1 Coríntios 1

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Na Poll, Pulu Yili-ni na walsipa makó turum-na Krais Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili, na kene oliunga ⸤Krais-nga ungele piliili⸥ angin Sostenis kene wasie molupulu kene pepá ili topu siker.
1 Paulo, chamado pela vontade de Deus para ser apóstolo de Cristo Jesus, e o irmão Sóstenes,
2 Pulu Yili-nga yambu-talape kolea-auli Korin molemelema, Krais Yesos-kene tapú-toku molemeláliinga Pulu Yili-ni “Nanga yambu mendepulu molku yambu kake tipili molangi wai.” nirim yambuma, eni kene koleamanga pali oliunga Auli Yesos Krais-nga bili paka tonjuku popu tolemele yambuma kene, enini pali ⸤pepá ili topu siker⸥. Auliele oliunga kepe eninga kepe pali Auliele molemú.
2 à igreja de Deus que está em Corinto, aos santificados em Cristo Jesus, chamados para ser santos, com todos os que em todos os lugares invocam o nome de nosso Senhor Jesus Cristo, Senhor deles e nosso.
3 Oliunga Lapa Pulu Yili kene Auli Yesos Krais-seleni eni we kondu kolkulu, ‘Eni numanu penta nipili táka-niku molangi.’ niangli.
3 Que a graça e a paz de Deus, nosso Pai, e do Senhor Jesus Cristo estejam com vocês.
4 Eni Korin-yambuma Krais Yesos-nga yambuma molemeláliinga Pulu Yili-ni eni we kondu kolupa tepa kunjurumeliinga na-ni Pulu Yili-ndu taki-taki “Angke” nimbu moliu.
4 Sempre dou graças ao meu Deus por vocês, por causa da graça de Deus que foi dada a vocês em Cristo Jesus.
5 — ausente —
5 Porque em tudo vocês foram enriquecidos nele, em toda a palavra e em todo o conhecimento,
6 — ausente —
6 assim como o testemunho de Cristo tem sido confirmado em vocês,
7 Aku-siku molemele-na eni Auli Yesos Krais omba mokeringa angiliimbáliinga numanu siku nokuku molemele kene Mini Kake Tiliele-nga tonduluma pali yu-ni sirim eni-kene pelemú.
7 de maneira que não lhes falta nenhum dom, enquanto aguardam a revelação de nosso Senhor Jesus Cristo.
8 Oliunga Auli Yesos Krais ombá enale wendu ombá kene ‘⸤Pulu Yili-ni⸥ “Teku kis-siringeliinga mong liangi.” nimbá ulu te eni-kene naa pípili.’ nimba yu-ni ‘Eni taki-taki tondulu munduku molangi.’ nilimú mele penga kepe nimbá.
8 Ele também os confirmará até o fim, para que vocês sejam irrepreensíveis no Dia de nosso Senhor Jesus Cristo.
9 Enindu yunga Málale oliunga Auli Yesos Krais-kene wasie “Tapú-toku molangi wai.” nirim Pulu Yili-ni ulu “Tembu.” nilimúma aima sika telemú. ⸤Eni-kene aku-sipa ulu kaíma wendu⸥ urumeliinga piliipu kene ⸤Pulu Yili-kene taki-taki “Angke” niliu⸥.
9 Fiel é Deus, pelo qual vocês foram chamados à comunhão de seu Filho Jesus Cristo, nosso Senhor.
10 Angmene, oliunga Auli Yesos Krais-nga bi lepu ⸤buni te eni-kene pelemáliinga⸥ ung te mawa teker: ‘Eni numanu aima tiluna mindi pupili, ung tiluele mindi niku, kapula-kapula molangi. Lupa-lupa naa molangi. Eni yambu-talape tiluele mindi molku numanu tiluna pupili molangi.’ nimbu mawa teker.
10 Irmãos, pelo nome de nosso Senhor Jesus Cristo, peço-lhes que todos estejam de acordo naquilo que falam e que não haja divisões entre vocês; pelo contrário, que vocês sejam unidos no mesmo modo de pensar e num mesmo propósito.
11 Nanga angmene, tombulku niku ung-muranale teku molemele mele ⸤ambu⸥ Killoi-nga yambu mare-ni ⸤oku⸥ na niku siring.
11 Pois, meus irmãos, fui informado a respeito de vocês por alguns membros da casa de Cloe de que há brigas entre vocês.
12 Eni telemele niker mele niambu:
12 Refiro-me ao fato de cada um de vocês dizer: “Eu sou de Paulo”, “Eu sou de Apolo”, “Eu sou de Cefas”, “Eu sou de Cristo”.
13 ⸤Nambimuna aku-siku nilimeleye?⸥ Krais yunu puleleye? ⸤Na⸥ Poll-ni ‘Eni tepu liambu.’ nimbu unji-perana kolonjurunduye? Eni no liinjingíndu ‘Poll-nga ⸤yambuma molku yu-kene numanu tiluna pepili tapú-toku molangi.’ niku yunga⸥ bili walsiku no liinjiringiye?
13 Será que Cristo está dividido? Será que Paulo foi crucificado por vocês ou será que vocês foram batizados em nome de Paulo?
14 — ausente —
14 Dou graças a Deus por não ter batizado nenhum de vocês, exceto Crispo e Gaio,
15 — ausente —
15 para que ninguém diga que vocês foram batizados em meu nome.
16 (Sika, mare-kene wasie no liinjirinduko. Stepanas kene yunga lkuna piring yambuma kene no liinjirindu. ‘Akuma mendepolu no liinjirindu.’ nimbu piliiker. ‘Mare-kene wasie mólunje.’ nimbu piliiker.)
16 Batizei também a casa de Estéfanas. Além destes, não me lembro se batizei algum outro.
17 Krais-ni na “No liinji-pui.” nimba liipa naa mundurum. Yunga temani-kaiéle “Toku sinji-pui.” nimba liipa mundurumeliinga ⸤na yambuma no liinjiliipu naa anduliu⸥. Krais-nga temani-kaiéle andupu topu simbundu yambu piliipa kungnjuli pelemúma-ni temani lupa-lupa tolemele mele akili na aku-sipu naa toliu. ‘Aku-sipu tembu kene Krais ⸤kulurum⸥ unji-perale yunga tondulale naa pili mele tenjipu, unji-pera akiliinga tondulale topu mania mundumbu.’ nimbu aku naa teliu.
17 Afinal, Cristo não me enviou para batizar, mas para pregar o evangelho, não com sabedoria de palavra, para que não se anule a cruz de Cristo.
18 Sika Krais kulurum unji-peraliinga ung nilimulále mindili noku molku kis-singí kupulanum-na pulimelé yambuma-ni niku mele: ‘Ulu te mólu. Akiliinga tepa liimba tondulu te naa pelemú.’ nilimele. Akiliinga-pe oliu tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa munjum yambuma oliu-ni ‘Unji-peralenga ungele Pulu Yili-nga tondulu pelemú ungele.’ nimbu piliilimulu.
18 Certamente a palavra da cruz é loucura para os que se perdem, mas para nós, que somos salvos, ela é poder de Deus.
19 ⸤Aku-siku niku piliilimiláliinga⸥ ung te Pulu Yili-nga bukna molemú, akili i-sipa mele:
19 Pois está escrito: “Destruirei a sabedoria dos sábios e aniquilarei a inteligência dos inteligentes.”
20 ⸤Pulu Yili-ni aku-sipa piliili yambuma topa mania mundumba⸥ lem ekupu yambu mare piliipa kungnjuli pelemú yambuma kene, Moses-ni sirim ung-manima piliiku konjuku yambuma mani silimele yambuma kene, uluma pali piliiku kene tombulku nilimele yambuma kene, yambu kanumandu nambulka nimulúye? Ya ma-koleana numanale-ni tondulu munduku piliilimili uluma pali Pulu Yili-ni ulu akuma tondulu te naa pelemú mele naa liipa ora sirimuye? ⸤Ulu akuma tondulu te naa pelemú mele liipa ora sirim kanili.⸥
20 Onde está o sábio? Onde está o escriba? Onde está o questionador deste mundo? Não é fato que Deus tornou louca a sabedoria deste mundo?
21 ⸤Akili nambi-sipu piliipu kene nikerye?⸥ Pulu Yili piliipa kungnjuli pípili molemáliinga ma-koleana piliipa kungnjuli pelemú yambuma-ni yunu molupa piliilimú mele kapula naa piliingí akiliinga oliu-ni Yesos kulurum ungele nimbu silimulu ung kanilindu piliipa kungnjuli yambuma-ni “Ung-wiliele niku, niku kis-sikimili.” nilimele ung akili-ni ‘Ung akili sika.’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú.
21 Visto que, na sabedoria de Deus, o mundo não o conheceu por sua própria sabedoria, Deus achou por bem salvar os que creem por meio da loucura da pregação.
22 Juda-yambuma-ni “Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú mele ulu mare kanamili.” nilimele; Grik-yambuma-ni ‘Oliu piliipa kungnjuli kaíma pípili. Oliu ulumanga puluma aima piliipu konjamili.’ niku mindili siku kongun telemele.
22 Porque os judeus pedem sinais e os gregos buscam sabedoria,
23 — ausente —
23 mas nós pregamos o Cristo crucificado, escândalo para os judeus, loucura para os gentios.
24 — ausente —
24 Mas, para os que foram chamados, tanto judeus como gregos, Cristo é o poder de Deus e a sabedoria de Deus.
25 Ma-koleana yambu mare-ni ‘Pulu Yili-nga numanale-ni piliilimú ung mare ung-wiliema piliilimú.’ nilimele akiliinga-pe yu-ni numanale-ni ung-wiliema piliilimú mele kepe aima olandupa; yambuma-ni ‘Aima piliipu kongnjulimulu.’ nilimele mele mandupa. Pulu Yili-ni ulu mare telemú kene yambuma-ni kanuku kene, ‘Ulu akuma tondulu te naa pelemú.’ niku kanolemele akiliinga-pe ‘tondulu te naa pelemú’ nilimele ulumanga tonduluma kepe aima olandupa, yambuma-ni ‘Ulu-tonduluma tekemulu.’ nilimele tonduluma aima mandupa.
25 Porque a loucura de Deus é mais sábia do que a sabedoria humana, e a fraqueza de Deus é mais forte do que a força humana.
26 Angmene, ui Pulu Yili-ni ‘Nanga yambuma molangi wai.’ naa nipili muluring mele ekupu alsuku mimi-siku piliangi. Yambuma-ni eni kanuku kene ‘Eni pulele piliipa kungnjuli yambuma muluring.’ naa niring. ‘Eni yambu pulele yambuma nukuli tondulale pelemú.’ naa niringko. ‘Eni pulele eninga anda-kolepama bi mulurum.’ naa niringko.
26 Irmãos, considerem a vocação de vocês. Não foram chamados muitos sábios segundo a carne, nem muitos poderosos, nem muitos de nobre nascimento.
27 Akiliinga-pe ma-koleana yambuma-ni yambu mare kanuku kene, ‘Yambu numanu naa pili yambu wilie púlima.’ nilimele yambuma Pulu Yili-ni makó topa ‘Nanga yambuma molangi.’ nilimú; ‘Yambu tondulu naa pili yambuma.’ niku kanolemelema makó topa ‘Nanga yambuma molangi.’ nilimú. ‘Nanga yambumandu aku-siku niku piliilimili yambu piliipa kungnjuli pelemú yambuma kene, ‘Oliu tondulu pelemú.’ niku piliilimili yambuma kene, pipili kolangi.’ nimba Pulu Yili-ni we-yambu kanuma makó topa ‘Nanga yambuma molangi wai.’ nilimú.
27 Pelo contrário, Deus escolheu as coisas loucas do mundo para envergonhar os sábios e escolheu as coisas fracas do mundo para envergonhar as fortes.
28 Ya ma-koleana bi naa molemú yambuma kene, yambuma-ni kanuku kis piliilimili yambuma kene, yambuma-ni ‘yambu-korupama’ niku kanolemele yambuma kene, akuma Pulu Yili-ni makó topa ‘Nanga yambuma molangi.’ nirim. ‘Yambu bi molemúma kene, tondulu pelemú yambuma kene, yambu akuma we-yambu korupama molangi.’ nimba, we-yambu kanuma ‘Nanga yambuma molangi.’ nimba makó turum.
28 E Deus escolheu as coisas humildes do mundo, e as desprezadas, e aquelas que não são, para reduzir a nada as que são,
29 ‘Yambu te-ni nanga kumbi-kerina yunu kape nimba yunga bi manda paka naa tomba.’ nimba kene Pulu Yili-ni aku-sili yambuma makó turum.
29 a fim de que ninguém se glorie na presença de Deus.
30 Pulu Yili-ni yunu eni ‘Krais Yesos-kene wasie tapú-toku molangi.’ nimba liipa mundurum-na yu-kene wasie molemele kanili. Pe ekupu Pulu Yili-ni oliu piliipa kungnjuliele kene numanale-ni mimi-sipa piliili ulele kene silimú akiliinga pulele Krais yunu. Krais-ni ⸤oliunga nimba tinjirim ulu akili⸥ Pulu Yili-ni oliu ‘yambu sumbi-nílima molku, nanga yambuma mendepulu molku yambu kake tílima molangi.’ nilimú. Krais-ni tinjirim ulele-ni ‘Eni teku kis-siringeliinga molku kis-siku mindi pungí kupulanum-na wendu wangi, ulu-pulu-kísimani eni alsupa naa ambulupili.’ nilimú.
30 Mas vocês são dele, em Cristo Jesus, o qual se tornou para nós, da parte de Deus, sabedoria, justiça, santificação e redenção,
31 Akiliinga, Pulu Yili-nga bukna ung te nilimú mele mindi teamili. Ung akili i-sipa mele:
31 para que, como está escrito, “aquele que se gloria, glorie-se no Senhor”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.