2 Coríntios 7

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Nanga numanu monjuliu angmene, Pulu Yili-ni ⸤yunga yambu mulungí yambuma⸥-kene aku-sipa nimba panjurum ungma eni-kene na-kene pelemáliinga piliipu kene, kangikundu kepe numanukundu kepe minikundu kepe kalaru monjulemú uluma mundupu kelepu, Pulu Yili-kene mundu-mong tepu liipu ai sipu kene ulu kake tili sikama tepu molamili.
1 Are teitu tuwai’inah iti omatanen i’ubaiyit eo tanowar. Imih it abistanamaim iwa’an biyat naatu ayubit kato emamatar i tanakusouwen, biyat ni’uhew kakafiyin namatar God tanabiruw tanama.
2 Eni ⸤alsuku⸥ na numanu lakuku monjai! Na-ni ⸤eninga⸥ yambu te tepu kis naa sipu, ‘Yambu te tepa kis-sipili.’ nimbu ulu te naa tepu, gólu topu yambu tenga-lupa mélema torolupu naa liipu, ulu akuma naa tirindu.
2 Dogor kwanabotawiy ereyasisir kwanabuwi anayabin aki men yait ta kakafin isan asinaf, aki men yait ta agurus, aki men yait ta ai a’afiy.
3 Akiliinga-pe aku niker ung kanili-ni na-ni ‘Eni teku kis-síngi.’ nimbúndu naa niker. ⸤Akiliinga-pe eninga yambu te tepu kis naa sirindu akiliinga na nambimuna liiku bulu sikimiliye?⸥ Na-ni ui enindu nindu mele i-sipa: “Na-ni eni aima tondulu mundupu numanu monjuliáliinga eni numanu monjuliu mele ulu te-ni kapula topa mania naa mundumba kululi ulele-ni kepe, we kona molupu kene buni te wendu ombá ulu te-ni kepe, eni numanu monjupu ‘tapú-topu molemulu mele molamili.’ nimbu moliu kupulanumele kapula pipi naa simba.” nirindu. Na-ni eni aku-sipu numanu monjuliáliinga “Teku kis-sikimili.” naa nilka.
3 Ayu iti tur ao’o i men kwa akukusairimih. Anayabin ayu marasika ao kwanowaraka, kwa aki dogorei’imaim kwama’am mar etei, bairit yawasit tanama ai tanamorob.
4 Na-ni enindu nikerale ‘piliiku naa sundungí. Uluma pali sumbi-siku teku kunjingí.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene enindu sumbi-sipu nikerale. ‘Eni telemele mele yambuma piliangi.’ nimbu eni aima olandupa kape nimbu temani topu siliu. Ulu buni pulele wendu olemú kene eni molemele mele piliipu kene na aima numanu lakupu sipu numanu tondulu olandupa pupili moliu.
4 Ayu kwa tafamaim fair gagamin maiyow abaib, imih ayu abi’o’orot men kafaita. Anayabin yare wanawanah arur ayu koufair gagamin maiyow abaib, ayu mar etei yasisir dogorou awan karatan ekakarsuwei.
5 ⸤Aku-sipu moliáliinga pulele niambu:⸥ Ui na kolea Masedonia propinj pupu kene, ⸤eni Korin-yambuma molku kis-siring mele piliipu kene⸥ numanu waengu naa nipili laye-kolte kepe kapula naa mulurundu. Na-kene ulu buni lupa-lupama wendu urum. Yambuma-ni na-kene ele mele teku tombulku ung pulele niring; numanuna sukundu buni tepa mini-wale purum-na kapula naa mulurundu.
5 Aki ana tafaram Masedonia atitit ana veya, aki men aiyarir. Nati’imaim yare ef ta ta’ane himatar, sabuw taiyuwih nane hibigamigam wanawanah arun naatu aki dogorei wanawanan erebirubir ama.
6 Akiliinga-pe Pulu Yili-ni yambu aima numanu buni pípili molemelema ‘numanu waengu nipili molangi.’ nilimú Pulu Yi kanili-ni na ‘numanu waengu nipili mulupili.’ nirim kene Taitas na mulurunduna urum akiliinga na numanu waengu nipili mulurundu.
6 Baise sabuw iyab hai not erara’iy God koufair ebitih, imih Titus nan i ata koufair ta bai na itit.
7 Akili sika akiliinga-pe yu na mulurunduna urum akili-ni mindi Pulu Yili-ni na ‘numanu waengu sipu molambu.’ ni naa nirim, mólu. Eni Korin-yambuma Taitas yu ‘numanu waengu sipa mulupili.’ niring akili-ni Pulu Yili-ni na ‘numanu waengu sipu molambu.’ nirimko. Taitas-ni nandu ⸤eni teku molemele mele nimba sirim piliipu kene na numanu aima olandupa si rindu uluma i-sipa mele:⸥ “Na kanamilika!” niku waka kolku, na ui teku kis-siku, na teku numanu kis panjinjiring mele munduku kelku alsuku numanu topele toku eni na-kene ‘kapula-kapula molamili.’ niku numanu pulele liiku munduring mele nimba sirim piliipu kene na numanu aima olandupa sirindu.
7 Naatu men i ana bainanawan akisin baise kwa auman koufair kwaitin. Mi’itube yababan gagamin maiyow ayu isou kwabaib aki ai tur eowen anowar, kwa dogor babanaika kwabiyababan, kwa a not gagamin maiyow ayu isou, isan imih ayu au yasisir i ra’at kwanekwan.
8 Na-ni pepá ui topu mundurundele kanuku kene eni sika buni tirim akiliinga-pe akili mandako, ⸤na-ni pepá topu sirindu mele piliiku tiringeliinga⸥ ena laye-kolte eni numanu buni pípili muluring akili ulu te mólu. Sika na-ni pepá topu eni sirindele-ni eni ena laye-kolte mindili nuring kene piliipu kene kondu tirim akiliinga-pe
8 Imih ayu au fefemaim yababan anabit na’at, ayu men abiyababan. Baise iti fef akikirum i kwa rabi, nati boro mar kikimin kwaniyababan.
9 ekupu na numanu siker. Na-ni eni buni sirindu akiliinga numanu naa siker. Eni buni sirindu akili-ni eni numanu topele tunjurundu akiliinga na numanu siker. Pulu Yili yu-ni ‘Ulu buni akili eni-kene wendu upili.’ nirim-na na-ni pepá topu sirindu akili-ni eni laye-kolte kepe tepu kis naa sirindu.
9 Baise boun i ayu abiyasisir men kwa kwabiyababan isan, baise anayabin kwa a yababan bonawiyi dogor kwaikitabir. Nati yababan i God notanotabe matar, naatu imih men ef ta ema’am kwa ani’afiyi.
10 Eni Pulu Yili-ni buni silimú akili-ni ‘Eni teku kis-silimele mele kanuku kis piliiku numanu topele toku, mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba liipa monjulemú-na akili kaí, ulu te mólu. Akiliinga-pe mana wendu olemú ulu buni akuma-ni kululi ulu-pulele wendu olemú.
10 Anayabin God kwanabiyababan iti na’atube temamataramaim boro nibaisi nabonawiyi yawas kwanab baise orot babin tafaram ana yawasamaim tema’am boro morob kwanatita’ur.
11 Eni piliiku kene, Pulu Yili-ni buni ili silimú akili-ni ulu kaí lupa-lupama eni-kene wendu olemáliinga ‘papu silimú’ niku mimi-siku piliiku molangi. Buni akili-ni ulu kaí lupa-lupama eni-kene wendu olemú mele i-sipa:
11 Kwa a yababanamaim God ro’oro’on kwa wanawanane titit kwai’itin. Bowabow gewasin turobe’emaim kwasisinaf, kakafih men kwakokok, bora’atamaim kwama’am, kwanunu’afe’af ayu itu isan, ayu wasfafaru isan kwanotanot, ma gewas isan kwakokok. Kwa asinafumaim ebiturobe kwa a kakafin ta en.
12 Akiliinga, sika eni buni sirim pepále na-ni ui topu sirindu akiliinga-pe ‘Yi te-ni tepa kis-sirim.’ nimbu piliipu kene pepá kanili topu naa sirindu. ‘Yi kanili-ni yambu te tepa kis-sirim.’ nimbu piliipu kene topu naa sirinduko. Yambu talenga mendepulu pepá topu eni naa sirindu. ‘Eni na aima lakuku numanu monjulemele mele Pulu Yili kanupa mulupili eni-enini aima piliiku konjangi.’ nimbu pepá kanili eni topu sirindu. ⸤Pepá topu kene “Ne tepa kis-sirim yili-kene teai.” nirindu mele piliiku kene sumbi-siku tiring ulu kanili-ni eni na numanu aima lakuku monjulemele mele liipa ora silimú.⸥
12 Ayu fef iti akikirum i men yait ta kakafin sisinaf isan, o men yait ta isa kakafin sisinaf isanamih. Baise ayu iti fef akikirum anayabin God nanamaim kwa anababatun aki isai i kwanotanot gagamin maiyow.
13 Akiliinga ⸤na-ni eni pepá kanili topu sirindu kene kanukuliinga muluring mele kanuku kis piliiku numanu topele toku, teku kunjuring mele piliipu kene⸥ na numanu waengu nipili mulurundu.
13 Ana an nati isan aki koufair abai. Imaim aki ai koufair tafan ya’abar, Titus biyasisir a’i’itin aki akawasa men kikimin ta, anayabin i ayubinane kwa etei’imak a naniyan bora’ah.
14 Sika ui Taitas piliipa mulupili eni kape nirindu ung kanuma yu pupaliinga kanurum kene ‘Aima sika nim.’ nimba kanurumeliinga na pipili naa kulurundu. Ui enindu ung nirindu ungma aima sika nirindu mele penga Taitas piliipa mulupili eni kape nirindu ungele aku-sipa sikako.
14 Titus matanamaim ayu kwa aifai, naatu kwa ayu men kwaibiya’uhuwu’umih, kwa isa aki anababatunamaim ao, aki aibaifa’en Titus itin i turobe.
15 Taitas eni muluringna urum kene eni mini-wale munduku mundu-mong teku ‘Papu únu. Wasie molamili.’ niku, yu-ni ung nirim mele liiku ai siku piliiku liiku tiring mele kanurum mele ekupu alsupa piliipaliinga eni kondu kolupa numanu olandupa monjulemú.
15 Isan imih Titus ana yabow kwa isa i ra’at kwanekwan. I ana notamaim kwa mi’itube kwabogaigiwas naatu mi’itube kwabir a uma hi’oror auman ana merar kwayi kwabaib, ana tur anonowar isan.
16 Ekupu na piliiker, ‘Eni uluma pali sumbi-siku teku kunjingí.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene na numanu sipu moliu.
16 Ayu abiyasisir gagamin maiyow bounabo nuhunafot kwa tafamaim fair anab anabatkikin.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.