1 Tessalonicenses 3

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Akiliinga, ‘Eni nambi-siku molemelenje.’ nimbu oliu aima numanu pulele liipu mundupu ⸤‘Ung te niku mundungínje.’ nimbu⸥ nokupu mulurumulu kene ung te naa niku munduring kilia enembu turumaliinga ‘⸤Saillas kene⸥ olsu ya kolea-auli Atens molambili.’ nimbu panjurumulu kene
1 Aki na itimih abiwa’an ef etei hifokar, yomaninamaim tunrabi. Imih ai not abogaigiwas Athens imaim boro akisi anama.
2 olsu-ni Timoti “Eni molemelena pui.” nirimbulu. Timoti yu olsunga anginele, wasie tapú-topu Pulu Yili-nga kongunale tenjipu Krais-nga temani-kaiéle andupu topu silimulu yili. “Yu-ni eni ‘tondulu puku molku Kraisele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele munduku naa kelku aima ambolku molangi.’ nipili.” nimbulu yu eni molemelena liipu mundurumbulu.
2 Baise, tai Timothy God ana akir wairafin orot ta, Keriso ana Tur Gewasin faramayan, kwa isa abiyafar nan a baitumatum isan koufair nit naatu baibais auman nit.
3 ‘Eni mindili noku buni melemeláliinga numanu liiku munduku mulungínje.’ nimbu aku tirimbulu. ‘Krais-nga yambuma aku-siku bunima mingí.’ nimba Pulu Yili-ni nilimú mele eni piliilimili.
3 Saise bai’akir kakafin nanan ana veya kwa boro men yait ta a uma hina’oror iti baitumatum inihamiy au’uf inabatamih. Kwa taiyuw kwaso’ob, it i bai’akir kakafin wanawanan runamih tanan.
4 Oliu eni-kene wasie molupu kene eni lip-lipi topu nimbu mele: “Oliu aima sika mindili singí, oliu-kene buni pulele wendu ombá.” nirimulu kanili sika aku-sipa wendu urum mele eni kanolemele.
4 Bairi tama’am ana veya matan fufur aimatnuwi atur ao’owen i kwananot, it boro bai’akir kakafin wanawanan tanarun. Naatu boun i nati emamatar kwana’itin kwanaso’ob.
5 Akiliinga, ‘Eni nambi-siku molemelenje.’ nimbu numanu liipu mundurundu mele enembu kolkuliinga ‘Numanu liipu mundukur mele mania pupili.’ nimbu na-ni Timoti eni muluringna liipu mundurundu. ‘Eni tondulu munduku piliiku molemelenje mola kundi tolemú yili-ni eni kundi turum kene eninga tondulu munduku piliiring mele we aku-siku tondulu munduku piliilimili mola aku-siku teku muluring ulele munduku kiliringnje. Kongun mindili sipu tirimulale we mania purumunje, piliambu.’ nimbu yu liipu mundurundu.
5 Anayabin iti isan ayu anot au yababan ra’at, tai Timothy kwa a baitumatum itinin so’ob isan nati ai yafar na. Ayu abir Routobonayan ef ta’ane narurutubuni na’at, aki ai bowabow etei boro nan yabin en namatar.
6 Akiliinga-pe ekupu mindi Timoti yandu omba kene eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku yambuma numanu monjuku molemele mele temani kaí te omba topa símu. Taki-taki oliu eni-kene wasie mulurumulu mele eni numanu liiku munduku piliiku kene aima numanu siku molemele mele nimba sipa, oliu-ni ‘Eni aima kanamilika!’ nimbu molemulu mele eni aku-sikuko ‘Oliu aima kanamilika.’ niku molemele mele nimba símu.
6 Baise Timothy kwa biyane i matabir maiye na aki biyai titaka, kwa a baitumatum naatu mi’itube kwama kwabiyabow ana tur gewasin baina eo anowar, mar etei ai yumat itin isan kwanot kwakakaibaban auman eo anowar. Aki ai kok kwa itimih anot ao na’atube kwabo kwanotanot.
7 Akiliinga, angmene, sika oliu buni membu mindili nolemulu akiliinga-pe eni ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku molemele mele temanele piliipuliinga numanu kaí pípili tondulu mundupu molemulu.
7 Isan imih taitu tuwai’inah, bai’akir kakafin wanawanan biyababan abai naatu ai not hikwakwaris ana veya kwa abaitumatumamaim aki koufair abai.
8 Eni Auliele munduku naa kelku yu tondulu munduku ambolku molemeláliinga piliipuliinga ekupu yambu kona pulimelé mele oliu aku-sipu aima kapula molemulu.
8 Kwa a baitumatum Regah wanawananamaim kwabukikin kwabatabat ana tur anonowar i ai yasisir, imih aki bounabo boro anama gewas.
9 Oliu Pulu Yili-kene ung nimbu molupu eni numanale-ni piliipu kene, eni teku molemeláliinga aima lakupu numanu sipu molemulu akili nambi-sipu Pulu Yili-kene kapula “Angke” nimulúye? Pulu Yili-ni aku-sipa oliu ‘numanu samili.’ nilimáliinga yunga kumbi-kerina pupu numanu lakupu sipu molemuláliinga oliu-ni olandupa-sipu yu-kene “Angke” nilimulu.
9 Aki boro mi’itube God ana merar anay kwa isa, aki ai yasisir dogorei wanawanan i ra’at kwanekwan, a tur anonowar ana veya God nanamaim abiyasisir.
10 Sumbulsuli kepe tanguli kepe Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu kene ‘Oliu eni ombu kanamili. Kupulanum te akisinjipili.’ nimbu aima tondulu mundupu mawa telemulu. ‘Eninga tondulu munduku piliilimili mele kamu tondulu munduku piliingí ung te piliiku naa mulúngi lem mólu tolemú ung akuma ombu nimbu samili.’ nimbu aku-sipu mawa telemulu.
10 Naatu dogorei tutufin etei fai mar ayoyoyoban mi’itube atinanawani maiye. Naatu a baitumatum menane ere’er ine baibais atit.
11 Ekupu Pulu Yi oliunga Lapa akili kene oliunga Auli Yesos kene elsele-ni oliu eni molemelena ‘Wamili.’ nikulu kupulanum te akisinjangli.
11 Boun au yoyobanamaim mi’itube ata God it Tamat taiyuwin naatu ata Regah Jesu ai ef hitayabuna atan kwa biya atatit.
12 Oliu-ni eni numanu aima lakupu monjulemulu mele Auliele-ni ‘Eni aku-siku eninga Krais-nga yambuma kene we-yambuma kene pali numanu aima olandupa-olandupa monjangi.’ nipili.
12 Au yoyoban ta i mi’itube ata Regah kwa a yabow tafan taya’abar, taiyuw wanawanamaim yabow takarsuwai, naatu sabuw tutufin etei auman dogoroh wanawanan yabow awan takaratan, kwa isa abiyabow na’atube.
13 Oliunga Auli Yesos yunga yambu kake tílima kene alsupa ombá enaliinga eni Pulu Yi oliunga Lapale molumbana puku mulungí kene numanu kake tepa Pulu Yili-ni kanupa kis piliipa kot tenjimba ulu-pulu te numanuna naa pípili mulungí kene ‘yu-ni kanupili.’ nimba Auliele-ni eninga numanuma tondulu mundupili.
13 Ayoyoyoban maiye mi’itube ata Regah dogor wanawanan koufair nit, naatu nayasairi a ubar en God Tamat nanamaim kakafiyi kwanabat, ata Regah Jesu ana sabuw kakafiyih bairi hinanan ana veya.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Tessalonicenses 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.