Mateus 15

Totontepec Mixe NT (MTO_WBT) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Vanꞌit tseꞌe je̱ fariseota̱jk ma̱a̱t je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jk juuꞌ veꞌe je̱m Jerusalén tso̱o̱ꞌndu, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱vinkutá̱midu je̱ Jesús, je̱tseꞌe du̱ꞌamo̱tutú̱vidi:
1 Então chegaram ao pé de Jesus uns escribas e fariseus de Jerusalém, dizendo:
2 ―¿Tya̱jx tseꞌe ya̱ mꞌixpa̱jkpata̱jk du̱kama̱ja̱ pa̱mda je̱ pavaꞌnu̱n juuꞌ veꞌe xyaktaajnjimdu je̱ nju̱jpit jáyuvamda? ¿Tya̱jxeꞌe kyaka̱pojta ax joꞌn je̱ꞌe̱ veꞌe du̱pavaandi?
2 Por que transgridem os teus discípulos a tradição dos anciãos? pois não lavam as mãos quando comem pão.
3 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌamo̱tutú̱vijidi: ―¿Tya̱jxts miitseꞌe xkama̱ja̱ pa̱a̱mduva je̱ Nteꞌyam je̱ pyavaꞌnu̱n je̱tseꞌe veꞌem xkutyóndat je̱ pavaꞌnu̱n juuꞌ veꞌe je̱ ju̱jpit jayu myaktaꞌnu̱xju̱du?
3 Ele, porém, respondendo, disse-lhes: Por que transgredis vós, também, o mandamento de Deus pela vossa tradição?
4 Ku̱x jidu̱ꞌu̱meꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ pyavaꞌnu̱n vyaꞌañ: “Vintsa̱ꞌa̱ga je̱ mteeꞌ je̱ mtaak.” Vaampap tseꞌe jidu̱ꞌu̱m: “Pa̱n pa̱n tseꞌe je̱ tyeeꞌ ukpu̱ je̱ tyaak du̱vinko̱jtspe̱jtp, kutúkanits je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ yꞌo̱o̱ꞌku̱n.”
4 Porque Deus ordenou, dizendo: Honra a teu pai e a tua mãe; e: Quem maldisser ao pai ou à mãe, certamente morrerá.
5 Ax miits tseꞌe mvaandup je̱ts o̱ꞌyip je̱ꞌe̱ veꞌe ku veꞌe je̱ jayu je̱ tyeeꞌ ukpu̱ je̱ tyaak jidu̱ꞌu̱m du̱na̱a̱jmat: “Kaꞌa xa a̱tseꞌe xꞌukꞌo̱ꞌyixjini je̱ts a̱ts mitseꞌe mputá̱kat, ku̱x nu̱jomeꞌe juuꞌ a̱tseꞌe nꞌixp njayejpp, je̱ Nteꞌyamts a̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe tu̱ntukmuya̱x.”
5 Mas vós dizeis: Qualquer que disser ao pai ou à mãe: É oferta ao Senhor o que poderias aproveitar de mim; esse não precisa honrar nem a seu pai nem a sua mãe,
6 Veꞌem tseꞌe mvaꞌanda je̱ts o̱pya̱na pa̱n pa̱neꞌe veꞌem vaamp, kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe yꞌukvinkó̱pkini je̱tseꞌe je̱ tyeeꞌ ukpu̱ je̱ tyaak du̱putá̱kat. Ku xa miitseꞌe veꞌem mjátu̱kada, veꞌem tseꞌe xyaktaandini je̱ Nteꞌyam je̱ pyavaꞌnu̱n ax joꞌn ku̱kyatuujn, je̱ꞌe̱ ka̱jx je̱tseꞌe xpana̱jkxtat je̱ pavaꞌnu̱n juuꞌ veꞌe je̱ ju̱jpit jayu myaktaꞌnu̱xju̱du.
6 E assim invalidastes, pela vossa tradição, o mandamento de Deus.
7 ¡Me̱jtsꞌaajta me̱jtsjo̱o̱tta! Vaꞌajts tseꞌe miits ka̱jxta du̱ꞌavaꞌni je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌayook ko̱jtsnajxpa Isaías. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe du̱jatyaajñ juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam kyo̱jts:
7 Hipócritas, bem profetizou Isaías a vosso respeito, dizendo:
8 — ausente —
8 Este povo se aproxima de mim com a sua boca e me honra com os seus lábios, mas o seu coração está longe de mim.
9 Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe je̱ Isaías du̱jatyaajñ.
9 Mas, em vão me adoram, ensinando doutrinas que são preceitos dos homens.
10 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ nu̱may jayu du̱yaxmujk je̱tseꞌe jidu̱ꞌu̱m du̱nu̱u̱jmidi: ―Amo̱tunaxta anañu̱joma je̱tseꞌe xvinmó̱tudat.
10 E, chamando a si a multidão, disse-lhes: Ouvi, e entendei:
11 Juuꞌ jatyeꞌe je̱p je̱ jayu yꞌávupta̱jkip, ka je̱ꞌe̱ ka̱jxap xa veꞌe je̱ jayu yꞌit je̱p to̱kin ja̱a̱tp; juuꞌ veꞌe je̱p je̱ jayu yꞌávup pítsump, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe je̱ jayu yꞌit je̱p to̱kin ja̱a̱tp.
11 O que contamina o homem não é o que entra na boca, mas o que sai da boca, isso é o que contamina o homem.
12 Vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk vyinkutá̱mijidi je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱nu̱u̱jmidi: ―¿Mꞌixeꞌe ta̱a̱v vintso̱ veꞌe je̱ fariseota̱jk tu̱du̱ko̱ꞌo̱yjávada juuꞌ mitseꞌe tu̱xka̱ts?
12 Então, acercando-se dele os seus discípulos, disseram-lhe: Sabes que os fariseus, ouvindo essas palavras, se escandalizaram?
13 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvjidi: ―Jyapa̱na tseꞌe pa̱n pa̱neꞌe kaꞌijtp je̱ jyayu, a̱ts je̱ nTeeꞌ, juuꞌ veꞌe je̱m tsapjo̱o̱tm, yakpa̱jkjapts je̱ꞌe̱ veꞌe a̱ts je̱ nTeeꞌ.
13 Ele, porém, respondendo, disse: Toda a planta, que meu Pai celestial não plantou, será arrancada.
14 Kadi xma̱ja̱ pa̱mda je̱ fariseota̱jkta, vanxu̱p xa je̱ꞌe̱ veꞌeda ax joꞌn toꞌk je̱ viints jayu juuꞌ veꞌe je̱ myuviints jayu du̱pavijtsp. Ax pa̱n toꞌk tseꞌe je̱ viints jayu je̱ myuviints jayu du̱pavits, vaꞌan nu̱me̱jtsk tseꞌe na̱jkx tyunꞌavívupada je̱p jótup.
14 Deixai-os; são cegos condutores de cegos. Ora, se um cego guiar outro cego, ambos cairão na cova.
15 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro je̱ Jesús du̱nu̱u̱jmi: ―Tukvinjaꞌvik a̱a̱ts toꞌk aaj je̱ tukmuꞌaꞌixmojkin juuꞌ veꞌe tu̱xka̱ts.
15 E Pedro, tomando a palavra, disse-lhe: Explica-nos essa parábola.
16 Je̱tseꞌe je̱ Jesús vyaajñ: ―¿Tis, kaꞌa miitseꞌe xvinmó̱tuduva?
16 Jesus, porém, disse: Até vós mesmos estais ainda sem entender?
17 ¿Kaꞌa veꞌe xvinmó̱tuda je̱ts nu̱jomeꞌe juuꞌ jatyeꞌe je̱p ávup ta̱jkip, je̱m tseꞌe jo̱o̱tm ñu̱jkx je̱tseꞌe u̱xꞌo̱o̱k je̱ niꞌkx je̱ ko̱pk du̱tukvaatsni? Ka je̱ꞌe̱ ka̱jxapts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu yꞌit je̱p to̱kin ja̱a̱tp.
17 Ainda não compreendeis que tudo o que entra pela boca desce para o ventre, e é lançado fora?
18 Ax je̱ ayook juuꞌ veꞌe je̱p ávup pítsump, je̱mts je̱ꞌe̱ veꞌe jaꞌvin ka̱jxm cha̱a̱ꞌn, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe je̱ jayu yꞌit je̱p to̱kin ja̱a̱tp.
18 Mas, o que sai da boca, procede do coração, e isso contamina o homem.
19 Ku̱xeꞌe je̱m jyaꞌvin ka̱jxm cha̱a̱ꞌn je̱ ko̱ꞌo̱y vinmaꞌyu̱n, vanꞌit tseꞌe je̱ jayu yakjayuꞌo̱o̱ꞌkta, je̱ navya̱jku̱n du̱yakvintsa̱ꞌkintó̱kida, je̱ ka̱ts du̱tukma̱a̱tjayé̱pta je̱ yaaꞌy je̱ ta̱ꞌa̱x juuꞌ veꞌe ka pú̱kap jyaye̱jptup, mye̱e̱ꞌtsta, ñu̱vampe̱tta, jyayupako̱tsta.
19 Porque do coração procedem os maus pensamentos, mortes, adultérios, fornicação, furtos, falsos testemunhos e blasfêmias.
20 Je̱ꞌe̱ ka̱jxts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu yꞌit je̱p to̱kin ja̱a̱tp, ka je̱ꞌe̱ ka̱jxapeꞌe ku veꞌe kyaka̱puj joma vaateꞌe je̱ kya̱ta̱jkts veꞌem ax joꞌn je̱ ju̱jpit jayu du̱pavaandi.
20 São estas coisas que contaminam o homem; mas comer sem lavar as mãos, isso não contamina o homem.
21 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱m cha̱a̱ꞌn je̱tseꞌe ñu̱jkx je̱m tiirovit je̱ts sidoonit yꞌit jo̱o̱tmda.
21 E, partindo Jesus dali, foi para as partes de Tiro e de Sidom.
22 Vanꞌit tseꞌe toꞌk je̱ canaanit ta̱ꞌa̱xta̱jk juuꞌ veꞌe je̱m tso̱ tsu̱u̱nip, je̱ꞌe̱ tseꞌe je̱ Jesús du̱vinkuta̱mi je̱tseꞌe ma̱kk du̱muka̱jts. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: ―¡Vintsá̱n, je̱ David je̱ chaan je̱ kyo̱o̱j juuꞌ veꞌe yakkutojknup, tukmo̱ꞌo̱tu̱ a̱ts toꞌk aaj! Je̱ ko̱ꞌo̱yjáyuvap xa veꞌe tukkooꞌyijup a̱ts je̱ nna̱a̱x. O̱o̱y tseꞌe tyuntsaachpaaꞌty.
22 E eis que uma mulher cananéia, que saíra daquelas cercanias, clamou, dizendo: Senhor, Filho de Davi, tem misericórdia de mim, que minha filha está miseravelmente endemoninhada.
23 Ax kaꞌa tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji. Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk vyinkutá̱mijidi je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱munooꞌkxtkti: ―Pake̱jxni mits ya̱ꞌa̱ toꞌk aaj ku̱x yapeꞌe xpame̱jtsumda, je̱tseꞌe o̱o̱y tyunneꞌem.
23 Mas ele não lhe respondeu palavra. E os seus discípulos, chegando ao pé dele, rogaram-lhe, dizendo: Despede-a, que vem gritando atrás de nós.
24 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyaajñ: ―Je̱ Nteꞌyam xa a̱tseꞌe xtuknu̱ke̱jxp je̱ israeejlit jayu juuꞌ veꞌe to̱kihꞌijttup.
24 E ele, respondendo, disse: Eu não fui enviado senão às ovelhas perdidas da casa de Israel.
25 Ax vinkutá̱miju tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk, je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱vinko̱xkteni, je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: ―¡Vintsá̱n, puta̱ka a̱ts toꞌk aaj!
25 Então chegou ela, e adorou-o, dizendo: Senhor, socorre-me!
26 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatsa̱a̱jv: ―Pa̱n mputa̱jkip a̱ts mitseꞌe je̱ts kaꞌa veꞌe je̱ israeejlit jáyuda, veꞌemts je̱ꞌe̱ veꞌe ax joꞌn je̱ piꞌk ónu̱k je̱ kyaaky yakpu̱jkja je̱tseꞌe je̱ ok yakma̱ꞌa̱.
26 Ele, porém, respondendo, disse: Não é bom pegar no pão dos filhos e deitá-lo aos cachorrinhos.
27 Vanꞌit tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk vyaajñ: ―Veꞌem tseꞌe. O̱yam tseꞌe vyeꞌema, kyamyojktup tseꞌe je̱ ok je̱p mesa paꞌtkup juuꞌ veꞌe je̱ piꞌk ónu̱k yꞌu̱xkaaydup.
27 E ela disse: Sim, Senhor, mas também os cachorrinhos comem das migalhas que caem da mesa dos seus senhores.
28 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatsa̱a̱jv: ―¡O̱o̱yeꞌe je̱ jaanchjaꞌvin xtunjayep! Vaꞌan veꞌem du̱tunju̱ ax joꞌn xtsa̱k. Je̱ꞌyji tseꞌe je̱ ña̱a̱x jyo̱tka̱daakni.
28 Então respondeu Jesus, e disse-lhe: Ó mulher, grande é a tua fé! Seja isso feito para contigo como tu desejas. E desde aquela hora a sua filha ficou sã.
29 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱m cha̱a̱ꞌn je̱tseꞌe jye̱ꞌy je̱ja galiléait mya̱ja̱̱ na̱ꞌaka̱ya paꞌayi. Vanꞌit tseꞌe ñu̱jkx je̱m tonu̱n viinm je̱tseꞌe je̱m yꞌa̱jxtk.
29 Partindo Jesus dali, chegou ao pé do mar da Galiléia, e, subindo a um monte, assentou-se lá.
30 Nu̱may tseꞌe o̱o̱y je̱ jayu tyunnu̱je̱ꞌyjini. Je̱m tseꞌe du̱tuknu̱na̱jkxti je̱ u̱xke̱t jayu, je̱ viints jayu, je̱ oom jayu, je̱ts je̱ꞌe̱ juuꞌ veꞌe ka ó̱yap je̱ kya̱ꞌa̱j; je̱ jayu veꞌe juuꞌ veꞌe may viijn je̱ paꞌam du̱ma̱a̱t, je̱ꞌe̱ tseꞌe yakpa̱a̱mdu je̱ja je̱ Jesús vyinkujk. Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yakjo̱tka̱dakka̱jxjidini.
30 E veio ter com ele grandes multidões, que traziam coxos, cegos, mudos, aleijados, e outros muitos, e os puseram aos pés de Jesus, e ele os sarou,
31 Atu̱va ato̱ki tseꞌe du̱tuktaandi je̱ jáyuda ku veꞌe du̱ꞌixti je̱ts ko̱jtspa̱jktinupeꞌe je̱ oom jáyuda, je̱ts o̱ꞌyixjidinupeꞌe je̱ kya̱ꞌa̱jta je̱ tyekta juuꞌ veꞌe ka̱maꞌat pakmaꞌat ijttu, je̱ts o̱yeꞌe yo̱ꞌydini juuꞌ veꞌe u̱xke̱t ijttu, je̱ts vinꞌixpa̱jktinupeꞌe juuꞌ veꞌe viints ijttu. Vanꞌit tseꞌe je̱ jayu du̱yakmá̱jidi du̱yakjaanchidi je̱ israeejlit jayu je̱ Ntyeꞌyamda.
31 De tal sorte, que a multidão se maravilhou vendo os mudos a falar, os aleijados sãos, os coxos a andar, e os cegos a ver; e glorificava o Deus de Israel.
32 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús du̱yaxmujk je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: ―Ntukma̱ꞌtp xa a̱tseꞌe ya̱ nu̱may jáyuda ku̱x toojk xa̱a̱jani xa ya̱ꞌa̱ veꞌe yaja yꞌitta a̱ts ma̱a̱t, kaꞌa tseꞌe tii ti veꞌe kyáydap jya̱ꞌkxtap. Kaꞌats a̱tseꞌe mpake̱xuvaandini veꞌemji je̱m tya̱kꞌamda ku̱x ku veꞌe je̱ yooj yaknooꞌkxjidinit je̱ja tooꞌ aajy.
32 E Jesus, chamando os seus discípulos, disse: Tenho compaixão da multidão, porque já está comigo há três dias, e não tem o que comer; e não quero despedi-la em jejum, para que não desfaleça no caminho.
33 Vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk ña̱ꞌmu̱xjidi: ―¿Jómaseꞌe je̱ tsapkaaky cho̱o̱ꞌnu̱t je̱tseꞌe ya̱ nu̱may jayu nyakkaꞌyumdat?, ku̱x kaꞌa veꞌe yaja pya̱ntsu̱u̱na.
33 E os seus discípulos disseram-lhe: De onde nos viriam, num deserto, tantos pães, para saciar tal multidão?
34 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌamo̱tutú̱vijidi: ―¿Vinxu̱p tseꞌe je̱p je̱ mtsapkaakyta? Je̱tseꞌe yꞌatso̱o̱vdi: ―Vuxtojtu̱k je̱ tsapkaaky je̱ts yu̱u̱ꞌn ve̱e̱ꞌn je̱ piꞌk ajkx.
34 E Jesus disse-lhes: Quantos pães tendes? E eles disseram: Sete, e uns poucos de peixinhos.
35 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús du̱pavaajñ je̱tseꞌe je̱ nu̱may jayu yꞌa̱jxtu̱ktat je̱ja naxku̱jx.
35 Então mandou à multidão que se assentasse no chão,
36 Ku veꞌe yꞌa̱jxtkti, vanꞌit tseꞌe du̱ka̱a̱jy vuxtojtu̱k je̱ tsapkaaky je̱ts yu̱u̱ꞌn ve̱e̱ꞌn je̱ piꞌk ajkx, je̱tseꞌe je̱ Nteꞌyam du̱kuko̱jtsji. Vanꞌit tseꞌe du̱tojkvaꞌkxy je̱tseꞌe du̱mo̱o̱jy je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk, je̱ꞌe̱da tseꞌe je̱ jayu du̱mo̱o̱ydup.
36 E, tomando os sete pães e os peixes, e dando graças, partiu-os, e deu-os aos seus discípulos, e os discípulos à multidão.
37 Anañu̱joma tseꞌe kyaaydi je̱tseꞌe kyooxjidi; javuxtojtu̱k kach tseꞌe du̱pa̱kmojktini je̱ tsapkaaky kunax je̱ts je̱ ajkx kunax.
37 E todos comeram e se saciaram; e levantaram, do que sobejou, sete cestos cheios de pedaços.
38 Nu̱maktaaxk miijl tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jk kyaaydi, apu̱k je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jkta ma̱a̱t je̱ piꞌk ónu̱kta.
38 Ora, os que tinham comido eram quatro mil homens, além de mulheres e crianças.
39 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ nu̱may jayu du̱pake̱jxtini je̱tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱m barco jo̱o̱tm du̱ma̱a̱tta̱jkidi je̱tseꞌe je̱m magdálait yꞌit jo̱o̱tm ña̱jkxti.
39 E, tendo despedido a multidão, entrou no barco, e dirigiu-se ao território de Magadã.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.