2 Coríntios 2

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Akiliinga, na-nanu numanale-ni piliipu kene nimbu piliirindu mele i-sipa: ‘Na eni mulungína kelepu ombu wale tale-sipu buni simbu kene kapula naa temba.’ nimbu piliipuliinga naa urundu.
1 Imih ayu au not ayai sawar uf men anan aninanawani yababan ta ibanak anit maiye.
2 Na-ni eni mulungína ombu buni te silka kene numanu kis panjiku molkemelanje pe yambu nae-ni na numanu simbu uluma tenjilkaye? Na ombáliinga eni numanu buni pípili molkemelanje pe na numanu simbu uluma nambi-siku liiku tapunjulkemelaye? ⸤Na-ni eni buni simbu kene eni numanu buni pípili molku kene aku-siku numanu simbu ulu te manda naa telkemela.⸥
2 Ayu kwa ana’uw kwanikwaniy yababan anabit na’at, yait boro yasisir ayu nitu?
3 Aku-sipu piliipu kene ‘Eni ui numanu topele toku molangi. Penga na ombú kene oliu numanu sipu kapula-kapula molamili.’ nimbu na-ni ‘buni simbuma ui piliangi!’ nimbu pepá te ui topu sirindu kanili. Na piliiker, ‘Na numanu siliu kene eni kepe numanu silimele. Numanu naa siliu kene eni numanu naa-ko silimele.’ nimbu piliiker.
3 Ana’an iti isan ayu afef akikirum saise ayu anan na’at kwa bai yasisiru’umih kwatasisinaf i men tiyababanu. Ayu aitutumi kwa etei isa, ayu au yasisir kwa boro bairit taniyasisir.
4 Sika na-ni eni pepá te topu sirindu kene ⸤eni ui teku muluring mele piliipuliinga⸥ pepá tombundu na kamelena aima mindili tepa numanu buni tipili kola tepu molupu kene pepále topu eni sirindu. ‘Mindili sambu.’ nimbu naa sirindu. ‘ ‘Na-ni eni numanu aima lakupa monjulemú.’ niku piliangi.’ nimbu topu sirindu.
4 Anayabin ayu dogorou babanika yababan kufutu naatu erererey auman a fef akirum, men kwa baiyababani isan, baise ti’obaiyi ayu kwa isa i dogorou babanika abiyabuwi.
5 Akiliinga-pe ⸤andi Korin-yi te-ni tepa kis-sirim⸥ yi kanili-ni buni te sirim buni akili na naa sirim. Ulu buni akili eni sirim, eninga yambu mare-ni buni akiliinga mindili nuring. Na-ni tondulu mundupu naa nimbúndu ⸤“Eni pali mindili nuring.” ni naa niker.⸥ “Mare mindili nuring.” niker.
5 Yait ta yababan nasisinaf na’at, men ayu akisu ebiyababanu’umih, baise kwa tutufin etei ebiyababani, ibanak men kwana’itin gagaminamih.
6 Yambu pulele-ni yi kanili tepa kis-sirimeliinga ⸤mani siku⸥ mindili siring kanili kapula mele.
6 Sabuw tutufin etei hio hibasit orot babin baimakiy ebaib nati anafofonin.
7 Manda akiliinga penga ekupu yu mindili siring kanili ‘yu buni aima auli te-ni yu aima topa mania mundumba.’ niku, ekupu ‘Undupasele kanupili.’ niku mindili siring mele munduku kelku yu-ni ulu-pulu-kis tirimele ‘Mania pupili.’ niku kelku yu kondu kolku, numanu waengu sipili ulu mare tíngi lem kapula.
7 Baise gewasin ana kakafin kwananotawiy naatu koufair kwanitin, saise i boro men yababan niwanasum.
8 Akiliinga, ‘Yu aima sika numanu monjulemele mele piliipili aima niku sai.’ nimbu tondulu mundupu mawa teker.
8 Isan imih kwa abifefeyani, kwanau gewas naso’ob, kwa i kwabiyabuw.
9 Ui na-ni eni pepá topu sirindeliinga pulele i-sipa mele: ‘Na-ni eni manda lepu, “Teai.” niliu mele eni piliiku kene taki-taki piliiku liiku telemele mola mólunje, piliambu.’ nimbu pepá kanili topu sirindu.
9 Ayu iti fef akikirum i akokok ataso’ob gewas, karam routobon kwatisnowaten naatu bai’obaiyen etei kwatifanabow.
10 Yi kanili-ni tepa kis-sirim ulele eni ‘Mania pupili.’ niku kanuku konde tenjikimele mele na-ni kepe ‘Mania pupili.’ nimbu kanupu konde tenjikur-ko. Yi kanili-ni kanupu konde tenjimbu ulu te sika tepa kis-sirim lem kórunga ‘Mania pupili.’ nimbu kanupu konde tindu. Eni kondu kolupu liipu tapunjupu Krais kanupa mulupili kanupu konde tenjiliu.
10 Kwa orot babin ta ana kakafin kwananonotawiy na’at, ayu auman i anotanotawiy, abisa anonotawiy ana kakafin ta nama’am na’at, i Keriso nanamaim kwa wab isan anotawiy,
11 ‘⸤Kurumanga nuim⸥ Seten-nga tondulale-ni oliu topa mania naa mundupili. ⸤Krais-kene wasie tondulu mundupu molamili.⸥’ nimbu aku-sipu oliu teku kis-silimele yambuma teku kis-silimele uluma ‘Mania pupili.’ nimbu kanupu konde tenjamili. Seten-ni oliu ⸤Krais-nga yambuma molemuláliinga⸥ kundi topa ‘Topu mania mundambu.’ nimba ulu telemúma pali piliilimulu kanili.
11 saise Satan men karam nikubibiruwit, anayabin it taso’ob i ana yakitifuwen.
12 Ui na Krais-nga temani-kaiéle topu simbundu kolea-auli Toras taon-na purundu kene Auliele-ni na akuna kongun manda tembu kupulanumele liipa sumbi sinjirim mele mokeringa lirim kanurundu.
12 Ayu Keriso ana tur gewasin binan isan ana Troas atit naatu Regah au ef botawiy nati’imaim ata binan isan.
13 Akiliinga-pe nanga angin Taitas akuna naa ⸤omba⸥ mulurum korupu kelepu kene nanga numanale waengu naa nirimeliinga Toras-yambumandu “Molai.” nimbu mundupu kelepu Masedonia propinjina purundu.
13 Baise ayu yababan abai, anayabin ayu teu Titus men atita’ur. Imih sabuw nati’imaim hima’am aotuturih naatu an Masedonia.
14 ⸤Sika na numanu waengu naa nirim⸥ akiliinga-pe Pulu Yili-ni taki-taki oliu ⸤Yesos-ni ‘Yunga kongunale tenji-pai.’ nimba liipa mundurum yima⸥ liipa tapunjilimú, oliu buni te wendu olemú kene Krais-nga tondulale-ni tondulu pupili molupu,
14 Baise God ana merar tanay! Anayabin mar etei i nawiyit Keriso ana baigegsairen isan irar yoman tatatain naatu itane God tasu’ub. boun ai ebuwayan yamurin mamarin etasasar etitit na’atube.
15 Krais-nga mura kaiéle tolemú-na Pulu Yili-ni oliu aku-sipa mele mura kaiéle tolemú piliilimú. Mura kaí tolemú akili yambumanga pali, mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku molku kunjingí kupulanum-na pulimelé yambumanga kepe mindili noku molku kis-singí kupulanum-na pulimelé yambumanga kepe, suku-singina mura tolemú.
15 Anayabin it i Keriso ana yamurin mamarin gewasin, God isan sibor eya’iy, nati sabuw iyab yawas hibaib naatu iyab temomorob isah.
16 Akiliinga-pe mura akili-ni ung tale nilimú. Mindili nungí kupulanum-na pulimelé yambuma-ni ⸤Krais-nga temani-kaiéliinga⸥ murale piliilimili kene lkupandi tolemú. Mura kanili enini ⸤mini pali⸥ kulungí ulu-pulele pelemáliinga aku-sipa lkupandi tolemú. Molku kunjingí kupulanum-na pulimelé yambuma-ni ⸤temani-kaiéliinga⸥ murale piliiku kene, enini kona molku konjuku mindi pungí ulu-pulele pelemú murale piliilimili. Penga lupa-lupa piliingí. ⸤Krais-nga temani-kaiéle-ni yambu mare molku kunjingí ulu-pulele kapula silimú akiliinga-pe yambu mare molku kis-singí ulu-pulele silimú⸥ akiliinga ⸤Krais-nga temani-kaiéle andupa topa simba⸥ kongunale nae-ni kapula tembaye? ⸤Oliuliu manda mólu.⸥
16 Sabuw iyab tekakasiy i sabuw himorobobe biyah mas yamurin kakafin, baise sabuw iyab yawas hibaib i yawas anayamurin mamarin. Iti bowabow isan yeit i karam nabow?
17 Yi pulele-ni telemele mele oliu aku-sipu naa telemulu kanili. Pulu Yili-nga ungele mimi-siku naa niku gólu toku méle taropu mele toku ku-moni pulele liilimele mele oliu aku-sipu naa telemulu. Pulu Yili-ni oliu kongun ili silimáliinga Krais-kene wasie tere lepu molupu oliunga numanu sumbi-sipa pípili Pulu Yili-ni kanupa mulupili yunga ungma yambuma nimbu silimulu.
17 It men sabuw tutufin etei tesisinafube’emih naatu men God ana tur tabai sawar gidigidih na’atube efamaim tatobon tareremor na’atube’emih. Baise God iyunit Keriso ana bowayah tamatar, God nanamaim turobe tabibinan.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.