1 Timóteo 6

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 ⸤Krais-nga yima molemele⸥ yambu kendemande-kongun we tinjili yambuma-ni ‘Eninga kongun nukuli yambu akuma kaíma.’ niku eninga ungma piliiku liiku, liiku ai siku molangi. ⸤‘Kongun nukuli yima kene ulsukundu molemele yambuma-ni tepu kis-simulú mele kanuku kene⸥ Pulu Yili-nga bili kene, Krais-nga ungma Poll-kene yi mare kene enini mani siring ungma kene, ung-taka tonjuku naa niangi.’ niku aku-siku táka-niku kongun teku konjuku molangi.
1 Aqueles que são escravos devem tratar o seu dono com todo o respeito, para que ninguém fale mal do nome de Deus e dos nossos ensinamentos.
2 Kendemande-yambuma eninga kongun nukuli yambuma Krais-nga yambuma molemele kene ‘Enini kene oliu kene anginipilima molemuláliinga eninga ungma piliipu naa liimulú kene ulu te mólu.’ niku eninga ungma liiku bulu siku kongun sumbi-siku naa tingí kene kis. Aku-siku aima naa teangi! ‘Kongun nukuli yambuma oliunga anginipilima. Eninga ungma piliipu liipu kongun tepu konjumulú kene enini molku kunjingí.’ niku eninga kongun ningíma olandupa teku konjangi. Krais-nga yambu naa molemele nukuli yambumanga ungma piliiku liiku kongun we telemele mele naa teku, olandupa teku konjangi.
2 E os escravos que têm dono cristão não devem perder o respeito por ele por ser seu irmão na fé. Pelo contrário, devem trabalhar para ele melhor ainda, pois o dono, que recebe os seus serviços, é cristão e irmão amado. Ensine e recomende estas coisas:
3 Oliunga Auli Yesos Krais-nga ung akili ung-sikama mendepolu pelemú, gólu tuli ung te naa pelemú; akili Pulu Yili-ni oliu ‘I-siku i-siku teku molku konjangi.’ nimba mani silimú ungele kene, ung kanuma yi te-ni mundupa kelepa ung te-lupa gólu topa mani simu lem
3 Se alguém ensina alguma doutrina diferente e não concorda com as verdadeiras palavras do nosso Senhor Jesus Cristo e com os ensinamentos da nossa religião,
4 yu kara pupa yu-yunu piliilimú mele ungma mindi ‘Ung kaí sikama.’ nimba ung kanuma mindi numanu monjupa ‘Na piliipa kungnjuli pelemú yili moliu.’ nimba piliilimú akiliinga-pe yu numanu naa pelemú, ung tilu kepe mimi-sipa naa piliilimú. ‘Numanu sambu.’ nimba yu ungmanga pulele yambuma-kene kir-kiri liipa tombulupa nilimú. Aku-sipa telemú uluma-ni i-sipa uluma ‘Yambuma teangi.’ nilimú:
4 essa pessoa está cheia de orgulho e não sabe nada. Discutir e brigar a respeito de palavras é como uma doença nessas pessoas. E daí vêm invejas, brigas, insultos, desconfianças maldosas
5 taki-taki numanu sumbi-sipa naa pelemú yambuma-kene ung-muranale telemele.
5 e discussões sem fim, como costumam fazer as pessoas que perderam o juízo e não têm mais a verdade. Essa gente pensa que a religião é um meio de enriquecer.
6 Sika Pulu Yili-nga kongun tenjimba yambale aku-sipa tembaliinga méle kaí pulele liimba, akiliinga-pe akili i-sipa mele: Pulu Yili-nga kongun tinjili yambu te-ni numanale-ni piliipa kene ‘Na-ni Pulu Yili-nga ungele piliipu tepu moliu. Méle nosukuruma manda tekem.’ nimba piliipa numanu waengu nipili mulúm lem yu aku-sipa molemáliinga yu méle kaí lupa-lupama nosilimú mele telemáliinga yu molupa konjulimú.
6 É claro que a religião é uma fonte de muita riqueza, mas só para a pessoa que se contenta com o que tem.
7 Oliu miring kene méle te naa membu we urumulu kanili. Alsupu kolumulú kene méle te naa membu we pumulúko.
7 O que foi que trouxemos para o mundo? Nada! E o que é que vamos levar do mundo? Nada!
8 Mulumbale kepe langi kepe manda tímu lem numanu sipu numanu waengu nipili molamili.
8 Portanto, se temos comida e roupas, fiquemos contentes com isso.
9 Yambu te-ni ‘Na méle kaí lupa-lupama nosupu yambu kamakale molambu.’ nimba piliipa kene méle kanu-sílima liimba telemáliinga ⸤kurumanga nuim Seten-ni⸥ yu kundi tolemú kene mélema liimbandu tepa kis-silimú. Yi kanili-ni aku-sipa nimba piliilimú kanili yunga numanuna milu mele lelemú. Méle kaí lupa-lupama numanu liipa mundupa kene yu kelep topa molupa kis-simba kupulanum kísina kamu pulimú.
9 Porém os que querem ficar ricos caem em pecado, ao serem tentados, e ficam presos na armadilha de muitos desejos tolos, que fazem mal e levam as pessoas a se afundarem na desgraça e na destruição.
10 Ku-moni numanu munjuli ulu akili ulu-pulu-kis lupa-lupa pulele wendu olemáliinga pulele. Yambu mare-ni ‘Ku-moni liambuka!’ niku numanu aima olandupa liiku munduku kene ung sikale tondulu munduku piliilimilále munduku kelku kene numanuna piliiku kis piliiku numanuna sukundu mindili pulele noku molemele.
10 Pois o amor ao dinheiro é uma fonte de todos os tipos de males. E algumas pessoas, por quererem tanto ter dinheiro, se desviaram da fé e encheram a sua vida de sofrimentos.
11 Akiliinga-pe ⸤Timoti⸥ nu Pulu Yili-nga yili akiliinga ulu-pulu-kísima munduku kelkunu kowa pukunu kene ⸤ulu kaí i-silima mindi numanu liiku mundukunu teku molani:⸥
11 Mas você, homem de Deus, fuja de tudo isso. Viva uma vida correta, de dedicação a Deus, de fé, de amor, de perseverança e de respeito pelos outros.
12 Yambu te méle kaluliele liimbandu yambuma-kene wasie kir-kiri liiku lkisilimili kene aima tondulu mundupa lkisipa enembu naa kolupa mundupa naa kelelemú mele ⸤Timoti⸥ nu Krais-nga yili “Sika” nikunu tondulu munduku piliillu yili molláliinga aima aku-sikunu ‘Méle kaluliele liambu.’ nikunu kir-kiri aima liikunu tondulu munduku lkisui!
12 Corra a boa corrida da fé e ganhe a vida eterna. Pois foi para essa vida que Deus o chamou quando você deu o seu belo testemunho de fé na presença de muitas testemunhas .
13 Pulu Yili-ni mélema pali ‘Kona pupili.’ nilimú yili kene, Yesos Krais Pondias-Paillet-nga kumbi-kerina ⸤Yesos Krais⸥ yunga ung-pulu sikale mundu-mong naa tepa sumbi-sipa nimba para sirim yili kene, Pulu Yi kanili kene Yesos Krais kanili kene piliikulu kanuku molangli kongun ili nu aima tiní mele nimbu sipu kene nimbu mele:
13 Agora, diante de Deus, que dá vida a todas as criaturas, e diante de Cristo Jesus, que deu o seu belo testemunho de fé em frente de Pôncio Pilatos, eu ordeno a você o seguinte:
14 ‘⸤Nu Pulu Yili-nga kongun tenjani.’ nimbu nu makó turumulu mele piliikunu⸥ Pulu Yili-nga ungele nokuku konjukunu mului! ‘Ung akili yambuma-ni kanuku kis naa piliangi. Na-ni ulu te tembu kene kanuku kis naa-ko piliangi.’ nikunu kalaru mululi uluma kene ulu-kísima kene naa tekunu Pulu Yili-nga kongunale mindi teku konjukunu mului. Oliunga Auli Yesos Krais mokeringa yandu ombáliinga nu aku-sikunu mele munduku naa kelkunu tekunu mindi mului.
14 Cumpra a sua missão com fidelidade, para que ninguém possa culpá-lo de nada, e continue assim até o dia em que o nosso Senhor Jesus Cristo aparecer.
15 Yu yandu ombá enale Pulu Yili-ni ui makó turum ena akiliinga “Pui.” nimbá kene mokeringa yandu ombá.
15 Quando chegar o tempo certo, Deus fará com que isso aconteça, o mesmo Deus que é o bendito e único Rei, o Rei dos reis e o Senhor dos senhores,
16 Kululi ulu-puleliinga yu mindi manda naa kolumba,
16 o único que é imortal . Ele vive na luz, e ninguém pode chegar perto dela. Ninguém nunca o viu, nem poderá ver. A ele pertencem a honra e o poder eterno! Amém !
17 Ya mana méle pulele nosulimele yambu-kamakomandu “Teai!” nikunu i-siku mele mani sani: “Méle akuma kis lemba akiliinga kara naa puku, ‘Méle pulele nosilimulaliinga kapula molomulú.’ naa niai. ‘Oliu numanu sipu molamili.’ nimba méle kaí pulele silimú simba Pulu Yili ⸤‘Sika oliu nokupa konjumba.’⸥ niku tondulu munduku piliiku nokuku molai.” ni.
17 Aos que têm riquezas neste mundo ordene que não sejam orgulhosos e que não ponham a sua esperança nessas riquezas, pois elas não dão segurança nenhuma. Que eles ponham a sua esperança em Deus, que nos dá todas as coisas em grande quantidade, para o nosso prazer!
18 Yambu-kamako kanumandu “Teai!” nikunu i-siku mele mani sani: “Yambuma liiku tapunjuku, enini-kene ulu kaí pulele teku, ku-moni kepe méle nosulimele mélema numanu liiku munduku naa molku, mare yambu méle mólu tombama wewu-siku moke teku sai.” ni.
18 Mande que façam o bem, que sejam ricos em boas ações, que sejam generosos e estejam prontos para repartir com os outros aquilo que eles têm.
19 “Aku tingí kene enini penga kapula mulungí ulelenga méle tondulu pulele nusingí kanu-kene aima molku kunjingí ulu-pulu sikale liiku ambulungí.” nikunu aku-siku eninindu ni.
19 Desse modo eles juntarão para si mesmos um tesouro que será uma base firme para o futuro. E assim conseguirão receber a vida, a verdadeira vida.
20 Kang Timoti, Pulu Yili-ni nu kongun sirimele mimi-siku nokukunu mului. Ma-kolealiinga ung wema, Pulu Yili-ni piliipa kis piliilimú ungma kene, gólu tuli ungma-ni Pulu Yili-nga ungele topa mania mundumba telemú ungma kene, naa piliikunu, liikunu bulu si. Ung akumandu gólu toku “Eninga piliipa kungnjuli pelemúma-ni nimbu sikemulu.” nilimele kanili.
20 Timóteo, guarde bem aquilo que foi entregue aos seus cuidados. Evite os falatórios que ofendem a Deus e as discussões tolas a respeito daquilo que alguns, de modo errado, chamam de “conhecimento”.
21 Ung kanuma yambu mare-ni ‘Ung-sikama.’ niku tondulu munduku piliiringeliinga Pulu Yili-nga ung-sikama ui tondulu munduku piliiring mele munduku kelku kupulanum lu liringeliinga ⸤nu ung kanuma liiku bulu sikunu naa pilíí.⸥
21 Algumas pessoas, afirmando que tinham esse “conhecimento”, se desviaram do caminho da fé. Que a

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Timóteo 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.