Apocalipse 11
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI
1 Manda munjuli jiliwa te na sipa kene nimba mele: “Pulu Yili popu toku kalemele lku-tembollale kene akuna mélema popu toku kalemele polale kene akusele pukunu manda monjuku, akuna Pulu Yili popu toku kape niku bi paka tonjuku molemele yambuma kambu tani pui.” nirim.
1 Imaibo fufufunen ana isikar ta tutukabe hibai hitu naatu hi’uwu, “Kwen God ana Tafaror Bar naatu sibor ana gem kufufunen, naatu sabuw kwafirenayah auman kwiyab.
2 “Akiliinga-pe Pulu Yili-nga lku-temboll palana sukundu koleale yambu-talape-lupama sirimuleliinga akili manda naa munjui. Yambu kanuma Pulu Yili-nga kolea-auli kake tílieliinga kambiliiku anduku molangi kaliimbu tu paon tu omba pumba.
2 Baise seboseb tetenane hikuru’uru’um inihamiy, men inafufunimih, anayabin nati i Eteni Sabuw hitih. Naatu nati Ufun Sabuw boro sumar 42 wanawananamaim nati Tafaror Bar kakafiyin merarawat hinawas fufufur nare.
3 Na-ni nanga ungma andukulu nikulu sinjinglí yisele ‘Elsele tondulu pupili.’ nimbu tondulu simbu kene ena wan tausen tu andret sikisti andukulu na-ni “Ninjale.” nimbu elsele ung nimbu simbuma piliikulu penga wendu ombá mele niku silsiliikulu andunglí. Yambuma kola-lku mulungíndu méle ping kísima pakolemele mele elsele aku-sikulu wale-pakuli ping kísima pakukulu yambuma nanga ungma niku silsiliikulu andunglí.” nirim.
3 Naatu ayu boro fair au kourerebayah orot rou’ab anitih, i boro dawer faifuw hina’osen veya etei 1,260 wanawananamaim dinabatur hinao rerereb”.
4 Yi i-sele ⸤ui Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Sekaraya-ni⸥ “Unji-ollip tale kene tepi-llam tale kene ma-koleale nokulemú Yi-Nuim Auliele-nga kumbi-kerina angiliimbelé.” nirim ⸤akili⸥ yi i-selendu nirim.
4 Iti dinab orot rou’ab ana itinin i ai olive rou’ab naatu ramef rou’ab na’atube, mar tafaram etei ana Regah nanamaim tebatabat.
5 Yambu te-ni yi kanusele ulu te tepa kis-simba temba kene elsengla kerina tepi wendu omba elsengla ele-túma nomba konjumba. Yambu te-ni ‘Elsele ulu te tepu kis-sambu.’ nimbá yambale yu aima sika aku-sipa kolumba.
5 Orot babin yait nasinaftobon biyababan baitihimih nabiwa’an, wairaf boro awahine natit hai rakit na’ar fufurih, orot yait biyababan baitihimih nabiwa’an ana morob boro iti na’atube namorob.
6 Elsele Pulu Yili-nga ung wendu ombá mele niku silsiliikulu andunglí kene ‘Lo naa upili.’ nikulu pipi singlí tondulale elsele-kene pembako. Elsele-ni ‘Noma memi tupili.’ ninglí tondulale elsele-kene pembako. Elsele-ni ‘Ma-koleana we-yambuma ulu bunima wendu upili.’ ninglí tondulale pembako. Aku-sikulu elsele-ni ‘Yambuma mindili simbulú.’ niku piliinglí kene kapula mindili singlí.
6 Iti orot hairi i fair hibai dinabatur hio’orereb ana veya, auyom mar boro hinahir toun men nayar, naatu fair hibai harew boro hinabotabir rara namatar, naatu sawow yumatah ta ta hinakokok sinaf mataramih boro hinasinaf hinamatar.
7 Elsele-ni Pulu Yili-nga ungma anduku niku sikulu pora singlí kene méle-takara tondulu puli te wara-peú te aima lepa mindi pupa pora naa nilimáliinga wendu olemále wendu omba elsele mulunglína ‘Tambu.’ nimba omba elsele topa konjumba.
7 Naatu hinaorereb nasasawar, sawaidab boro Sou Awan Wanu’uminane nayen baiyow nabusuruf nanunih hinatit na’asbunubunuwih hinamorob.
8 Elsengla ónusele kolea-auli, ui elsengla Auliele unji-perana turing kulurum kolea aima auli akiliinga kupulanum tenga akuna we lemba. Kolea akili bi leku ung-eku toku kene ‘Sodom’ niku ‘Isip’ nilimele.
8 Naatu biyah boro bar merar gagamin ef yanamaim hina’in, hai Regah hio’onafimaim. Sabuw nati bar merar gagamin wabin i Sodom o Egypt hai i’inan hiwabih.
9 Yambu-talape lupa-lupama, ung lupa-lupa leku, kangi lupa-lupa kolupa, kolea lupa-lupa mulungí yambuma-ni elsengla ónusele nem-nemi niku kanu-pui-upui tingéliinga-pe mare-ni ‘Ónusele angnjamili.’ naa ningí. Aku teku molangi ena yupuku omba pupa angere-sipale wendu ombá.
9 Veya tounu naatu veya baikwafi’inin turin, sabuw tafaram ta ta, big ta ta, tur ta ta, biyah ta ta boro hinanuw biyah hina’itan naatu bow ya isan boro hinakwahir hina’in.
10 Mana mulungí yambuma-ni elsengla ónusele kanuku kene numanu siku, langi koyoku noku, eninga pulu lelemú yambuma mélema we siku mundungí. Yi kanusele-ni mana mulungí yambuma ui mindili liikulu singléliinga aku-siku tingí.
10 Tafaram ana sabuw boro orot rou’ab himomorob isan hinaru’ay hiniyasisir, turahinah bairi hai siwar hinafarambonen, anayabin iti dinab orot rou’ab i biyababan gagamin maiyow hibai hina tafaram wanawanan sabuw tutufin etei isah.
11 Akiliinga-pe ena yupuku omba pupa angere-sipale wendu urum kene Pulu Yili-ni kona mululi mulungale liipa mundurum kene yiselenga kangina sukundu purum kene elsele kona molkulu ola angiliiringli kene yambuma-ni kanukuliinga lakuku pung-pungu niku mini-wale munduring.
11 Baise veya toun ana turin auman ufunamaim yawas ana’a’ar tainen Godane na biyah wanawanan run naatu himisir ah yan hibat. Naatu sabuw iyabowat hinuw hi’i’itih ana veya hai bir ra’at.
12 Kanu-kene elsele-ni mulú-koleana ung te tondulu mundupa kene nirimele piliiringli. Kanili-ni elselendu nimba mele: “Ilinga olandu wale.” nirim. Kanu-kene elsengla ele-túma kanuku angiliangi elsele kupa-polu tenga mulú-koleana olandu puringli.
12 Naatu orot fanan aumetawat maramaim dinab orot rou’ab isah eo, “Kwayen kwana iti’imaim!” naatu hai rakit sabuw hibat himtitiyih hiyen mar wakasakas wanawananamaim hirun.
13 Olandu punglí puringli kene walsekale ma jim-jim tondulu mundupa tirim kene kolea-auliele oe topa engkaki pambusele-pipi-sepa tepa, oe tenga lku mélema pali topa kalurum. Ma jim-jim tirimele-ni yambu sepen tausen topa kunjurum kene yambu naa kolku we muluringma-ni lakuku pung-pungu niku mini-wale munduku mulú-koleana molemú Pulu Yili kape niku yunga bili paka tunjuring.
13 Nati ana maramaim iriyoy fairin anababatun tit bar merar auwaraunane turin gurus. Sabuw etei 7,000 eas bunubunuwih himorob, afa morobo’e erebirubir merarayow mar ana God hitin.
14 Ulu buni tale-sipale pora nim; yupuku-sipale nondupa wendu ombá tekem.
14 Bai’akir bairou’abin sawar, naatu bai’akir baitounin boro’omo natit!
15 Kanu-kene penga angkella angere yupuku-guli-ni bikullma ambuluringimanga angere yupuku-guli sipale-ni yunga bikullele ung sirim kene mulú-koleana ⸤yambu-⸥pulele-ni ung te tondulu munduku wendu oku kene niku mele:
15 Tounamatar bai seven ana tour babin niduw, naatu maramaim fanah gagamin maiyow tit hio, “Tafaram ana aiwob i na, it ata Regah ata God ana aiwobomih matar naatu i ana Roubinayan orot auman,
16 Kanu-kene yi-auli tokapu-tilu Pulu Yili-nga kumbi-kerina eninga yi nuim king polumanga muluring akuma mania molku tamalu peku Pulu Yili kape niku bi paka tonjuku kene
16 Naatu regaregah ai’in nah 24 hai urama’ama’amaim hima’am God nanamaim yumatah aubabe hira’iy God hikwafir,
17 niku mele:
17 hio,
18 Koleamanga pali we-yambuma-ni
18 Tafaram tutufin wanawanan Eteni Sabuw God men hisusu’ub yah so’ar naatu boun o ayaso’ar na.
19 ⸤Yi-nuim tokapu-tilu-ni ‘Pulu Yili bi ola pípili.’ niku aku-siku niring⸥ kene Pulu Yili popu toku kalemele lku-temboll mulú-koleana sukundu angiliirim akili kuna liipa lirim, akuna sukundu Pulu Yili-ni mi lepa nimba panjurum ungele suku pirim unji-kesele mokeringa lirim kanurundu. Kanu-kene kariyapa tepa, ung mare wendu omba, mulú gulu-gala nimba, ma jim-jim tepa, lo kupu-mong pulele turum.
19 Imaibo God ana Tafaror Bar maramaim botawiy naatu ana bar wanawanan omatanen ana mouw inu’in hi’itin, naatu namanamar bokiyakiyat, farafarar rouware, iriyoy me ibiguw, naatu toun kabay totomar tounabe yar re.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Apocalipse 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.