2 Coríntios 3

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 ⸤Akiliinga-pe ‘aku-sipu teliu’ niker akili⸥ na-ni alsupu pulu monjupu nanu kape nimbu nanga bili nanu paka tombu tekerye? Mola yambu mare-ni telemele mele piliipu kene tembundu ‘Na tepu moliu mele eni piliangi.’ nimbu ‘Yambu te-ni pepá tunjupili.’ nimbu membu ombu eni liipu ora simbuye? Mola pepá aku-sili te eni ‘Na liipa tapunjupili.’ niku na pepá membu pupu yambuma liipu ora simbale manda toku singíye?
1 Iti kwananowar taiyuwit isat tao ra’ara’at maiye? O kwakokok sabuw afa turahinah tebifa’ihibe fefemaim kwa aki kwanifa’i isai kwanao ra’ara’at naatu aki kwa anifa’i isa anaora’ara’at.
2 Na moliu mele yambuma liipa ora silimú pepá akili eni Korin Krais-nga yambu na-ni numanu monjuliuma mindi. Na moliu mele ‘kanamili.’ niku kene yambuma-ni eni Korin-yambuma kambu mele toku piliilimili.
2 Kwa i aki ai fef, dogorei wanawanan hikirum sabuw etei baiyab so’ob isan.
3 Eni Krais-ni pepá topa mundurum molemele mele we-yambuma-ni kanolemele. Na-ni kongun teliu akili-ni Krais-ni pepá kanili turum. ⸤Akiliinga-pe⸥ pepá kanuna penjollo-ni ung te naa turum; kona molemú Pulu Yili-nga Minéle-ni pepá kanili turum. Pulu Yili-ni yunga kíli-ni ku-karaselenga bi topa Moses sirim mele tenga pepá naa turum; eni yambumanga numanuna turum.
3 Rerereb yan ebi’obaiyit, Keriso taiyuwin iti fef kirum aki wanawana’imaim iyafar abai ana, men fufumamaim hikirum, baise God Anunin wanatowan ma’ama’anin kirum, men kabay rebanamaim baise sabuw dogorohimaim.
4 Aku-sipu nikereliinga pulele i-sipa mele: Krais-ni nanga numanuna ung nimba silimú-na piliipu kene ‘Pulu Yili-ni na sika ‘yunga kongun tenjani.’ nimba makó turumele mundupa naa kelepa kongun teliu ili liipa tapunjupa tondulale silimú. Kongun nanga mólu.’ nimbu piliipu kene aku-sipu numanu tale naa pípili tondulu mundupu niker.
4 Nati batkikin God nanamaim i it nowat Keriso’one enan.
5 Kongun teliu ili ‘Nanga tondulale-ni kapula teliu.’ aima manda naa nimbú. Na tondulu te naa pelemú. Pulu Yili yu-ni na tondulu silimú-na na-ni kongun ili kapula teliu.
5 It i men karam taiyuwit ata fairamaim abistan tasisinaf i tata’itin, tatafufun ana gewasin isan tao, baise it ata fair i Godane enan.
6 Pulu Yili-ni nimba panjipa mi lirim ung-konaliinga kendemande-yili ‘molani.’ nimba yu-ni tondulu silimú-na moliu. Ung-kona nimba panjipa mi lirim akili ui ⸤Moses mulupili Pulu Yili-ni Isrel-yambuma ung-mani sipa ku-ni ola⸥ bima topa ⸤“Teai.” nimba,⸥ nimba panjipa mi lirim mele mólu; ung-kona nimba panjipa mi lirim akili Pulu Yili-nga Minéle-ni “Wendu omba pípili.” nirim. Pulu Yili-ni ui Moses-ndu “Yambuma ung-mani si.” nimba yu nimba sirim ung kanuma-ni yambu mini pali kulungí ulu-pulele silimú; akiliinga-pe ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle-ni oliu kona molupu konjupu mindi pumulú ulu-pulele silimú.
6 I sinaf isat heam ana obaibasit boubun ana bowayah tamatar, men fefemaim baise God Anunin Kakafiyinamaim. Anayabin ofafar hikikirum i ea’easbunit, Anun Kakafiyin i yawas ebitit.
7 Pulu Yili-ni ku-karaselenga ung-mani topa ⸤Moses⸥ sirim ung-mani akuma-ni yambu molku kis-siku mindi pungí kupulanumele akisinjirim, akiliinga-pe ⸤ung-mani kanuma⸥ wendu urum kene Pulu Yili-nga tondulu talang puliele kene wasie wendu urum. Tondulu talang puli kanili Moses-nga kumbi-kerale panda turum kene, ena kanolemele kene monguma takele telemú mele Isrel-yambuma yunga kumbi-kerale kanuring kene eninga monguma takele tirim-na kapula naa kanuring. Akiliinga-pe penga ⸤ena mare omba purum kene⸥ ⸤Moses-nga kumbi-kerina⸥ talang purum kanili pora nirim. Kululi ulu-pulele pirim ung-manima wendu urum kene aku-sipa tondulu talang puliele kene wendu urum lem
7 Ofafar nati kabay tafanamaim hikikirum ana veya God ana marakaw tafanamaim re auman bai, nati morob bai enan naatu ofafar ana kusisiarin auman naa, imih Israel sabuw men karam Moses yumatan hita’itin gewas, nati kusisiarin i sasawar auman.
8 ⸤penga ekupu yambu kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele molemú Pulu Yili-nga⸥ Minéle-ni silimú mélale-kene wendu olemú tondulu talang puliele aima olandupa tondulu naa pumbaye? ⸤Aima pumba.⸥
8 Baise nati kusisiarin men nati Anun Kakafiyin ana bowabow ana kusisiarin na’atube’emih.
9 ‘Yambuma teku kis-silimelaliinga mindili nangi.’ nimba kongun telemú mélale méle-tondulu te wasie wendu urum lem ekupu yambuma ⸤liipa tapunjupa⸥ ulu-pulu-kísima mundupa kelepa enini liipa sumbi sinjilimú kongun telemú mélale méle-tondulu te wasie wendu okum méle-tondulu akili aima ola-kilia naa pumbaye? ⸤Aima pumba.⸥
9 Bowabow nati sabuw ea’easbunih nakukusisiar na’at, iti roumutuforen bowabow ana kusisiarin ana ra’at men tomar?
10 Ekupu wendu okum tondulu talang puli akili aima lakupa tondulu talang puli olandupale. Ui wendu urum tondulu talang puli akili aima mandupa. Akili ulu te mólu mele.
10 Ofafar atamanin ana kusisiarin i en, anayabin boun nowan ana kusisiarin i ra’at imaim atamanin kusair.
11 Pe ⸤Pulu Yili-ni mulú Sainai akuna ola ung uiele nimba panjipa mi lepa ung-mani sirim ungma⸥ pora nimbándu wendu urum ungma tondulu talang puliele-kene wendu urum lem ekupu ung kona nimba panjipa mi lekem ungele pora naa nimba, pepa mindi pumba ungele-kene wendu okum tondulu talang puliele aima ola-kilia naa pulimúye?
11 Naatu nati kousisi’arin boun kusaisir auman nanan na’at, nati wanatowan ekukusisiar ana ra’at i men tomarin.
12 Pe ekupu, ‘Pulu Yili-ni ung kona nimba panjipa mi lekemaliinga kongunale-ni yambuma aima sika liipa tapunjupa konjulimú, ung kona akili sika pora naa nimbá.’ nimbu tondulu mundupu piliipuliinga, ‘Yambuma pali piliangi.’ nimbu mundu-mong naa tepu mokeringa nimbu silsiliipu anduliu.
12 Isan imih aki isai nuhifot ema’am, aki fair abai ababatkikin.
13 Na Moses-ni tirim mele naa teliu. ‘Nanga kumbi-kerina talang pulimále kumbulupa pora nimbá tekem mele Isrel-yambuma naa kanangi. ‘Tondulu talang purum mele we telemú.’ niku piliangi.’ nimba Moses-ni mulumbale te liipa yunga kumbi-kerale pipi sirim.
13 It i men Moses na’atube yumatan sum Israel sabuw men karam yumatan ana kusisiarin hita’itin.
14 ⸤Moses-ni yunga kumbi-kerale pipi sirim⸥ akiliinga-pe Isrel-yambumanga numanuma méle te-ni pipi sirim mele we silimú. Yandupa-yandupa ekupu kepe Moses-ni yunga kumbi-kerina pipi sirim mulumbalele Isrel-yambuma-kene we lelemáliinga Pulu Yili-nga ungele piliingí piliipa kungnjuliele enini-kene naa pípili Pulu Yili-ni nimba panjipa mi lirim ung uieliinga ungma molemú bukele we kambu toku kanuku ung-pulele naa piliiku molemele. Yambu te-ni ‘Krais-nga yambu te molambu.’ nimba yu-kene tapú-toku molembele kene mindi Krais-ni mulumbalele wendu liinjilimáliinga Isrel-yambuma-kene we lelemú mulumbalele wendu naa purum.
14 Baise hai not i kwaris naatu nati boun ana veya ofafar atamanin tebiyab. I men hibosair anayabin Keriso akisinamo wanawananamaim inama’am boro hinabosair.
15 Aima sika yandupa-yandupa ekupu enaliinga kepe Moses-ni turum bukna molemú ungma kanuku kambu tolemelema piliilimili kene mulumbale kanili-ni eninga numanuma we panda tolemú.
15 Iti boun ana veya, Moses ana ofafar inabiyab hai not sumasum sum inu’in.
16 Akiliinga-pe yambu te numanu topele topa Auliele molemúna pulimú kene ⸤Auliele-ni⸥ mulumbale kanili yambaliinga numanuna wendu liinjilimú, ⸤Moses Pulu Yili mulurumna pumbandu mulumbalele kumbi-kerina wendu liipa purum mele⸥.
16 Baise yait ta Regah isan natatatabir nati sumasum i bosair.
17 Auliele yu Mini kanili. Pe yambu te Auliele-nga Minéle-kene tapú-topa molemú yambale ⸤‘Pulu Yili molemúna pupu molambu.’ nilimú kene⸥ méle te-ni yu manda pipi naa silimú. ⸤Ung-manima mola kululi ulu-pulele mola ulu-pulu-kísele, akumanga te-ni yu kapula naa nokupa, manda pipi naa simba.⸥
17 Regah i Ayubin, naatu menamaim Regah Ayubin ema’am nati’imaim rufamen emamatar.
18 Akiliinga, oliu ⸤Krais-nga yambuma⸥ pali méle te-ni kumbi-kerima panda topa pipi naa silimáliinga oliunga kumbi-kerima kariyapa mele angiliipa Auliele-nga tondulu talang pulieliinga mini-mana tiliele akuna pelemále yambuma liipu ora silimulu kanolemele. Aku-sipu tepu molamili yunga tondulu talang puliele oliu-kene pepa olandupa-olandupa tondulu pupa telsiliipa pulimú kene oliu kepe yu-mele au talupu yu tepa molemú mele olandupa-olandupa manda lepu telsiliipu pulimulu. Auliele yu Minéle, akili-ni ulu akili telemú.
18 Naatu it iyab yumatat men sumasum, it etei’imak Regah ana marakaw yumatatamaim ekukusisiar, it ebobotabirit i ana yumatanabe tamamatar. I ana marakaw kusisiarin i ra’at kwanekwan, i Regahine enan, i Anuninamaim ema’am.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.