João 7

Ya̱ʼa̱ tseʼe je̱ nam ko̱jtstán juuʼ veʼe je̱ Nteʼyamˍ xyaktaajnjimdu je̱ nMa̱j Vintsá̱namda Jesucristo ka̱jx (MTONT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Tá̱vani tseꞌe veꞌem jyaty, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyídu̱t je̱m galiléait yꞌit jo̱o̱tm; kaꞌa tseꞌe du̱tsa̱k je̱tseꞌe je̱m judéait yꞌit jo̱o̱tm yꞌítu̱t ku̱x je̱ jé̱mit jáyuda veꞌe yakꞌo̱o̱ꞌkuvaajnju̱dup.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Tá̱mani tseꞌe vyeꞌna je̱ xa̱a̱j ku veꞌe je̱ israeejlit jayu ñayꞌojtsꞌatya̱knu̱pa̱a̱jmjidi,
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌutsa̱ta̱jk ña̱ꞌmu̱xjidi:
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Ku̱x pa̱n pa̱n xa veꞌe du̱tso̱jkp je̱tseꞌe kye̱ꞌe̱xu̱t juuꞌ veꞌe tyuump, kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe ayuꞌuts juuꞌ du̱tún. Pa̱n ti jatyeꞌe mtuump, tónu̱ts je̱ja anañu̱joma je̱ jayu vyinkujk.
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe veꞌem vyaandi ku̱x ni je̱ yꞌutsa̱ta̱jka veꞌe kyajaanchjaꞌvijidi.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi:
6 Ele respondeu:
7 Kaꞌa xa veꞌe nvaat je̱ts miitseꞌe mkatsó̱kjadat je̱ jayu juuꞌ veꞌe du̱ma̱a̱tnavya̱a̱ꞌnju̱dup je̱ naxviijnit je̱ kyo̱ꞌo̱y je̱ꞌe̱; ax kaꞌats a̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe xtso̱kta je̱ꞌe̱ ka̱jx ku a̱tseꞌe je̱ tu̱va̱ko̱jtsu̱n mpu̱m je̱ts kaꞌa veꞌe yꞌo̱ya juuꞌ veꞌe tyoondup.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Na̱jkxtats miitseꞌe xa̱a̱jiva; kaꞌa a̱tseꞌe u̱xyam nmu̱jkx ku̱x kaꞌanum a̱tseꞌe xtukka̱daꞌaky.
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Ku veꞌe je̱ Jesús veꞌem vyaajñ, vanꞌit tseꞌe jyaaꞌktaajñ je̱m galiléait yꞌit jo̱o̱tm.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Tá̱vani tseꞌe ña̱jkxta vyeꞌna je̱ yꞌutsa̱ta̱jk, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱jkxpa xa̱a̱jiva. Kaꞌa tseꞌe ñaajknu̱ke̱ꞌxnata̱jkiji je̱ja je̱ jayu vyinkujk, apu̱keꞌe ñu̱jkx je̱ts kaꞌa je̱ nu̱may jayu ma̱a̱t.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Je̱m tseꞌe Jerusalén je̱ israeejlit jayu yꞌíxtiji. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe ñavyaajnjidi:
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Je̱m tseꞌe je̱ nu̱may jayu ñu̱ka̱tsju̱. Je̱m tseꞌe juuꞌ veꞌe vaandup: “O̱y jayu xa je̱ꞌe̱.” Je̱m tseꞌe juuꞌ veꞌe vaanduvap: “Kaꞌa xa je̱ꞌe̱ veꞌe yꞌo̱yjáyuva, je̱ nu̱may jayu veꞌe vyinꞌu̱u̱ꞌmp.”
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Ax ni pá̱nats je̱ꞌe̱ veꞌe ixna ke̱ꞌxna kyanu̱ka̱tsju̱, je̱ꞌe̱ ka̱jx ku veꞌe du̱tsa̱ꞌa̱gada je̱ israeejlit jayu juuꞌ veꞌe je̱m tso̱ tsu̱u̱nidup.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Kojk vaꞌkxy tseꞌe je̱ xa̱a̱j tyunju̱ vyeꞌna, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús tya̱jki je̱p ma̱ja̱ tsaptu̱jkp je̱tseꞌe yakꞌixpa̱jkꞌukvaajñ.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Atu̱va ato̱ki tseꞌe je̱ israeejlit jayu tyaandi je̱tseꞌe ñavyaajnjidi:
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Je̱tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvjidi:
16 Jesus disse:
17 Pa̱n pa̱n xa veꞌe du̱tonuvaamp juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam cha̱jkp, ñu̱jávapts je̱ꞌe̱ veꞌe o̱y pa̱n je̱ Nteꞌyam ka̱jx je̱ꞌe̱ veꞌe myin je̱ ixpa̱jku̱n juuꞌ a̱tseꞌe je̱ jayu ntukꞌixp uk pa̱n ya̱ nꞌavintso̱ vinmaꞌyu̱n ka̱jx a̱tseꞌe juuꞌ nka̱ts.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Pa̱n pa̱n xa veꞌe je̱ yꞌavintso̱ vinmaꞌyu̱n ka̱jx juuꞌ du̱ko̱jtsp, je̱ꞌe̱ ka̱jxts je̱ꞌe̱ veꞌe veꞌem du̱ka̱ts je̱tseꞌe je̱ jayu vyintsa̱ꞌa̱gajat; ax pa̱n pa̱n tseꞌe du̱tso̱jkp je̱tseꞌe vintsa̱ꞌa̱ga yꞌítu̱t je̱ꞌe̱ pa̱neꞌe ke̱jxjup, tyú̱vamts je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ veꞌe kya̱jtsp, ni vinxú̱pats je̱ꞌe̱ veꞌe kyataaya.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 ’Mo̱o̱jyju̱du xa veꞌe je̱ mju̱jpit jáyuda je̱ Moisés je̱ pavaꞌnu̱n. Ax ni pá̱nats miitseꞌe juuꞌ veꞌe du̱kutyoomp je̱ pavaꞌnu̱n. Pa̱n ku̱xkutyonda xa veꞌe, kaꞌats a̱tseꞌe ku̱xyakꞌo̱o̱ꞌkuvaꞌanda.
19 Foi Moisés quem deu a
20 Vanꞌit tseꞌe je̱ nu̱may jayu yꞌatso̱o̱jvjidi:
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Je̱tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi:
21 Então Jesus disse:
22 Ax je̱ Moisés tseꞌe mpavaajnju̱du je̱tseꞌe je̱ mpiꞌk mix ónu̱k du̱niꞌkxmadat du̱ko̱jmadat je̱ ixtaꞌnu̱n. Ka je̱ꞌe̱p je̱ꞌe̱ veꞌe veꞌem du̱ꞌukvaan, je̱ jyu̱jpit jayu veꞌeda. Je̱ꞌe̱ ka̱jxts miitseꞌe je̱ ixtaꞌnu̱n xpa̱a̱jmjada je̱ piꞌk mix ónu̱kta ku̱jyapo̱o̱ꞌkxtku̱nxa̱a̱jam je̱ꞌe̱ veꞌe.
22 Vocês
23 Pa̱n je̱ꞌe̱ ka̱jxts miitseꞌe xpa̱a̱jmjada je̱ ixtaꞌnu̱n je̱ mpiꞌk mix ónu̱kta je̱tseꞌe veꞌem je̱ Moisés je̱ pyavaꞌnu̱n xkutyóndat, ku̱jyapo̱o̱ꞌkxtku̱nxa̱a̱jam je̱ꞌe̱ veꞌe, ¿tya̱jxts a̱tseꞌe xmuꞌé̱kjada ku a̱tseꞌe po̱o̱ꞌkxtku̱n xa̱a̱j tu̱nyakjo̱tka̱daꞌaky toꞌk je̱ yaaꞌtya̱jk?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Kaꞌa xa veꞌe mto̱kimpayo̱ꞌo̱ydat pa̱n vintso̱ veꞌe juuꞌ jaty kyeꞌex, ku veꞌe mto̱kimpayo̱ꞌo̱ydat, o̱y tseꞌe mto̱kimpayo̱ꞌo̱ydat, veꞌem pa̱n vintso̱ veꞌe juuꞌ jaty yꞌíxuva.
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Je̱meꞌe juuꞌ veꞌe je̱m Jerusalén tsu̱u̱nidup juuꞌ veꞌe nayꞌamo̱tutú̱vijidu:
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 U̱xyaja xa veꞌe je̱ jayu vyinkujk kya̱ts, ni pa̱na tseꞌe kyavintso̱na̱ꞌmu̱xju̱. ¿Ñu̱jaꞌviduptam vineꞌe je̱ yakkutojkpata̱jk je̱ts je̱ Cristo ya̱ꞌa̱ veꞌe?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Ax ka je̱ꞌe̱pts ya̱ꞌa̱ veꞌe je̱ Cristo, ku̱x nmu̱jaꞌvimdinup u̱u̱ꞌmeꞌeda je̱ts jómit jayu ya̱ꞌa̱ veꞌe; ax ku tseꞌe je̱ Cristo myiinnit, ni pá̱nats je̱ꞌe̱ veꞌe du̱kanu̱jávat pa̱n jómit jayu je̱ꞌe̱ veꞌe.
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Je̱p tseꞌe ma̱ja̱ tsaptu̱jkp yakꞌixpu̱k vyeꞌna je̱ Jesús. Ku veꞌe du̱mo̱tu vintso̱ veꞌe je̱ jayu vyaꞌanda, vanꞌit tseꞌe ma̱kk kya̱jts, je̱tseꞌe vyaajñ:
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 ax nꞌíxats a̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe ku̱x je̱m a̱tseꞌe ntsa̱a̱ꞌn joma veꞌe je̱ꞌe̱, je̱ꞌe̱ts a̱tseꞌe xke̱jxp.
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Vanꞌit tseꞌe du̱ꞌukmatsuvaandi; ax ni pa̱na tseꞌe kyanu̱xájiji, ku̱x kaꞌanumeꞌe je̱ Jesús tyukka̱daꞌakyju̱ vyeꞌna.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Nu̱may tseꞌe je̱ jayu jyaanchjaꞌviji je̱tseꞌe vyaandi:
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Yꞌamo̱tunajxtu tseꞌe je̱ fariseota̱jk juuꞌ veꞌe je̱ nu̱may jayu kya̱jtsp, je̱ Jesús du̱nu̱ko̱tsta, vanꞌit tseꞌe je̱ꞌe̱da ma̱a̱t je̱ teeꞌta̱jk je̱ vyintsa̱nda du̱ke̱jxti je̱ tsapta̱kmutoompata̱jk je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱mátstat.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyaajñ:
33 Jesus disse:
34 Xꞌíxtadapts a̱ts miitseꞌeda, kaꞌats a̱tseꞌe xꞌukpaattinit; kaꞌa veꞌe mꞌo̱ꞌyixjada je̱tseꞌe mna̱jkxtat joma a̱tseꞌe nnu̱jkx.
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Vanꞌit tseꞌe je̱ israeejlit jayu ñayꞌamo̱tutú̱vijidi:
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 ¿Tis ya̱ꞌa̱ vineꞌe tyijp ku veꞌe xnu̱u̱jmimda jidu̱ꞌu̱m: “Xꞌíxtadapts a̱ts miitseꞌeda, kaꞌats a̱tseꞌe xꞌukpaattinit; kaꞌa tseꞌe mꞌo̱ꞌyixjada je̱tseꞌe mna̱jkxtat joma a̱tseꞌe nnu̱jkx”?
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Je̱ xa̱a̱j juuꞌ veꞌe tunꞌu̱xꞌo̱o̱kip ku veꞌe xya̱a̱jtoondi, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱jaaꞌknu̱má̱jip, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús tyeni, je̱tseꞌe ma̱kk kya̱jts, je̱tseꞌe vyaajñ:
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Veꞌem ax joꞌn je̱ Kunuuꞌkx Jatyán vyaꞌañ: “Pa̱n pa̱n xa a̱tseꞌe xjaanchjaꞌvip, je̱m tseꞌe je̱ꞌe̱ jyo̱o̱t jyaꞌvin ka̱jxm pyítsumu̱xju̱t je̱ ma̱ja̱ na̱a̱j joꞌn juuꞌ veꞌe je̱ joojntykin du̱yajkp.”
38 Como dizem as
39 Je̱ꞌe̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe tyijp je̱ Jesús je̱ts pa̱n pa̱n jatyeꞌe jaanchjaꞌvijidup, jyayé̱ptapts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Espíritu Santo je̱m jyaꞌvin ka̱jxmda, ku̱x kaꞌanumeꞌe myin vyeꞌna je̱ Espíritu Santo je̱ꞌe̱ ka̱jx ku veꞌe kaꞌana je̱ Jesús yakma̱ja yakjaancha vyeꞌna, je̱ꞌe̱ je̱ꞌe̱ veꞌe ku veꞌe yꞌo̱o̱ꞌkni.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Ku veꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌayook yakꞌamo̱tunajxy, je̱m tseꞌe pa̱n pa̱neꞌe vaandu:
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Je̱m tseꞌe pa̱n pa̱neꞌe vaanduva:
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Veꞌem xa veꞌe je̱ Kunuuꞌkx Jatyán vyaꞌañ je̱ts je̱ yakkutojkpa David je̱ chaan je̱ kyo̱o̱j veꞌe Criistovap je̱ts je̱meꞌe Belén kyukajpu̱nat, nay je̱ꞌe̱ je̱ kajpu̱mpa veꞌe jómit jayu veꞌe je̱ David yꞌijt.
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Ax veꞌem tseꞌe je̱ nu̱may jayu kijpx je̱ vinmaꞌyu̱n du̱kajaye̱jpti je̱ Jesús ka̱jx.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Je̱m tseꞌe juuꞌ veꞌe matsuvaajnju̱dup; ax ni pa̱na tseꞌe kyanu̱xájiji.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Vimpijttinuva tseꞌe je̱ tsapta̱kmutoompata̱jk joma veꞌe je̱ fariseota̱jkta je̱ts je̱ teeꞌta̱jk je̱ vyintsa̱nda, vanꞌit tseꞌe yakꞌamo̱tutú̱vidi:
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Vanꞌit tseꞌe yꞌatso̱o̱vdi:
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Vanꞌit tseꞌe je̱ fariseota̱jk ña̱ꞌmu̱xjidi:
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 ¿Jadi ta̱ veꞌe du̱jaanchjávada jyapa̱na juuꞌ veꞌe xyakkutojkjimdup ukpu̱ je̱ fariseota̱jk?
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Ax je̱ nu̱may jayu juuꞌ veꞌe du̱kanu̱jaꞌvidup je̱ Moisés je̱ pyavaꞌnu̱n, ko̱ꞌo̱y nu̱kó̱tsanits je̱ꞌe̱ veꞌeda.
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Je̱ Nicodemo juuꞌ veꞌe o̱jts du̱kuꞌix ko̱o̱ꞌts je̱ Jesús, fariséovats je̱ꞌe̱ veꞌe yꞌijtpa. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe ña̱ꞌmu̱xjidi:
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 ―Veꞌemeꞌe je̱ Moisés je̱ pyavaꞌnu̱n vyaꞌañ je̱ts kaꞌa veꞌe nvaat je̱ jayu yakto̱kimpayo̱ꞌo̱yu̱t pa̱n kaꞌa veꞌe yakꞌamo̱tunaxy je̱tseꞌe yaknu̱jávat pa̱n ti veꞌe tu̱du̱tún tu̱du̱ka̱ts.
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Vanꞌit tseꞌe du̱ꞌatso̱o̱vdi:
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 Vanꞌit tseꞌe ka̱kje̱ꞌe̱ je̱m tya̱kꞌam ña̱jkxtini.
53 — ausente —

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.