1 Tessalonicenses 5

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Akiliinga-pe angmene, puniele kepe enale kepe Auliele ombá ena akumanga ungele eni piliilimiláliinga na-ni ena akiliinga ung te pepá kapula naa topu simbu.
1 Baise taitu tuwai’inah, veya abisa’amaim iti sawar hinamamatar isan ana veya o ana sumar boro men anakirum anao kwananowaramih.
2 Wa nuli yambu te ombá enale yambuma-ni naa piliangi sumbulsum liipa sinjipa olemú mele Auliele ombá enale aku-sipako wendu ombále eni aima piliilimili kanili.
2 Anayabin kwa etei kwaso’ob, Regah ana Veya i boro bainowan mowan gugumin enan na’atube boro nan natit.
3 Yambuma-ni ‘Oliu kapula-kapula molupu mini-wale mundupu buni kolumulú ulu te wendu naa olemú. Molupu konjulimulu.’ ningí kene yambuma kot tenjipa “Teku kis-siringeliinga mindili nangi.” nimbá ulu kanili walsekale liipa sinjipa wendu ombá. Ambu te kangambula membandu walsekale liipa sinjipa mindili nolemú, mindili kanili mundupa kelepa pumba kupulanum te naa lelemú. Aku-siku mele ‘Kapula-kapula molemulu.’ ningí yambu kanuma kot tenjipa “Teku kis-siringeliinga mindili nangi.” nimbá ulele walsekale liipa sinjipa wendu ombá, kanu-kene yambuma takara toku manda naa pungí.
3 Nati ana Veya sabuw boro hinao, “It boro’obo tufuw yasisiramaim tanama.”
4 Akiliinga-pe angmene, eni sumbulu mulúlina naa molemeláliinga ‘Wa nuli yambu te ombá.’ niku nokuku naa kanangi kiyang nimba liipa sinjipa olemú kene yambuma pung-pungu nilimele mele eni aku-siku naa tingí. ‘Ena kanili wendu ombá.’ niku kanuku nokuku molangi wendu ombáliinga eni-kene buni te naa pemba.
4 Baise taitu tuwai’inah, kwa i men gugumin wanawanan kwama’am boro nati Veya bainowan mowan na’atube natitit kwana’oror sa’ir.
5 Eni pali tanguli pa tílina molemele yambuma; oliu kene wasie sumbulsuli sumbulu mulúlina-yambuma naa molemulu.
5 Kwa etei i marakaw nowan naatu mar natunatun, it men gugumin natunatun o fainaiwan natunatun.
6 Aku-sipu molemuláliinga we-yambuma uru pelemelé mele oliu aku-sipu uru naa piamili. Oliu mong makiliipu numanu-bole pípili molamili.
6 Isanimih men sabuw afa ti’inu’in na’atube tana’inumih, baise matat toniwa’an tanama ef tanakaif.
7 Uru pelemelé yambuma sumbulsuli uru pelemelé. No-tondulu noku kelep tolemele yambuma sumbulsuli no-tondulu noku kelep tolemele.
7 Sabuw inuyah mar nafof boro hina’in. Naatu sabuw tom kwanekwaneyah mar nafof boro hinatom kwanekwan hinaremor.
8 Akiliinga-pe oliu tanguli molemulu yambuma molemuláliinga numanu-bo pípili molamili. Ami-yima enini ‘olkundu naa tangi.’ niku wale-pakuli kapa-ni tílima pakolemele mele oliu aku-sipu ⸤‘Yesos-nga temanele sika.’ niku⸥ tondulu munduku piliili ulele kene, numanu munjuli ulusele tondulu mundupu ambolamili. ‘Pengina naa tangi.’ niku wanie kapa-ni tílima pakolemele mele oliu aku-sipu ‘Yesos-ni sika yunga yambuma tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanumele liipa monjulemú.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu ulele aima ambulupu gi samili. ‘⸤Kurumanga nuim Seten-ni oliu tepa kis naa sipili akiliinga molupu konjamili. Kundi tuli ulu te-ni oliu topa mania mundumba.’ nimbu aku teamili.⸥
8 Baise it i mar nowan, imih gewasin it boro matat toniwa’an taiyuwit tanakaifit, baitumatum yabow hairi ata beromih tanabora’aten tanabow, naatu Jesu yawas bitit i nuhit nafot ata kowasamih tanayara’ah.
9 Pulu Yili-ni oliu-kene “arerembi kolupu kene ‘aima mindili noku molku kis-sangi.’ niambu.” nimba oliu makó naa turum kanili. ‘Oliunga Auli Yesos Krais-ni oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa munjupili.’ nimba, nimba panjipa oliu makó turumeliinga ‘Yesos-ni aku-sipa tepa liimba.’ nimbu nokupu molomulú ulu-pulele tondulu mundupu ambolamili.
9 Anayabin God rurubinit i men ana yaso’ar wanawanan run biyababan bain isan rubinitamih. Baise ata Regah Jesu Keriso wanawananamaim tanarun natafafarit, saise God men nagurusit.
10 Oliu ‘Wasie tapú-topu molamili.’ nimba Yesos-ni oliunga nimba alko topa kulunjurum. Oliu aku-sipa tepa liirimeliinga ⸤‘Sika nanga nimba tinjirim.’ niku tondulu munduku piliilimili yambumanga yu ombá kene⸥ oliu yunga we molomulú yambuma kene, kolku uru pingí yambuma kene, ⸤mulú-koleana ola pupu⸥ yu-kene wasie molomulú.
10 Jesu it isat morob, saise it yawasit tama’am o tamorob ta’inu’in, i nanan ana veya boro bairit tanan efan ta’imonamaim tanama.
11 ⸤Penga oliu-kene aku-sipa wendu ombá⸥liinga ekupu telemele mele aku-siku lupa-lupa ‘Tondulu olandupa-olandupa pupili niku, numanu tondulu pupili.’ niku anju-yandu niai.
11 Isan imih yawas nati boun kwama kwasisinaf na’atube, taiyuw kwanibaibaisbonen, koufair kwanab kwanama.
12 Angmene, ekupu oliu-ni eni mawa tepu nikimulu: Eni nokolemele yima, Auliele-ni yunga ‘Tesallonaika yambu-talapele nokangi.’ nimba makó turum yima, eninga ungma liiku ai siku molai. Kanuma-ni eni-kene wasie molku kongun mindili siku teku, ‘Eni i-siku i-siku teangi.’ niku mani silimele, ‘Yi kanuma-ni oliu nokokumele.’ niku piliiku eninga ungma liiku ai siku molai.
12 Taitu tuwai’inah abifefeyani sabuw iyab wanawananamaim bowabow gagamin na’in tebowabow naatu Regah ana o’onowatenamaim kwa hinawiy tibi’obaiyi, nati sabuw i kwanakakafiyih.
13 Enini kongun telemeláliinga ‘Enini kape niamili.’ niku eninga ungma aima táka-niku piliiku molku enini numanu monjai. Eni angenali kene anju-yandu numanu tiluna pupili molai.
13 Naatu kwanabuwih gewas wanawanamaim kwanayariyi yabowamaim merarayow kwanitih, anayabin kwa isa tebowabow, kwa taiyuw wanawanamaim tufuw yasisiramaim kwanama.
14 Angmene, oliu-ni eni tondulu mundupu mawa tekemulu:
14 Taitu tuwai’inah ao’ototofari, sabuw nukunukuwih kwanimatnuwih, sabuw iyab tibirubir koufair kwanitih, ririmih kwanibaisih, naatu sabuw etei isah yatenanub.
15 Yambu mare-ni eni teku kis-singí kene anju pundu toku teku kis naa sai.
15 Kwana’itin gewas men yait ta kakafin hinasisinaf isan wan nay kakafin nasinafumih, baise mar etei kwanasinaftobon taiyuw isa kwanibaibaisbonen naatu sabuw afa isah auman.
16 Taki-taki numanu siku molai.
16 Mar etei kwanakawasa, naatu
17 Taki-taki Pulu Yili-kene popu toku ung niku mawa teku molai.
17 yoyoban i kwana’onofar,
18 Eni mindili nungí kene kepe buni wendu ombá kene kepe molku kunjingí kene kepe, aku-siku eni-kene ulu lupa-lupama wendu ombá kene Pulu Yili-kene “Angke” niku molai.
18 bit ta ta wanawananamaim mar etei merarayow auman kwanama.
19 Mini Kake Tiliele-nga tepéle toku naa kumunjai.
19 Anun Kakafiyin ana wairaf etoto’ab men kwasirabun.
20 Pulu Yili-ni yambu marendu “Yambuma niku sai.” nimba ung mare nimba silimúma piliiku yandu niku silimele ungma liiku bulu naa sai.
20 Sabuw iyab dinab tur teo’orereb men kakafinamaim kwanarukouwihimih.
21 Uluma pali apuruku kanuku kene, kaíma mindi ambolku,
21 Baise sawar etei kwanafufunen. Abisa gewasin kwanabotan,
22 ulu-kísima pali munduku kelku óko liai.
22 naatu abisa kakafin i kwanahaiw.
23 ‘Eni numanu tiluna pupaliinga waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú Pulu Yili yu-yunu, yu-ni eninga kangi mini numanuma pali ‘Nanga mendepulu akiliinga kake tepa lipili.’ nipili. ‘Auli Yesos Krais alsupa ombá kene eninga numanale kepe minéle kepe kangiele kepe pali yu-ni “Mindili nangi.” nimbá mong te naa pípili molangi.’ nipili.
23 Iti God tufuw wairafin, i ef tata’ane nayasaisiri kakafiyi kwanama, naatu ayawasamaim anot tutufin etei, ayub tutufin etei, biya tutufin etei ana ubar en kwanabat ata Regah Jesu Keriso namatabir nanan ana veya’amaim.
24 Oliu ‘yunga yambuma molangi.’ nimba walsilimú yili-ni numanu alowa naa tepa “Tembu.” nilimú uluma aku-sipa sika telemáliinga oliu-kene aima sika aku-sipa temba.
24 God akisin kwa ea’afi boro nasinaf, anayabin ana tur abisa eo mar etei esisinaf.
25 Angmene, ⸤‘Pulu Yili-ni oliu liipa tapunjupili.’ niku⸥ eni Pulu Yili-kene oliunga popu toku mawa tenjai.
25 Taitu tuwai’inah aki auman isai kwanayoyoban.
26 Krais-nga yambuma “Oliunga anginipilima.” niku ki liiku kanglai.
26 Baitumatumayah etei merarayow gewasinamaim hai merar kwanay kwanamamayih.
27 Auliele-ni ‘Kongun ili teani pui.’ nimba na liipa mundurumeliinga na-ni enindu aima tondulu mundupu nimbu mele: “Pepá topu siker ili angenali pali piliangi kanuku niku sangi.” nimbu niker.
27 Regah wabinamaim abifefeyani, akokok iti fef i kwaniyab tait etei’imak hinanowar.
28 Oliunga Auli Yesos Krais-ni eni we kondu kolupa mulupili molai.
28 Manaw kabeber ata Regah Jesu Keriso’one kwa etei isa nama.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Tessalonicenses 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.