Atos 13
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Krais-nga yambu-talapele kolea-auli Andiyok muluringmanga mare Auliele-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima molku, mare yambuma ung-mani siring yima muluring. Eninga bima i-sipa mele: Banapas kene, ‘Yi-Pombera’ niring yi Simion kene, kolea Sairini yi LLusias kene, (propinj te nukurum yi nuim king Erot-nga lkuna ai lirim) yi Maneyen kene, Soll kene.
1 Na igreja de Antioquia havia os seguintes profetas e mestres: Barnabé; Simeão, chamado “o Negro”; Lúcio, de Cirene; Manaém, que havia sido criado junto com o governador Herodes ; e Saulo.
2 Krais piliili yambuma Auliele kape niku bi paka tonjuku langi naa noku mi toku muluring kanu-kene Mini Kake Tiliele-ni nimba mele: “Na-ni ‘Banapas kene Soll-sele teangli.’ nindu kongunale teangli makó tai.” nirim.
2 Certa vez, quando eles estavam adorando o Senhor e jejuando, o Espírito Santo disse: — Separem para mim Barnabé e Saulo a fim de fazerem o trabalho para o qual eu os tenho chamado.
3 Aku-sipa nirim kilia piliiku kene langi naa noku mi toku Pulu Yili-kene popu toku ung niku mawa teku kene, elsele ⸤Pulu Yili-nga kongunale tingliéle makó tungíndu⸥ kima ola munduku ⸤pengí⸥na ambolku kene “Pale.” niku liiku munduring.
3 Então eles jejuaram, e oraram, e puseram as mãos sobre Barnabé e Saulo. E os enviaram na sua missão.
4 Mini Kake Tiliele-ni “Else pale.” nimba liipa mundurum kene Sellusia taon akuna mandu pukulu, no-numúna sip lirimna sukundu pukulu kolea Saiporas puringli.
4 Barnabé e Saulo, tendo sido enviados pelo Espírito Santo, foram até a cidade de Selêucia e dali embarcaram para a ilha de Chipre.
5 Sallamas taon-na okulu sipna mania pukulu kene, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga anduku Pulu Yili-nga ungele niku siringli. Jon-Mak elsele liipa tapunjupa wasie tapú-toku anduring.
5 Quando chegaram à cidade de Salamina, começaram a anunciar a palavra de Deus nas sinagogas . E eles tinham João Marcos para ajudá-los no trabalho missionário.
6 Kolea Saiporas numú-kusa suku-singina lirim kolea te. Akuna kimbu kambiliikulu kolea-kelúmanga ung niku silsiliiku pukulu kene, Pepos taon akili no-numú kéluna lirim akuna wendu puringli. Kanuna Juda-yi te mulurum kanuringli. Yi kanili kurumanga nuim Seten-ni liipa tapunjurum-na ulu-tonduluma tepa, yunu gólu topa “Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipu yambuma nimbu siker.” nimba yambuma gólu topa sirim yili. Yili-nga bili Josua Málu. Bi te Ellimas niringko.
6 Eles atravessaram toda a ilha, chegando até a cidade de Pafos. Ali encontraram um judeu que era mágico e falso
7 Ellimas yunu Saiporas propinj nukurum Rom-gapman-yi Sesias-Pollas kene tapú-toku muluringli yili. Sesias-Pollas yunu piliipa kungnjuli aima pirim yili. Yunu-ni ‘Pulu Yili-nga ungele piliilkanje mindi kapula.’ nimba yunu-ni Banapas kene Soll-sele “Wale.” nirim.
7 Ele era amigo de Sérgio Paulo, o governador da ilha, que era um homem muito inteligente. O Governador mandou chamar Barnabé e Saulo, pois queria ouvir a palavra de Deus.
8 Akiliinga-pe kurumanga nuim Seten-ni liipa tapunjurum kene ulu-tonduluma tirim yi kanili, yunga bi te Ellimas niring, kanili-ni “Naa wangli.” nimba pipi simba tepaliinga, gapman-yi kiapale-ni ‘Elsengla ungele piliipaliinga ‘Sika’ nimba numanu topele naa tupili.’ nimba, kiapale piliimba kupulanumele pipi simba tirim. (Bi Ellimas kanili Grik-ung te, kaniliinga pulele kurumanga nuim Seten-nga ulu-tonduluma tinjili yili.)
8 Mas o mágico Elimas (este é o nome dele em grego ) era contra os apóstolos . Ele não queria que o Governador aceitasse a fé cristã.
9 Kanu-kene Soll, yunga bi te Poll niringko, yunu Mini Kake Tiliele numanuna molupa kapula tinjirim-na yunu-ni Ellimas nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele:
9 Então Saulo, também conhecido como Paulo , cheio do Espírito Santo, olhou firmemente para Elimas
10 “Nu ⸤kurumanga nukuli⸥ depollaliinga málu te, nu ulu-pulu sumbi-nílimanga pali ele-tu yi te mollu. Kiyang nimba andupa wa nomba gólu topa tepa kis-sili ulumanga pali puluma nu-kene pelemú. Auliele-ni yambuma liipa tapunjulimú kupulanumele pipi sikunu, ‘Yambuma kupulanum tenga-lupa pamili wai.’ nikunu gólu tollu uluma kapula munduku kilí naa kiliníye?
10 e disse: — Filho do Diabo! Inimigo de tudo o que é bom! Homem mau e mentiroso! Por que é que você não para de torcer o verdadeiro ensinamento do Senhor?
11 Aku lem kapula, Auliele-ni nu-kene ‘Ele-tu-sele molambili.’ nikem. Nunga mongsele limba kene nu-ni kolea pa tembale kapula naa kanukunu, ena mare kene súmbulu túlina muluni.” nirim.
11 Agora escute! O Senhor vai castigá-lo. Você ficará cego e não verá a luz do sol por algum tempo. No mesmo instante Elimas sentiu uma nuvem escura cobrir os seus olhos e ele começou a se virar para todos os lados, procurando alguém que o guiasse pela mão.
12 Gapman-yi-kiapale-ni ulu wendu urum kanili kanupaliinga, Auli Yesos molupa tirim akili mele Poll kene Banapas-seleni ung-bo tunjuringli kanili piliipa mini-wale mundupa “Nikimbili ili sika nikimbili.” nimba tondulu mundupa piliirim.
12 Quando o Governador viu isso, creu e ficou muito admirado com os ensinamentos a respeito do Senhor Jesus.
13 Poll kene tapú-toku puring yima kene Pepos taon munduku kelku no-numúna sip tenga sukundu puku Peka taon-na puring. Peka akili Pambillia propinj lirim taon te. Kanuna Jon-Mak elsele mundupa kelepa Jerusallem kelepa purum.
13 Paulo e os seus companheiros navegaram da cidade de Pafos até Perge, uma cidade da província da Panfília. Porém João Marcos os deixou e voltou para Jerusalém.
14 Kanu-kene Poll kene Banapas-sele Peka taon munduku kelkulu kolea Pisidia propinj Andiyok taon-na puringli. Pukululiinga ⸤Juda-yambumanga kóru muluring⸥ ena-Sambat kanu-kene Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna puku muluringli.
14 Eles continuaram a viagem, indo de Perge até a cidade de Antioquia, no distrito da Pisídia. No sábado entraram na sinagoga e sentaram-se.
15 Yambu liiku máku turingmanga nukuring tápu-yima-ni ⸤buk te liikuliinga⸥ Moses-ni Pulu Yili-nga ung-manima piliipaliinga bukna turum ung te kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni buk turing ung te kene kambu toku pora sikuliinga, Poll kene Banapas-sele elsele walsiku kene niku mele: “Anginingli-sele, ‘Yambuma ung-mani te simbulú.’ niku pilííngli lem piliamili oku niku sale.” niring.
15 Depois da leitura da Lei de Moisés e dos livros dos Profetas , os chefes da sinagoga mandaram dizer a eles: — Irmãos, se vocês têm alguma palavra para animar o povo, podem falar agora.
16 Kanu-kene Poll ola angiliipa nimba mele:
16 Então Paulo se levantou, fez um sinal com a mão, pedindo silêncio, e começou a dizer: — Homens de Israel e todos vocês não judeus que
17 “Oliu Isrel-yambumanga Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima makó topa “Eni kene penga-penga kalku liingí yambuma kene na-nanu nokupu molumbu.” nirim. Kanu-kene enini kolea Isip muluring kene “Enini yambu-talape aima pulele kalku liiku molangi.” nirim. Kolea Isip enini yambu-talape aima pulele muluring kene yunu-ni yunga tondulale-ni enini kolea akuna wendu liipa memba omba,
17 O Deus do povo de Israel escolheu os nossos antepassados quando moravam na terra do Egito e fez deles um grande povo. Ele os tirou de lá com grande poder
18 kolea-waka keri-langi naa pili koleana memba ombaliinga, enini punie paon tale omba pupili kolea-waka akuna teku kis-siku muluring mele akili yunu-ni kanupaliinga, yunga numanuna buni liipa mulurum.
18 e, no deserto, aguentou aquela gente durante quarenta anos.
19 Yunga yambuma ‘Kolea Kenan kam-kamu molangi.’ nimba yambu-talape angere yupuku-guli akuna ui muluring yambuma topa mundupa ma akili yunga yambuma liipa sirim.
19 Ele destruiu sete povos na terra de Canaã, e o povo de Israel se tornou dono das terras deles.
20 Enini kolea Isip puku molkuliinga, kelku yandu oku, kolea pulu yambuma toku mundukuliinga koleana muluring kene punie po andret pipti omba purum.
20 Tudo isso levou uns quatrocentos e cinquenta anos. — Depois disso Deus lhes deu juízes, até o tempo de Samuel.
21 Yi Samuel kanili-ni enini nokupa mulupili enini we tápu-yambuma-ni nukuring akili enembu kolkuliinga ⸤Samuel-ndu⸥ “Yi nuim king te-ni mindi oliu nukupili nu-ni makó tunjui.” niring. Kanu-kene Benjamen-ni kalupa liirim yi kanumanga yi te, Kis málu Soll, Pulu Yili-ni makó turum, yi kanili eninga pulu monjupa yi nuim kingele mulupili punie paon tale omba purum.
21 Quando o povo pediu um rei, ele lhes deu Saul, filho de Quis, da tribo de Benjamim, para ser rei deles durante quarenta anos.
22 “Pulu Yili-ni Soll makurupaliinga “Depit eninga yi nuim kingele alko topa mulupili.” nirim. Yunu-ni Depit-ndu nimba mele: “Na Jesi málu Depit kanupu kene kanupu kaí piliipu numanu monjuliu yi te. ‘Depit yunu sika nanga uluma pali piliipa liipa temba.’ nimbu kanokur.” nirim.
22 Depois que tirou Saul, Deus pôs Davi como rei e disse isto a respeito dele: “Encontrei em Davi, filho de Jessé, o tipo de pessoa que eu quero e que vai fazer tudo o que eu desejo.”
23 Kanu-kene Pulu Yili-ni Isrel-yambu kanumandu “Enini tepa liimba yi te simbu.” nimba uinga nirimele ‘Kamu sambu.’ nimbaliinga yunu-ni nimba mele: “Yi Depit kanili-ni yandu kalupa liirim yi te-ni Yambuma Tepa Liipa, Mindili Nolkemela Kupulanum-na Wendu Liimba-Yi Yesos mipili.” nimba, nimba panjurum.
23 Um dos descendentes de Davi foi Jesus, a quem Deus pôs como Salvador de Israel, como havia prometido.
24 Yesos ui naa upili No-Liinjili Jon-ni Isrel-yambumandu pali ung-mani sipa kene nimba mele: “Ulu-pulu-kisma munduku kelku numanu topele toku no liai.” nirim.
24 Antes da vinda de Jesus, João Batista anunciou a sua mensagem a todo o povo de Israel, dizendo que eles deviam se arrepender e ser batizados.
25 Jon yunu kongun akili nondupa tepa pora sipa kene yunu-ni Isrel-yambu kanumandu nimba mele: “Na nae niku piliilimiliye?” nirim. “Pulu Yili-ni “Eni nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nirim yi-nuim Kraisele ‘Ombá.’ niku nokuku molemele ‘Akili na.’ niku piliikimiliye? Na yi akili mólu. Ombá yili aima yi kaiéle na yi aima kisele, ⸤yunga we-kongunuma kepe kapula naa tepu⸥ yunga kimbu-su kále silke kapula naa tonjulka.” nirim.
25 Mas, quando João estava terminando a sua missão, disse ao povo: “Quem é que vocês pensam que eu sou? Eu não sou aquele que vocês estão esperando. Mas escutem! Ele vem depois de mim, porém eu não mereço a honra de tirar as sandálias dos pés dele.”
26 “Angmene, eni Eprayam-ni kalupa liirim yambuma kene, eni Pulu Yili mundu-mong tenjiku liiku ai silimele yambu-lupama kene, temani kaí ili, Pulu Yili-ni oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, yunu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa munjurum temani kaiéle oliu-kene urum.
26 Paulo continuou: — Meus irmãos, descendentes de Abraão, e também vocês não judeus que temem a Deus, escutem! Essa mensagem de salvação foi mandada para todos nós.
27 “Jerusallem muluring yambuma kene eninga yi-aulima kene enini Yesos kanuku bi naa siku, ‘Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele yunu.’ niku naa piliiku, yunga bili we kaí-kanuku leku ‘Yunu we-yi te.’ niku piliiring. Akiliinga-pe oliunga yi-nuim kanuma-ni “Yesos toku konjangi.” niringeliinga Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni “I-siku i-siku tingí.” kórunga-ui niring aku-sipa mele wendu urum. Ung kanuma yi kanuma-ni bukna turing molemú ungma “Yesos toku konjangi.” niring yambuma-ni ⸤enini kóru molemele⸥ ena-Sambat-manga pali bukma kanuku piliiring akiliinga-pe ung taki-taki bukna kanuku piliiring kanumanga pulele naa piliiring.
27 De fato, os moradores de Jerusalém e os seus líderes não entenderam que Jesus é o Salvador. E também não compreenderam as palavras dos livros dos Profetas, que são lidos todos os sábados. Mesmo assim, ao condenarem Jesus, eles estavam cumprindo essas profecias .
28 Yunu ulu te tepa kis-sirim-na kanukuliinga ‘Yunu kulupili.’ ni naa niringeliinga-pe Rom yi-nuim Paillet-ndu we mawa teku kene “Kulupili, ⸤unji-perana ola toku ku toku panjai⸥.” niring.
28 E, embora não encontrassem nenhuma razão para condená-lo à morte, pediram a Pilatos que mandasse matá-lo.
29 “Ui yambuma-ni enini penga tingí mele niku bukna turing uluma pali Jerusallem yambuma-ni Yesos-kene teku pora siring yunu kulurum kene yambu mare-ni yunu oku unji-perana mania liiku yambu ónu tili ku-muru tenga meku puku nusiring.
29 Depois de fazerem tudo o que as Escrituras Sagradas falam a respeito dele, eles o tiraram da cruz e o puseram num túmulo.
30 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni “Yunu yambu-ónu-koleana kelepa lomburupa ola mulupili.” nirim.
30 Mas Deus o ressuscitou,
31 Kanu-kene yunu lomburupa ola mulurum kene uinga yunu naa toku konjangi yambuma yunu-kene kolea Gallalli distrik munduku kelku kolea-auli Jerusallem olandu puring yambu kanuma-ni enamanga taki-taki yunu kanuring. Ekupu yambu kanuma-ni kanuring mele oliunga Isrel-yambuma niku silsiliiku andolemele.
31 e durante muitos dias ele apareceu às pessoas que o tinham acompanhado da Galileia até Jerusalém. Agora essas pessoas são testemunhas que falam a respeito de Jesus ao povo de Israel.
32 — ausente —
32 — E nós estamos aqui para trazer o evangelho a vocês.
33 — ausente —
33 Deus fez agora para nós o que havia prometido aos nossos antepassados: ele ressuscitou Jesus, como está escrito no Salmo número dois: “Você é o meu Filho; hoje eu me tornei o seu Pai.”
34 — ausente —
34 — E foi isto o que Deus disse a respeito da ressurreição de Jesus, afirmando que ele nunca seria destruído pela morte: “Eu vou dar a vocês as bênçãos sagradas e certas que prometi a Davi.”
35 — ausente —
35 E em outra parte das Escrituras lemos também: “Tu não deixarás que o teu dedicado servo apodreça na sepultura.”
36 Depit-ni Pulu Yili-ndu aku-sipa nirim, Depit yunu temba mele naa nirim. Pulu Yili-ni yunundu “Ti.” nirim kongunuma pali tepa pora sipa kene yunu kulurum, ónu tiring kene pururum.
36 E Paulo disse ainda: — Na verdade, Davi, no seu tempo, cumpriu os planos de Deus. Depois morreu, foi sepultado ao lado dos seus antepassados e apodreceu na sepultura.
37 Akiliinga-pe yi kulurum ónu tiring kene Pulu Yili-ni topa makinjipa “Lomburuku ola mului.” nirim yi kanili yunu purú naa pururum. Yi akili Yesos.
37 Mas isso não aconteceu com aquele que Deus ressuscitou. Meus irmãos, todos vocês precisam saber com certeza que é por meio de Jesus que a mensagem do perdão de pecados é anunciada a vocês. Precisam saber também que quem crê é libertado de todos os pecados dos quais a Lei de Moisés não pode livrar.
38 “Angmene, aku-sipa tirimeliinga ‘Eni piliangi.’ nimbu nimbú teker akili i-sipa mele: Yesos-ni tirimeliinga yunu-ni oliunga ulu-pulu-kísima pali ‘Kamu mania pupili.’ nimba kanuma kanupa konde temba.
38 — ausente —
39 Moses-ni ung-mani ui sirim kanuma-ni ‘Yambumanga ulu-pulu-kísima kamu omba mania pupili, eni numanu sumbi nimba pili yambuma mulungí.’ kapula naa nirim akiliinga-pe ekupu Yesos oliunga nimba tinjirim ulu akuma “Sika aku-sipa tirim.” niku tondulu munduku piliingí yambuma Pulu Yili-ni enini kanupa kene, eninga ulu-pulu-kísima kanupa konde tenjipa, enini ‘numanu sumbi nimba pili yambuma.’ nimba piliimba.
39 — ausente —
40 “Akiliinga uinga Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma yandu niku siring yima-ni ulu wendu ombá niring akili ‘Oliu-kene wendu naa upili.’ niku, piliiku kongnjuku molangi.
40 Portanto, tenham cuidado para que não aconteça o que os profetas disseram:
41 Yi kanumanga te-ni nimba mele:
41 “Prestem atenção, vocês que zombam de Deus! Fiquem espantados e morram. Pois o que vou fazer agora é uma coisa em que vocês não acreditariam, mesmo que alguém explicasse.”
42 Poll Banapas-sele Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli munduku kelkulu punglí tiringli kene yambuma-ni elsele mawa teku kene niku mele: “Ung niku sikimbili ili penga ⸤kóru molomulú⸥ ena-Sambat kene alsuku okulu niku sale.” niring.
42 Quando Paulo e Barnabé estavam saindo da reunião, as pessoas pediram com insistência que eles voltassem no sábado seguinte a fim de falarem sobre o mesmo assunto.
43 Bulu-bale niku pena puring kene Juda-yambuma kene yambu-lupa Pulu Yili-nga ungele piliiring kanuma kene eninga yambu pulele Poll kene Banapas-sele lumbili puring. Elsele-ni enini ung niku sikulu, “Eni ‘Pulu Yili-ni we kondu kolupa tepa konjulemú ulu-pulele oliu-kene pelemú akili pepa mindi pupili.’ niku molai.” niringli.
43 Depois da reunião, muitos judeus e outras pessoas convertidas ao Judaísmo acompanharam Paulo e Barnabé, que falavam com eles e animavam todos para que continuassem firmes na graça de Deus.
44 Penga Sambat enale wendu urum kene taon akuna yambu aima pulele Pulu Yili-nga ungele piliingíndu liiku máku toku muluring.
44 No sábado seguinte quase todos os moradores da cidade foram ouvir a palavra do Senhor.
45 Akiliinga-pe yambu pulele Poll-nga ungele piliingíndu liiku máku toku muluring kilia Juda-yambuma-ni kanukuliinga numanu kis panjiku Poll-ni ung nirim-ma ung-taka tonjuku “Nimba kis-sikem.” niring.
45 Quando os judeus viram aquela multidão, ficaram com muita inveja. Então começaram a dizer o contrário do que Paulo dizia e o insultaram.
46 Kanu-kene Poll kene Banapas-seleni eninindu tondulu mundukulu nikulu mele: “Pulu Yili-ni ‘Eni Juda-yambuma yunga ungele ui kumbi-leku piliangi.’ nimba ui nirim kilia eni kumbi-lepu ombu nimbu sirimbulu kanili. Akiliinga-pe eni ‘Oliu molupu naa konjulimulaliinga taki-taki kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele kapula naa liimulú.’ niku ung nimbu sikembulele liiku bulu siku naa piliilimiláliinga olsu-ni eni Juda-yambuma mundupu kelepu yambu-lupama molemelena pumbulú.
46 Porém Paulo e Barnabé falaram com mais coragem ainda. Eles disseram: — Era necessário que a palavra de Deus fosse anunciada primeiro a vocês que são judeus. Mas, como vocês não querem aceitá-la e acham que não merecem receber a vida eterna, então agora nós vamos anunciar a palavra aos não judeus.
47 Auliele-ni olsundu “Aku-siku teale.” nirim kanili. Yunu-ni nimba mele:
47 Pois esta é a ordem que o Senhor Deus deu a nós, o seu povo: “Eu coloquei você como luz para os outros povos, a fim de que você leve a salvação ao mundo inteiro.”
48 Juda-yambu naa muluring yambuma-ni aku-siku niringli akili piliikuliinga numanu siku “Auliele-nga ungele kaí.” niring. Pulu Yili-ni ‘Taki-taki kona molku konjuku mindi pangi.’ nimba makó turum yambuma-ni ‘Ung nikimbili akili sika.’ niku tondulu munduku piliiku liiring.
48 Quando os não judeus ouviram isso, ficaram muito alegres e começaram a dizer que a palavra do Senhor era boa. E creram todos os que tinham sido escolhidos para ter a vida eterna.
49 Elsele muluringli koleamanga pali Auliele-nga ungele pupa kapula tinjirim.
49 A palavra do Senhor se espalhou por toda aquela região.
50 Akiliinga-pe Juda-yambuma-ni Pulu Yili-kene mundu-mong tenjiku piliiring ambu-nuimima kene kolea kanuna yi-aulima kene teku arerembi kunjuring, ekupu enini yambuma pali teku arerembi konjuku, Poll kene Banapas-sele ‘Eninga kolea akuna naa molangli.’ niku toku makuruku wendu munduring.
50 Mas os judeus atiçaram as mulheres não judias da alta sociedade convertidas ao Judaísmo e também os homens mais importantes da cidade. E começaram a perseguir Paulo e Barnabé e os expulsaram daquela região.
51 Enini aku-siku tiringeliinga ‘Teku kis-sikimili mele kanuku piliangi. Aku-siku tekemelaliinga enini mundupu kelkembulu kanuku piliangi’ nikulu elsengla kimbuna ma mulurumuma kulu tokulu Akoniam taon-na puringli.
51 Então os apóstolos sacudiram a poeira das suas sandálias, em sinal de protesto contra eles, e foram para a cidade de Icônio.
52 Andiyok taon-na muluring Yesos-nga lumbili anduli yambuma aima numanu pulele siku, Mini Kake Tiliele enini-kene molupa kapula tipili muluring.
52 E os cristãos de Antioquia continuaram muito alegres e cheios do Espírito Santo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.