuma molemelena kelkulu numanu waengu nipili pale.” niring.
33 Permaneceram ali algum tempo, e depois os irmãos os enviaram em paz de volta à igreja de Jerusalém.
34 (Akiliinga-pe Saillas yunu ‘Andiyok we molambu.’ nimba naa purum.)
34 Silas, porém, resolveu permanecer ali.
35 Poll kene Banapas-sele kolea-auli Andiyok molkulu, yi mare lupa-lupa pulele wasie Auliele-nga ungele yambuma ung-bo tonjuku mani siku temani kaiéle toku siring.
35 Paulo e Barnabé ficaram em Antioquia. Eles e muitos outros ensinavam e pregavam a palavra do Senhor naquela cidade.
36 Penga ena pulele omba purum kene Poll-ni Banapas-ndu nimba mele: “Olsu kelepu ui Auliele-nga ungele nimbu silsiliipu andurumbulu koleamanga alsupu pupulu, Krais-nga yambuma kapula molemelenje, mola nambulka telemelenje, kanu-pambulu.” nirim.
36 Algum tempo depois, Paulo disse a Barnabé: “Voltemos para visitar cada uma das cidades onde pregamos a palavra do Senhor, para ver como os irmãos estão indo”.
37 Banapas-ni nimba mele: “Jon-Mak wasie tapú-topu pamili.” nirim.
37 Barnabé queria levar João Marcos,
38 Poll-ni nimba mele: “Mólu. Ui wasie tapú-topu kolea Pambillia purumulu kene olsu mundupa kelepa kongunale naa tepa yunu purum kanili. Ekupu wasie naa pumulú.” nirim.
38 mas Paulo se opôs, pois João Marcos tinha se separado deles na Panfília, não prosseguindo com eles no trabalho.
39 Aku-sipa nirim kene tombulku nikululiinga kongunale tere leku naa ti-puringli. Banapas-ni Mak-ndu “Wasie tapú-topu pambili ui.” nimbaliinga memba pupa, sip tenga kolea Saiporas puringli.
39 O desentendimento entre eles foi tão grave que os dois se separaram. Barnabé levou João Marcos e navegou para Chipre.
40 Poll-ni Saillas-ndu “Wasie tapú-topu pambili.” nirim. Kanu-kene punglí tiringli kene Krais-nga yambuma-ni niku mele: “Pulu Yi Auliele-ni else we kondu kolupa nokupa kunjupili pangli.” niring kene elsele kolea-auli Andiyok munduku kelkulu puringli.
40 Paulo escolheu Silas e partiu, e os irmãos o entregaram ao cuidado gracioso do Senhor.
41 Elsele kolea Siria propinj kanuna kene kolea Sillisia propinj kene Krais-nga yambu-talapema taon-manga lupa-lupa muluring yambuma ‘Enini molku konjuku Pulu Yili-nga ungele tondulu munduku piliiku molangi.’ nikulu ung-mani silsiliiku anduringli.
41 Então ele viajou por toda a Síria e Cilícia, fortalecendo as igrejas de lá.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.