1 Tessalonicenses 4

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Angmene, ung te kamu niambu. Ui eni mani sipu Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú uluma tingí mele ui nimbu sirimulu. Aku-siku sika teku molemele. Akiliinga-pe ekupu “Eni Auli Yesos-nga yambuma molemeláliinga ulu akuma munduku naa kelku teku molku mindi pai.” nimbu tondulu mundupu mawa tekemulu.
1 Tur yomanin iban au’uwi maiye taitu tuwai’inah, kwa mi’itube ma God baiyasisirin isan ana bai’obaiyen i ai’obaiyika, naatu boun i nati yawasamaim kwama’am. Baise boun i ata Regah Jesu ana onowatenamaim iban abifefeyani naatu ao’ototofari maiye, iti yawas i mar etei tafan kwanaya’abar nara’at.
2 Auli Yesos-ni oliu nimba sirim ungma eni nimbu sirimulu ung-manima eni piliilimili kanili.
2 Abisa kwa sinafumih ata Regah Jesu eonowahi ana abi’obaiyi i kwanaso’ob.
3 Pulu Yili-ni ‘Eni teku molangi.’ nimba piliipa molemú mele i-sipa:
3 God ana kok kwa i taiyuw kwanayasairi kakafiyinamaim kwanama, naatu biya tutufin etei in baisesebar kwanekwan kwanahaiw.
4 — ausente —
4 Kwa ta’ita’imon etei in baisesebar kwanekwan ana naniyanane biya kwanasofafar naatu kwanayasairi kakafemaim kwanama.
5 — ausente —
5 Naatu Eteni Sabuw God men hisusu’ub i tibisesebar kwanekwan, baise kwa men imaim kwana’itih nakura’ahi kwanisesebar kwanekwanemih.
6 Yima, eninga angenali ‘Tepu kis naa samili.’ niku ulu-pulu-kis akili naa teku,
6 Yawas iti’imaim tana’itin, taituwa isan men inasinaf kakaf, o inifuwifuw na’atube aawan inabainuwimih. Marasika ao kwanowar naatu boun iban abimatnuwi maiye. Orot yait nati na’atube nasisinaf Regah boro baimakiy nitin.
7 Pulu Yili-ni “Ulu-pulu kalaru mululi aku-sipama teku molangi wai.” ni naa nirim. “Nanga yambuma mendepulu molku ulu-pulu kake tílima teku molangi wai.” nirim.
7 God ea’afit i men baisesebar kwanekwanemih ea’afitamih, baise kakafiyinamaim ma’amih ea’afit.
8 Aku-sipa nirim-na ‘Ung-mani ili naa piliipu liipu temulú.’ niku liiku bulu silimele yambuma yambu te-lupa liiku bulu naa silimele; Mini Kake Tiliele eni silimú Pulu Yili mindi liiku bulu silimele.
8 Isanimih orot yait iti bai’obaiyen ekwakwahir i men orot ekwakwahir baise God. Anayabin God Anun Kakafiyin yawas gewasin bai na bitin i ekwakwahir.
9 ‘⸤Eni Krais-nga yambuma⸥ eninga anginipilima numanu monjangi niamili.’ nimbu pepá naa tomulú. Pulu Yili-ni eni anju-yandu numanu munjingí mele ui ⸤eninga numanuna omba molupa⸥ mani sirim kanili, akiliinga oliu-ni ung akiliinga pepá te naa túmulu lem kapulako.
9 Nena baiyabowbonen isan i men ta akikirumamih, anayabin nati i God taiyuwin kwa ebi’obaiyi mi’itube taituwa bairi kwaniyabowbonen kwanama.
10 Kolea Masedonia propinj Krais-nga yambuma pali kepe eni aku-siku numanu monjulemeleko kanili. Akiliinga-pe angmene, eni ulu akili telemele mele ‘olandupa-olandupa teangi.’ nimbu tondulu mundupu mawa tekemulu.
10 Naatu nati na’atube i Masedonia wanawanan kwasinaf Kirisiyan turanah kwabiyabuwih, baise ao’ototofari maiye taitu, nati yabow i tafan kwanaya’abar nara’at, au gagaminaka.
11 Oliu-ni ui eni mani sipu kene “Táka-niku molai. Eni-enini lupa-lupa mindi kongun piliiku teai. Eni-enini lupa-lupa kongun teku kene langima nai.” nirimulu mele ‘Aima aku-sipu teamili.’ niku tondulu munduku teku molai.
11 A yawas wanawanan kakaf i ni’ukwarin, men kwana’ofbonabon, ama gewas isan taiyuw raro nababan, marasika ao kwanonowar na’atube.
12 ‘Aku-sipu temulú kene Krais-nga yambu naa molku ulsu molemele yambuma-ni oliu aku-sipu temulú mele kanuku kene oliu ‘yambu-kaíma’ niku oliunga ungele piliingí. Oliu lupa-lupa méle te mólu naa tombako.’ niku aku-siku teku molai.
12 Men sabuw tafah kwanitumatum, baise a bowabowamaim Ufun Sabuw maumurih na’in boro dogoroh kwanikitabir kwa hina’iti hinitutumi naatu hinakakafiyi.
13 Angmene, Krais-nga yambu kuluringmanga ung te niamili. Uru pelemelé yambu kanuma-kene ⸤penga wendu ombá mele⸥ eni ⸤ekupu we molemelema-ni⸥ mimi-siku naa piliiku mulúngi lem oliu piliikumulu kapula naa tekem. Krais naa piliili yambumanga yambu te kolemú kene we-yambu kanuma kondu auli-teku kolemele mele eni Krais-nga yambuma aku-siku kondu auli-teku naa kolai. We-yambuma-ni piliiku kene ‘Kolupu kene walse lomburupu ola molupu, oliunga yambuma kene alsupu tiluna tapú-topu molomulú.’ niku naa piliiku kene aku-siku kondu auli-teku kolemele kanili.
13 Taitu tuwai’inah aki akokok kwa turobe kwanaso’ob, sabuw baitumatumayah himomorob isah, saise boro men kwaniyababan kwanarerey kwanekwan, sabuw aurih baitumatum en, tibiyababanabe kwaniyababan kwanarereyamih.
14 Oliu ⸤Krais-nga yambuma-ni⸥ ‘Yesos kolupa lomburupa ola mulurum.’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu. Aku-sipu nimbu piliipu kene ‘Yu tirim mele aku-siku yambu ‘Yesos ⸤sika nanga nimba alko topa kulunjurum. Ekupu wasie molemulu.’ niku⸥ tondulu munduku piliiku kene kuluring yambuma aku-siku tingíko.’ nimbu tondulu mundupu piliilimuluko. Yambu kanuma penga Pulu Yili-ni Yesos-kene wasie alsupa yandu memba ombá.
14 It i tabitumatum Jesu morob, naatu morobone misir maiye. Imih tabitumatum sabuw iyab Jesu hitumitum himomorob God boro nabuwih Jesu bairi hinama.
15 Ekupu Auliele-ni yu-yunu nirim ung te eni nimbu samili. Yu-ni nimba mele: “Auliele ⸤alsupa yandu⸥ ombá kene oliu we kona molomulú yambuma ui kuluring uru pelemelé yambuma mundupu kelepu oliu kumbi-lepu naa pumulú. Aima mólu!” nirim.
15 Iti i Regah ana tur kwa abi’obaiyi. It iyab yawasit tama’am, Regah namatabir nanan ana veya it boro men sabuw murumurubih aunah tani’iyon tananamih en.
16 Auliele mulú-koleana mundupa kelepa mania ombándu ombá kene ung tondulu te wendu omba, mulú-koleana angkella auli nuim te-ni ung te nimba, Pulu Yili-nga bikullele-ni ung te nimba, Auliele yu-yunu ung kanuma-kene mulú-koleana mania ombá. Ombá kene Krais-nga yambuma molku kene kolemelema ui lomburuku ola mulungí.
16 Anayabin Regah i taiyuwin boro marane natit obaiyunen turamaim niwow nao, naatu Tounamatar hai ukwarin auman fanan nasib God ana tour hinababin naatu sabuw iyab Jesu hitumitum himomorob boro wan hinamisir.
17 Kanu-kene oliu we kona molomulú yambuma kene kuluring yambuma kene wasie Auliele yu ‘Kupana kanupu liamili.’ nimba oliu olandu liimba, oliu ola mulúna pupu yu kanupu liimulú. Aku-sipa wendu ombáliinga oliu Auliele-kene wasie kam-kamu tapú-topu molupu mindi pumulú.
17 Imaibo it iyab nati ana veya’amaim yawasit tanama’am boro nabora’ahit tanayen sakuk wanawanan tanarun Regah bairi tanitar. Naatu Regah biyanamaim boro bairit wanatowan wanatowan tanama.
18 Ulu akili wendu ombáliinga eninga yambu ⸤kondu kulungíma⸥ ‘Numanu tondulu pupili molangi.’ niku “Kolemele yambuma penga kona mulungí.” i niker mele anju-yandu niku sai.
18 Isanimih taiyuw a kou’ay wanawanan iti turamaim kwanibaibaisbonen koufair kwanab kwanama.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Tessalonicenses 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.