Atos 14

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Poll Banapas-sele Akoniam taon-na pukulu kene, taki-taki taon-manga sukundu pukulu kene tiringli akili mele aku-sikulu Akoniam kepe akuna Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna sukundu pukulu ung-bo tonjukulu mani siringli. Niku kunjuringli kilia piliikuliinga Juda-yambuma kene yambu-lupama kene eninga yambu pulele ‘Yesos molupa tirim akili nikimbili ungele aima sika.’ niku tondulu munduku piliiring.
1 Em Icônio, Paulo e Barnabé, segundo seu costume, entraram na sinagoga dos judeus e ali pregaram, de tal modo que uma grande multidão de judeus e de gregos se converteu à fé.
2 Akiliinga-pe ‘Gólu tokombele.’ niku Juda-yambu ung naa piliiringma-ni yambu-lupama teku arerembi konjuku kundi turing kanu-kene yambu-lupama-ni Poll kene Banapas-sele numanu kis panjiring.
2 Mas os judeus, que tinham permanecido incrédulos, excitaram os ânimos dos pagãos contra os irmãos.
3 Poll Banapas-sele ena pulele Akoniam taon-na molkulu Auliele-nga ungele niku singilíndu yambuma mundu-mong naa tenjikulu ungele tondulu munduku ninjiringli kanu-kene, Pulu Yili-ni ‘Na-ni yambu we kondu kululi ungele ninjikimbeliele yambuma-ni ‘Aima sika nikimbili.’ niku, piliiku liangi.’ nimba ‘Elsele-ni ⸤aku-sipa⸥ liipa ora simba ulu-tondulu pulele teangli.’ nimba liipa tapunjurum kene ulu-tondulu pulele tiringli.
3 Não obstante, eles se demoraram ali por muito tempo, falando com desassombro e confiança no Senhor, que dava testemunho à palavra da sua graça pelos milagres e prodígios que ele operava por mãos dos apóstolos.
4 Kanu-kene taon akuna yambuma numanu tale teku panjiku muluring. Mare-ni “Juda-yambuma-ni nikimili akili sika nikimili.” niring, mare-ni “Poll Banapas-seleni nikimbili akili sika nikimbili.” niring.
4 A população da cidade achava-se dividida: uns eram pelos judeus, outros pelos apóstolos.
5 Juda-yambuma kene yambu-lupama kene enini ‘Poll Banapas-sele tepu kis-sipu ku-ni topu konjamili.’ niku ele-langi niring
5 Mas como se tivesse levantado um motim dos gentios e dos judeus, com os seus chefes, para os ultrajar e apedrejar,
6 akiliinga-pe ele-langi niring akili piliikulu kene elsele takara toku pukulu kolea LLikonia propinj pukulu kanuna LLisira taon-na kene Depi taon-na kene kolea akuna nondupa lirim koleamanga pali andukulu
6 ao saberem disso, fugiram para as cidades da Licaônia, Listra e Derbe e suas circunvizinhanças.
7 temani kaiéle we toku silsiliiku anduringli.
7 Ali pregaram o Evangelho.
8 LLisira taon-na lkenuwa tambululi yi te mulurum. Anum-ni mirim kene lkenuwa tambululiele mirim, walse kepe kupulanum naa andurum.
8 Em Listra vivia um homem aleijado das pernas, coxo de nascença, que nunca tinha andado.
9 Poll-ni ung nirim mele piliipa mulurum. Poll-ni yunu nem-nemi nimba kanupaliinga, ‘Pulu Yili-ni na kapula tepa kaí temba.’ nimba tondulu mundupa piliipa mulurum akili kanupa kene,
9 Sentado, ele ouvia Paulo pregar. Este, fixando nele os olhos e vendo que tinha fé para ser curado,
10 tondulu mundupa yunundu nimba mele: “Nu kimbu kambiliiku ola angilíí!” nirim. Kanu-kene yi kanili enaliinga kimbu kambiliipa ola angiliipa purum.
10 disse em alta voz: Levanta-te direito sobre os teus pés! Ele deu um salto e pôs-se a andar.
11 Poll-ni yi lkenuwa tambulurumele tepa kaí tirim kanukuliinga yambu liiku máku toku muluringma-ni eninga LLikonia ung leku niku mele: “Oliunga popu tolemulu pulu-yi kanumanga pulu yi tale mana mania okulu mana-yi au talkulu oliu molemuluna okumbele lam.” niring.
11 Vendo a multidão o que Paulo fizera, levantou a voz, gritando em língua licaônica: Deuses em figura de homens baixaram a nós!
12 Poll-ni ung pulele nimba sirim kilia kanukuliinga ‘Yunu pulu-yi Emis.’ niring. Banapas yunu Poll-kene tapú-toku uringli-na kanukuliinga ‘Yunu pulu-yi Sus.’ niring.
12 Chamavam a Barnabé Zeus e a Paulo Hermes, porque era este quem dirigia a palavra.
13 Gólu tuli pulu-yi Sus kaniliinga popu tunjuring lkuli taon kanuna ulsukundu angiliirim, yunga ála-yili kung-kao pela talse kene pllawa-kuku mulkapiye talse kene liipa ‘Elsele au sipu popu topu kungma kalupu samili.’ nimba taon polu-pakana memba urum.
13 Um sacerdote de Zeus Propóleos trouxe para as portas touros ornados de grinaldas, querendo, de acordo com todo o povo, sacrificar-lhos.
14 Akiliinga-pe Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pale.” nimba liipa mundurum yi Banapas kene Poll-seleni yambuma-ni tingí tiring akili piliiku kis piliikulu kene elsengla wale-pakulima ambolku sungu sikulu, yambuma liiku máku turing akuna lkisiku nangale toku nilsiliiku pukulu kene nikulu mele:
14 Mas os apóstolos Barnabé e Paulo, ao perceberem isso, rasgaram as suas vestes e saltaram no meio da multidão:
15 “Yima, ulu akili nambimuna tekemeleye? Olsu eni mele, mana-yisele mindi. Temani kaiéle eni topu simbulú úmbulu. Eni pulu yi gólu tuli korupama munduku kelku, méle korupa kanuma liiku bulu siku, muléle kene male kene numú-kusale kene mélema pali tepa, yu yununu kona molemú Pulu Yi kaniliinga ungele ‘Piliiku liangi.’ nimbululiinga, nimbu simbulú úmbulu kanili.
15 Homens, clamavam eles, por que fazeis isso? Também nós somos homens, da mesma condição que vós, e pregamos justamente para que vos convertais das coisas vãs ao Deus vivo, que fez o céu, a terra, o mar e tudo quanto neles há.
16 Ui sika yambu lupa-lupama-ni eninga numanale-ni piliiku ulu-pulu tiringma Pulu Yili-ni kanupa we mundupa kelepa ulu te naa tepa, teku mulungí kene yunu-ni kanupa kaí piliimba akili kam-kamu naa nimba para sirim.
16 Ele permitiu nos tempos passados que todas as nações seguissem os seus caminhos.
17 Akiliinga-pe, ui Pulu Yili-ni ‘Na moliu mele naa piliangi.’ nimba mélema pali mo naa turum. ‘Na-ni enini kondu kolupu tepu konjiliu akili kanangi.’ nimba ‘Lo mania omba langi kaíma ola upili, enini noku kapula tenjiku numanu siku molangi.’ nimba aku-sipa tirim.” nirim.
17 Contudo, nunca deixou de dar testemunho de si mesmo, por seus benefícios: dando-vos do céu as chuvas e os tempos férteis, concedendo abundante alimento e enchendo os vossos corações de alegria.
18 Elsele-ni aku-siku niringlieliinga-pe yambuma-ni ‘Elsele pulu-yisele.’ niku popu toku kungma kalungí tiring ulu akuma ‘Munduku kelangi.’ nikulu tondulu munduku karaye tekulu “Mólu!” niringli kanu-kene munduku kiliring.
18 Apesar dessas palavras, não foi sem dificuldade que contiveram a multidão de sacrificar a eles.
19 Kanu-kene Akoniam taon-na kene kolea Pisidia propinj lirim Andiyok taon akuna kene muluring Juda-yambu mare LLisira taon-na okuliinga enini kundi turing kene enini Poll ‘Kulupili.’ niku ku-ni toku kene, ‘Kulum.’ niku piliiku yunga ónale kunduku liiku meku puku taon-na ulsukundu toku munduku kiliring.
19 Sobrevieram, porém, alguns judeus de Antioquia e de Icônio que persuadiram a multidão. Apedrejaram Paulo e, dando-o por morto, arrastaram-no para fora da cidade.
20 Akiliinga-pe Yesos-nga lumbili anduli yambu kanuma yunu lirimna oku kakapu tiring kene yunu ola angiliipa alsupa taon-na sukundu purum.
20 Os discípulos o rodearam. Ele se levantou e entrou na cidade. No dia seguinte, partiu com Barnabé para Derbe.
21 Akuna temani kaiéle toku siringli kanu-kene yambu pulele Yesos-nga ungele piliiku liiring.
21 Depois de ter pregado o Evangelho à cidade de Derbe, onde ganharam muitos discípulos, voltaram para Listra, Icônio e Antioquia {da Pisídia}.
22 Taon kanumanga Yesos-nga lumbili anduli yambuma “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú kolea akuna ui naa pupu ya mana molupuliinga Krais-nga yambuma molemuláliinga mindili nombu bunima memuláliinga-pe ‘Aima sika Pulu Yili nokupa molemú koleana pamili.’ niku yunga ungele munduku naa kelku, tondulu munduku piliiku molai.” niku silsiliikulu uringli.
22 Confirmavam as almas dos discípulos e exortavam-nos a perseverar na fé, dizendo que é necessário entrarmos no Reino de Deus por meio de muitas tribulações.
23 Poll kene Banapas-seleni taon-manga pali Krais-nga yambu-talapemanga tápu-yima makó tonjukulu, Pulu Yili-kene popu toku ung niku mawa tinglíndu langi mi toku naa nokululiinga nikulu mele: “‘Auli ⸤Yesos Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele omba sika tepa liipa mindili nolkumula kupulanum-na wendu liirim.⸥ Yunu sika.’ niku tondulu munduku piliilimili yi kanili-ni enini nokupa kunjupili.” niringli.
23 Em cada igreja instituíram anciãos e, após orações com jejuns, encomendaram-nos ao Senhor, em quem tinham confiado.
24 Kolea Pisidia propinj okululiinga, penga kolea Pambillia propinj sukundu okulu,
24 Atravessaram a Pisídia e chegaram a Panfília.
25 kanuna Peka taon-na okulu yambuma ungele niku silsiliikulu, Atelliya taon-na uringli.
25 Depois de ter anunciado a palavra do Senhor em Perge, desceram a Atália.
26 Atelliya taon akili munduku kelkulu, no-numúna sipna kelkulu kolea Siria propinj lirim kolea-auli Andiyok kam-kamu uringli. Kolea-auli Andiyok akili kongun teku liiringli kongun kanili ui pulu monjuku tinglí mele yambuma-ni “Pulu Yili-ni kongun akili sikem yunu-ni elsele kondu kolupa liipa tapunjupili kongun ili te-pale.” niku uinga liiku munduring kolea-auli kanuna kongun teku pora sikulu kene kelku sukundu uringli.
26 Dali navegaram para Antioquia {da Síria}, de onde tinham partido, encomendados à graça de Deus para a obra que estavam a completar.
27 Kanuna oku molkulu kene, Krais-nga yambu-talapele liiku máku tokulu, Pulu Yili-ni elsele liipa tapunjurum kene tiringli akili mele kepe, Pulu Yili-ni Juda-yambumanga ulsukundu molemele yambu-lupama-ni yunga ungele piliiku liiku yunga koleana kapula pungí kupulanumele akisinjirim akili mele kepe, temani toku siringli.
27 Ali chegados, reuniram a igreja e contaram quão grandes coisas Deus fizera com eles, e como abrira a porta da fé aos gentios.
28 Kanu-kene elsele akuna Yesos-nga lumbili anduli yambuma kene wasie ena pulele muluring.
28 Demoraram-se com os discípulos longo tempo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.