Marcos 8

Totontepec Mixe NT (MTO_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Veꞌem tseꞌe jyajtpa vanꞌit, je̱tseꞌe nu̱may je̱ jayu ñayꞌamojkijiduva, kaꞌa veꞌe tii ti veꞌe kyáydap jya̱ꞌkxtap. Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús du̱yaxmujk je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi:
1 Pouco tempo depois, ajuntou-se outra vez uma grande multidão. Como eles não tinham nada para comer, Jesus chamou os discípulos e disse:
2 ―Ntukmo̱ꞌttup xa a̱tseꞌe ya̱ nu̱may jayu ku̱x toojk xa̱a̱jani veꞌe yꞌitta a̱ts ma̱a̱t, kaꞌa tseꞌe tii ti veꞌe kyáydap jya̱ꞌkxtap.
2 — Estou com pena dessa gente porque já faz três dias que eles estão comigo e não têm nada para comer.
3 Je̱ts pa̱n mpake̱jxtinupts a̱tseꞌe veꞌemji je̱m tya̱kꞌamda yuꞌo̱o̱ꞌkjup, je̱ja tseꞌe tooꞌ aajy je̱ yooj yaknooꞌkxjidinit, ku̱x je̱meꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe jékum tso̱o̱ꞌndu.
3 Se eu os mandar para casa com fome, eles vão cair de fraqueza pelo caminho, pois alguns vieram de longe.
4 Vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk yꞌatso̱o̱jvjidi: ―¿Jómaseꞌe je̱ tsapkaaky cho̱o̱ꞌnu̱t je̱ts ya̱ꞌa̱ veꞌe kyáydat?, ku̱x kaꞌa xa veꞌe yaja pya̱ntsu̱u̱na.
4 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
5 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌamo̱tutú̱vijidi: ―¿Vinxu̱p tseꞌe je̱p je̱ mtsapkaakyta? Je̱tseꞌe yꞌatso̱o̱vdi: ―Vuxtojtu̱k.
5 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete! — responderam eles.
6 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ nu̱may jayu du̱pavaajñ je̱tseꞌe yꞌa̱jxtu̱ktat je̱ja naxku̱jx. Ku veꞌe yꞌa̱jxtkti, vanꞌit tseꞌe du̱ka̱a̱jy vuxtojtu̱k je̱ tsapkaaky. Vanꞌit tseꞌe je̱ Nteꞌyam du̱kuko̱jtsji je̱tseꞌe du̱tojkvaꞌkxy je̱ tsapkaaky, je̱tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk du̱mo̱o̱jy, je̱ꞌe̱ tseꞌe je̱ nu̱may jayu du̱tukvinkuka̱ꞌyidu.
6 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão. Depois pegou os sete pães e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
7 Je̱ppa tseꞌe toꞌk me̱jtsk je̱ piꞌk ajkx du̱ma̱a̱diduva vyeꞌna. Vanꞌit tseꞌe du̱kunuuꞌkx, je̱tseꞌe du̱pavaajñ je̱tseꞌe je̱ ajkx du̱mo̱o̱yduvat je̱ nu̱may jayu.
7 Eles tinham também alguns peixinhos. Jesus deu graças a Deus por eles e mandou que os discípulos os distribuíssem.
8 Kaaydu tseꞌe je̱ jayu, je̱tseꞌe kyooxjidi. Vanꞌit tseꞌe du̱pa̱kmojktini javuxtojtu̱k kach je̱ tsapkaaky kunax je̱ts je̱ ajkx kunax;
8 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
9 ax nu̱maktaaxk miijl joꞌn tseꞌe yꞌijtti je̱ yaaꞌtya̱jk juuꞌ veꞌe kaaydu. Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ nu̱may jayu du̱pake̱jxtini,
9 As pessoas que comeram eram mais ou menos quatro mil. Jesus mandou o povo embora,
10 je̱tseꞌe tya̱jki je̱m barco jo̱o̱tm ma̱a̱t je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk; je̱m tseꞌe dalmanútait yꞌit jo̱o̱tm ña̱jkxti.
10 e, logo depois, subiu no barco com os seus discípulos, e foi para a região de Dalmanuta.
11 Vanꞌit tseꞌe je̱ fariseota̱jk je̱ Jesús du̱vinkutá̱midi je̱tseꞌe du̱ꞌamó̱tudi je̱tseꞌe tyoꞌnu̱xjadat je̱ tsajmit ma̱ja̱ nu̱jaꞌvin, veꞌem tseꞌe du̱yaknu̱ke̱ꞌxnatá̱kat je̱ts je̱ Nteꞌyam ma̱a̱t je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Jesús.
11 Alguns fariseus chegaram e começaram a falar com Jesus. Eles queriam conseguir alguma prova contra ele e por isso pediram que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha mesmo de Deus.
12 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús mya̱jxej je̱tseꞌe vyaajñ: ―¿Tya̱jxts ya̱ꞌa̱ veꞌe ya̱ jayu du̱ꞌamó̱tuda je̱ts a̱tseꞌe ntoojnjadat je̱ ma̱ja̱ nu̱jaꞌvin je̱tseꞌe veꞌem juuꞌ du̱jaanchjávadat? Tyú̱vam xa a̱tseꞌe nvaꞌañ je̱ts kaꞌa veꞌe ya̱ jayu je̱ ma̱ja̱ nu̱jaꞌvin du̱ꞌíxtat.
12 Jesus deu um grande suspiro e disse:
13 Vanꞌit tseꞌe du̱maso̱o̱kti je̱ nu̱may jayu je̱tseꞌe tya̱jkinuva je̱m barco jo̱o̱tm, je̱tseꞌe ñu̱jkx je̱m jadoꞌk adoꞌom ma̱ja̱ na̱ꞌaka̱ya paꞌam.
13 Então Jesus foi embora. Ele subiu no barco e voltou para o lado leste do lago.
14 Ax jyaaꞌtyó̱kidu tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱tseꞌe je̱ tsapkaaky ku̱du̱pa̱a̱mdi je̱m barco jo̱o̱tm, tun toꞌkji tseꞌe du̱ma̱a̱dada.
14 Os discípulos haviam esquecido de levar pão e só tinham um pão no barco.
15 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús tyukpavaajnjidi, je̱tseꞌe ña̱ꞌmu̱xjidi: ―Mnayꞌíxjadap tseꞌe je̱tseꞌe xkakuvá̱ktat je̱ levadura juuꞌ veꞌe je̱ fariseota̱jk jye̱ꞌe̱da je̱ts je̱ yakkutojkpa Herodes jye̱ꞌe̱.
15 Jesus chamou a atenção deles, dizendo:
16 Vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk ñavyaajnjidi: ―Je̱ꞌe̱ ka̱jx xa ya̱ꞌa̱ veꞌe veꞌem vyaꞌañ ku̱xeꞌe je̱ tsapkaaky tu̱nkayakme̱jtsumda.
16 Aí os discípulos começaram a dizer uns aos outros: — Ele está dizendo isso porque não temos pão.
17 Ax ku tseꞌe je̱ Jesús du̱nu̱jaꞌvi, vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk du̱nu̱u̱jmidi: ―¿Tya̱jxseꞌe mvaꞌanda je̱ts kaꞌa veꞌe je̱ tsapkaaky tu̱xyakme̱tsta? ¿Kaꞌa veꞌe xvinmó̱tuda? ¿Kaꞌa veꞌe xvinjávada? ¿Ma̱kkeꞌe je̱ mkuvajkta?
17 Jesus ouviu o que eles estavam dizendo e perguntou:
18 ¿Je̱meꞌe je̱ mviijnda je̱tseꞌe xkaꞌixta? ¿Je̱meꞌe je̱ mtaatskta je̱tseꞌe xkamó̱tuda? ¿Kaꞌa veꞌe xjaaꞌmyé̱tsta?
18 Vocês têm olhos e não enxergam? Têm ouvidos e não escutam? Não lembram
19 Ku a̱tseꞌe ntojkvaꞌkxy mugo̱o̱xk je̱ tsapkaaky je̱tseꞌe nu̱mugo̱o̱xk miijl naxy je̱ jayu kyaaydi, ¿vinxu̱p kach tseꞌe xpa̱kmojktini je̱ tsapkaaky kunax? Je̱tseꞌe yꞌatso̱o̱vdi: ―Makme̱jtsk kachseꞌe.
19 dos cinco pães que eu parti para cinco mil pessoas? Quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Eles responderam: — Doze.
20 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌamo̱tutú̱vijidi: ―Ax ku tseꞌe vuxtojtu̱k je̱ tsapkaaky vyeꞌna je̱ts nu̱maktaaxk miijl naxy je̱ jáyuda, ¿vinxu̱p kach tseꞌe xpa̱kmojktini? Je̱tseꞌe yꞌatso̱o̱vdi: ―Vuxtojtu̱k kachseꞌe.
20 Jesus perguntou outra vez: Eles responderam: — Sete.
21 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi: ―¿Tya̱jx tseꞌe xkavinmó̱tuda?
21 Então Jesus perguntou:
22 Je̱ꞌydu tseꞌe je̱m betsáidait kyajpu̱n ka̱jxm. Vanꞌit tseꞌe toꞌk je̱ viints jayu du̱tuknu̱na̱jkxti je̱ Jesús je̱tseꞌe du̱munooꞌkxtkti je̱tseꞌe du̱tó̱nu̱t je̱ viints jayu.
22 Depois Jesus e os discípulos chegaram ao povoado de Betsaida. Algumas pessoas trouxeram um cego e pediram a Jesus que tocasse nele.
23 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ viints jayu je̱ kya̱ꞌa̱j du̱majch je̱tseꞌe du̱yaknu̱jkx je̱m kajpu̱n paꞌam, je̱tseꞌe je̱ chuj du̱pa̱a̱jmji je̱ vyiijn. Vanꞌit tseꞌe du̱ꞌamo̱tutu̱vi je̱ viints jayu pa̱n yꞌixpeꞌe o̱yvinxu̱pa.
23 Ele pegou o cego pela mão e o levou para fora do povoado. Então cuspiu, passou a saliva nos olhos do homem, pôs a mão sobre ele e perguntou:
24 Vanꞌit tseꞌe yꞌixvaꞌkxy, je̱tseꞌe vyaajñ: ―Nꞌixp a̱tseꞌe je̱ jayu yo̱ꞌo̱yda; veꞌem tseꞌe kye̱ꞌe̱xta ax joꞌn je̱ ku̱p ku̱yo̱ꞌydi joꞌn.
24 O homem olhou e disse: — Vejo pessoas; elas parecem árvores, mas estão andando.
25 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyinkuto̱ꞌnijinuva, je̱tseꞌe je̱ viints jayu je̱ vyiijn yꞌo̱ꞌyika̱jxni, jyo̱tka̱daakni, vaꞌajts tseꞌe je̱ vyiijn du̱tukꞌixni nu̱jom juuꞌ jaty.
25 Jesus pôs outra vez as mãos sobre os olhos dele. Dessa vez o cego olhou firme e ficou curado; aí começou a ver tudo muito bem.
26 Vanꞌit tseꞌe je̱m tya̱kꞌam du̱pake̱jxni je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: ―Kaꞌa tseꞌe mtá̱kat je̱m kajpu̱n jo̱o̱tm; ni pa̱na tseꞌe je̱m xkavaajnjat.
26 Em seguida, Jesus mandou o homem para casa e ordenou:
27 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús cha̱a̱ꞌn ma̱a̱t je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱tseꞌe ña̱jkxti je̱m Cesarea de Filipo. Je̱e̱na veꞌe tooꞌ aajy vye̱ꞌnada, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk du̱ꞌamo̱tutú̱vidi: ―¿Vintso̱seꞌe je̱ jayu vyaꞌanda, pá̱nu̱k a̱tseꞌe?
27 Depois Jesus e os seus discípulos foram para os povoados que ficam perto de Cesareia de Filipe. No caminho, ele lhes perguntou:
28 Vanꞌit tseꞌe yꞌatso̱o̱vdi: ―Je̱m xa veꞌe pa̱neꞌe vaandup je̱ts mitseꞌe je̱ Yakna̱pe̱jtpa Juan, je̱m tseꞌe pa̱neꞌe vaanduvap je̱ts je̱ Elías mitseꞌe, ax nay je̱mpa tseꞌe pa̱n pa̱neꞌe vaanduvap je̱ts mitseꞌe nu̱toꞌk je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌayook ko̱jtsnajxpa juuꞌ veꞌe ju̱jpani o̱o̱ꞌktinu, ax je̱ꞌe̱k tseꞌe joojntykpa̱jknuva.
28 Os discípulos responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
29 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌamo̱tutú̱vijidi: ―Je̱ts miitsta, ¿vintso̱ts miitseꞌe mvaꞌanda je̱ts pa̱n a̱tseꞌe? Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro yꞌatsa̱a̱jv: ―Mits xa je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Cristo, juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam vyinko̱o̱n je̱tseꞌe yakkutojknit.
29 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. — O senhor é o
30 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús tyukpavaajnjidi je̱ts ni pa̱na veꞌe du̱kavaajnjadat je̱ts je̱ꞌe̱ je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Cristo.
30 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
31 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk jidu̱ꞌu̱m du̱yakꞌixpa̱jkꞌukvaajñ: ―Tun vinko̱pk je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ts a̱tseꞌe o̱o̱y ntuntsaachpaaꞌtu̱t. Kaꞌats a̱tseꞌe xkuvá̱ktat je̱ israeejlit je̱ myú̱jit jáyuda, je̱ teeꞌta̱jk je̱ vyintsa̱nda, je̱ts je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jkta; xyakꞌo̱o̱ꞌktapts a̱tseꞌe je̱ jayu, ax joojntykpa̱jknuvapts a̱tseꞌe kutoojk xa̱a̱j, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp.
31 Jesus começou a ensinar os discípulos, dizendo: — O
32 Vaꞌajts tseꞌe du̱ka̱jts ya̱ ayook. Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro je̱ Jesús apu̱k du̱ja̱va̱a̱jv je̱tseꞌe du̱tuknu̱u̱jmi ku̱xeꞌe veꞌem vyaajñ.
32 Jesus dizia isso com toda a clareza. Então Pedro o levou para um lado e começou a repreendê-lo.
33 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyaꞌku̱mpijt je̱tseꞌe du̱ꞌaꞌixtk je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk, je̱tseꞌe je̱ Pedro du̱nu̱u̱jmi: ―¡Vinvaꞌkvaꞌatsu̱ a̱ts! Mma̱a̱tnavya̱a̱ꞌnjup xa mitseꞌe je̱ Satanás ku veꞌe veꞌem xka̱ts, kaꞌa xa mitseꞌe veꞌem je̱ vinmaꞌyu̱n xjayep ax joꞌn je̱ Nteꞌyam, veꞌem mitseꞌe je̱ vinmaꞌyu̱n xjayep ax joꞌn je̱ jayu.
33 Jesus virou-se, olhou para os discípulos e repreendeu Pedro, dizendo:
34 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ nu̱may jayu du̱yaaxjidi ma̱a̱t je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: ―Pa̱n pa̱n xa veꞌe du̱tso̱jkp je̱tseꞌe yꞌijtnit a̱ts ma̱a̱t, vaꞌan tseꞌe du̱maso̱kka̱jxni je̱ yꞌavintso̱ vinmaꞌyu̱n, je̱ jyo̱o̱t je̱ jyaꞌvin du̱ma̱kkpá̱mu̱t je̱tseꞌe chaachpaaꞌtu̱t ax joꞌn je̱ jayu juuꞌ veꞌe je̱ yꞌo̱o̱ꞌku̱n du̱ꞌana̱jkxip ku veꞌe je̱ cryuuz du̱paku̱ꞌu̱, je̱ts a̱tseꞌe xpamiinnit.
34 Aí Jesus chamou a multidão e os discípulos e disse:
35 Ku̱x pa̱n pa̱n a̱tseꞌe xkajaanchjaꞌvip ku̱xeꞌe du̱tsa̱ꞌa̱ga je̱ yꞌo̱o̱ꞌku̱n, kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe du̱jayé̱pu̱t je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp; ax pa̱n pa̱nts a̱tseꞌe ijtp xjaanchjaꞌvip, ó̱yameꞌe yꞌo̱o̱ꞌku̱t a̱ts ka̱jx je̱ts je̱ o̱y ka̱ts je̱ o̱y ayook ka̱jxpa, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱jaye̱jpnup je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp.
35 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa e por causa do
36 Ni vinxu̱pa xa je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu kyatoꞌnu̱xju̱t ku veꞌe du̱je̱ꞌe̱iká̱xu̱t nu̱jom ya̱ naxviijnit it je̱tseꞌe vyintó̱kinit je̱ jayu je̱ jyo̱o̱t je̱ jyaꞌvin.
36 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira?
37 Ax ku tseꞌe je̱ jayu vinto̱ki yꞌit, kaꞌa xa veꞌe tii ti veꞌe je̱ jayu ku̱du̱yaky je̱tseꞌe du̱jaye̱jpnit je̱ joojntykin juuꞌ veꞌe xa̱ꞌma ka̱jx ijtp.
37 Pois não há nada que poderá pagar para ter de volta essa vida.
38 Ku̱x pa̱n pa̱n xa a̱tseꞌe xtuktso̱ꞌo̱tyoomp je̱tseꞌe du̱tuktso̱ꞌo̱tyoompa juuꞌ a̱tseꞌe nka̱jtsp yaja ya̱ tó̱kinax jayu vyinkujkta juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam du̱maso̱o̱ktup, ntuktso̱ꞌo̱tyoompapts a̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe ku a̱tseꞌe nmiinnuvat je̱ nTeeꞌ je̱ mya̱jin ma̱a̱t je̱ts ma̱a̱t je̱ vaꞌajts aangelesta̱jk, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp.
38 Portanto, se nesta época de incredulidade e maldade alguém tiver vergonha de mim e dos meus ensinamentos, então o Filho do Homem, quando vier na

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.