Lucas 5

Totontepec Mixe NT (MTO_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Toꞌk nax tseꞌe je̱ Jesús vyeꞌna je̱ja genesarétit mya̱ja̱ na̱ꞌaka̱ya paꞌayi, vanꞌit tseꞌe vaꞌajts nu̱may je̱ jayu jye̱ꞌydi je̱tseꞌe tyunꞌatijmojkjidini ku̱x je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌayookeꞌe yꞌamo̱tunaxuvaandup.
1 Aconteceu que Jesus estava junto ao lago de Genesaré, e a multidão o apertava para ouvir a palavra de Deus.
2 Je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱ꞌix me̱jtsk je̱ barco je̱ja ma̱ja̱ na̱ꞌaka̱ya paꞌayi, tá̱vani veꞌe pyítsumda vyeꞌna je̱ ajkx maakpada je̱tseꞌe du̱yakvaꞌatsta je̱ tyukꞌajkxꞌamaakin xuumda.
2 Então ele viu dois barcos junto à praia do lago. Os pescadores tinham desembarcado e estavam lavando as redes.
3 Toꞌk je̱ barco, je̱ Simón Peedrots je̱ꞌe̱ veꞌe jye̱ꞌe̱. Je̱m tseꞌe je̱ Jesús tya̱jki je̱tseꞌe je̱ Simón du̱nu̱u̱jmi je̱tseꞌe je̱ barco du̱jaaꞌkyakna̱tá̱kat. Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌa̱jxtk je̱m barco jo̱o̱tm je̱tseꞌe je̱ nu̱may jayu du̱yakꞌixpu̱k juuꞌ veꞌe je̱ja naxku̱jxta.
3 Entrando num dos barcos, que era o de Simão, Jesus pediu-lhe que o afastasse um pouco da praia; e, assentando-se, do barco ensinava as multidões.
4 Ku veꞌe je̱ jayu du̱muko̱jtsku̱jx, vanꞌit tseꞌe je̱ Simón du̱nu̱u̱jmi: ―Yakta̱ka ya̱ barco joma veꞌe ya̱ na̱a̱j ka̱a̱k. Avá̱jada ya̱ mxuumda je̱tseꞌe mmaꞌaktat.
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Vanꞌit tseꞌe je̱ Simón yꞌatsa̱a̱jv: ―Yakꞌixpa̱jkpa, tsonaxy xa a̱a̱tseꞌe tu̱njatún, kaꞌats a̱a̱tseꞌe tu̱ntipu̱k; ax pa̱n mits tseꞌe mvaamp, vaꞌants a̱tseꞌe du̱ꞌavá̱jinuva ya̱ xuum.
5 Em resposta, Simão disse: — Mestre, havendo trabalhado toda a noite, nada apanhamos; mas, sob esta sua palavra, lançarei as redes.
6 Ku veꞌe veꞌem du̱toondi, o̱o̱y tseꞌe je̱ ajkx may tyuntaajñ. Vanꞌit tseꞌe myupo̱jtiꞌukvaanni je̱ tyukꞌajkxꞌamaakin xuumda.
6 Fazendo isso, apanharam grande quantidade de peixes; e as redes deles começaram a se romper.
7 Je̱m tseꞌe vyeꞌniva jadoꞌk je̱ barco ta̱m jaty joma veꞌe vye̱ꞌnada je̱ myujatyooꞌda. Vanꞌit tseꞌe du̱ye̱e̱jmjidi je̱tseꞌe pyutá̱kajadat. Kuts je̱ꞌe̱ veꞌe mye̱jtsti, vanꞌit tseꞌe du̱yakꞌojtsti o̱o̱y me̱jtsk je̱ barco, jave̱e̱ꞌn tseꞌe je̱p na̱ja̱a̱tp jyakunajxtini.
7 Então fizeram sinais aos companheiros do outro barco, para que fossem ajudá-los. E foram e encheram ambos os barcos, a ponto de quase afundarem.
8 Ku veꞌe du̱ꞌix je̱ Simón Pedro, vanꞌit tseꞌe du̱vinko̱xkteni je̱ Jesús je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: ―Ma̱ja̱ Vintsá̱n, mujékuma a̱ts mits toꞌk aaj, ku̱x tó̱kinax jayu xa a̱ts.
8 Vendo isto, Simão Pedro prostrou-se aos pés de Jesus, dizendo: — Senhor, afaste-se de mim, porque sou pecador.
9 Je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe veꞌem du̱nu̱u̱jmi ku̱x atu̱va ato̱ki veꞌe je̱ Simón Pedro je̱ts je̱ myujatyooꞌta̱jk tyuntaandi ku̱xeꞌe o̱o̱y je̱ ajkx du̱tunyakpítsumdi.
9 Pois, à vista da pesca que fizeram, a admiração se apoderou dele e de todos os seus companheiros,
10 Je̱ꞌe̱ ma̱a̱tta tseꞌe je̱ Santiago je̱ts je̱ Juan, je̱ Zebedeo je̱ myajntkta̱jk, je̱ Simón tseꞌe mya̱a̱tmaaktu. Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús du̱nu̱u̱jmi je̱ Simón Pedro: ―Kadi mtsa̱ꞌa̱ga. Je̱ ajkx maakk xa veꞌe mtuump; ax u̱xyamts a̱ts mitseꞌe je̱ toonk nmo̱ꞌo̱t je̱ts a̱tseꞌe je̱ jayu xtuknu̱mínu̱t.
10 bem como de Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram seus sócios. Então Jesus disse a Simão:
11 Ku tseꞌe je̱ barco du̱yakpítsumdini je̱p na̱ja̱a̱tp, vanꞌit tseꞌe du̱maso̱o̱ktini nu̱jom juuꞌ veꞌe yꞌíxtup jyaye̱jptup je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱pana̱jkxtini.
11 E, arrastando eles os barcos para a praia, deixando tudo, o seguiram.
12 Je̱m tseꞌe kajpu̱n ka̱jxm vyeꞌna je̱ Jesús je̱tseꞌe ñu̱je̱ꞌyji toꞌk je̱ jayu juuꞌ veꞌe leprapa̱jkjup. Ku veꞌe je̱ Jesús du̱ꞌix, vanꞌit tseꞌe du̱vinko̱xkteni je̱tseꞌe du̱munooꞌkxtk: ―Vintsá̱n, pa̱n mtsa̱jkp xa mitseꞌe, mꞌo̱ꞌyixjup tseꞌe je̱ts a̱tseꞌe xtuknu̱vaꞌatsu̱t ya̱ lepra paꞌam.
12 Aconteceu que, estando Jesus numa das cidades, um homem coberto de lepra veio à sua presença. Quando ele viu Jesus, prostrou-se com o rosto em terra e pediu: — Senhor, se quiser, pode purificar-me.
13 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ kya̱ꞌa̱j tyuknu̱ko̱o̱jnji je̱tseꞌe vyaajñ: ―Ntsa̱jkp xa a̱tseꞌe, vaꞌajts tseꞌe mtaanni. Ku tseꞌe veꞌem vyaajñ, tun jatyji tseꞌe je̱ lepra paꞌam ñu̱vaatsjini.
13 E Jesus, estendendo a mão, tocou nele, dizendo: E, no mesmo instante, a lepra daquele homem desapareceu.
14 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús pyavaajnji je̱ts ni pa̱na veꞌe du̱kavaajnjat. Vanꞌit tseꞌe du̱jaaꞌknu̱u̱jmi: ―Na̱jkxu̱ joma veꞌe je̱ teeꞌ je̱tseꞌe du̱ꞌíxu̱t je̱ts ta̱ veꞌe mjo̱tka̱daꞌaky, vanꞌit tseꞌe xyó̱xu̱t juuꞌ veꞌe je̱ Moisés pyavaan ku veꞌe je̱ jayu kyo̱o̱ꞌkpa̱jkjini je̱ lepra paꞌam, veꞌem tseꞌe nu̱jom je̱ jayu du̱nu̱jávadat je̱ts tá̱vani veꞌe je̱ paꞌam mnu̱vaatsjini.
14 Jesus ordenou-lhe que não contasse isso a ninguém. E acrescentou:
15 Ax nu̱yojk tseꞌe je̱ Jesús je̱ mya̱jin tyunvaꞌkxtkꞌatu̱u̱ts. Nu̱may tseꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe nayꞌamojkijidu je̱tseꞌe du̱ꞌamo̱tunáxtat juuꞌ veꞌe je̱ Jesús kya̱jtsp je̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe yakjo̱tka̱daꞌakjadat pa̱n pa̱n jatyeꞌe pa̱jkju̱dup.
15 Porém o que se dizia a respeito de Jesus se espalhava cada vez mais, e grandes multidões afluíam para o ouvir e para serem curadas de suas enfermidades.
16 Ax may nax tseꞌe je̱ Jesús ñu̱jkx joma veꞌe kyapa̱ntsu̱u̱na, kyukeekpeꞌe je̱ nu̱may jayu je̱tseꞌe ñu̱jkx tsapko̱jtspa.
16 Jesus, porém, se retirava para lugares solitários e orava.
17 Toꞌk nax tseꞌe je̱ Jesús yakꞌixpu̱k vyeꞌna. Je̱m tseꞌe chu̱u̱niduva vyeꞌna je̱ fariseota̱jk ma̱a̱t je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jk; je̱m je̱ꞌe̱ veꞌe cho̱o̱ꞌnda may viijn kajpu̱n ka̱jxm juuꞌ veꞌe je̱m galiléait je̱ts judéait yꞌit jo̱o̱tmda. Je̱m tseꞌe juuꞌ veꞌe tso̱o̱ꞌnduvap je̱m jerusaleenit kyajpu̱n ka̱jxm. Je̱ Nteꞌyam tseꞌe je̱ ma̱kkin mo̱o̱jyju je̱ Jesús je̱tseꞌe je̱ paꞌam jayu du̱yakjo̱tka̱daꞌaku̱t.
17 E aconteceu que, num daqueles dias, Jesus estava ensinando, e achavam-se ali assentados fariseus e mestres da Lei, vindos de todas as aldeias da Galileia, da Judeia e de Jerusalém. E o poder do Senhor estava com ele para curar.
18 Vanꞌit tseꞌe jye̱ꞌydi vinkex je̱ yaaꞌtya̱jkta, je̱meꞌe maajntku̱n ka̱jxm du̱pavitsta toꞌk je̱ mojkpa jayu. Yakta̱kavaandup tseꞌe je̱p tu̱jkp, je̱ Jesús tseꞌe tyukvinkuvitsavaandup,
18 Vieram, então, alguns homens trazendo um paralítico deitado num leito. Eles procuravam levá-lo para dentro e colocá-lo diante de Jesus.
19 ax kaꞌa tseꞌe yꞌukꞌitu̱paattini vintso̱ veꞌe tyá̱kadat ku̱x o̱o̱yeꞌe je̱ jayu tyunve̱ꞌnada. Vanꞌit tseꞌe pye̱jtti je̱m ta̱kniꞌkxm je̱tseꞌe du̱yakke̱e̱kti ve̱e̱ꞌn je̱ ta̱kna̱pa̱m, je̱tseꞌe je̱ mojkpa jayu du̱ku̱sta̱a̱ydi je̱ myaajntku̱n ma̱a̱t je̱ja nu̱may jayu akujk je̱ts je̱ja je̱ Jesús vyinkujk.
19 E, não encontrando uma forma de fazer isso por causa da multidão, subiram ao telhado e, por entre as telhas, desceram o paralítico no seu leito, deixando-o no meio das pessoas, diante de Jesus.
20 Ku tseꞌe je̱ Jesús du̱ꞌix je̱ts jaanchjaꞌvijidupeꞌe, vanꞌit tseꞌe je̱ mojkpa jayu du̱nu̱u̱jmi: ―Meeꞌkx tseꞌe je̱ mto̱kin tyañ.
20 Vendo-lhes a fé, Jesus disse ao paralítico:
21 Vanꞌit tseꞌe je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jk ma̱a̱t je̱ fariseota̱jk vyinmaaydi: “¿Pa̱nts ya̱ꞌa̱ veꞌe ya̱ jayu juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam du̱vinko̱jtspe̱jtp? Ni pa̱na xa veꞌe kyaꞌo̱ꞌyixju̱ je̱tseꞌe tyo̱kinme̱e̱ꞌkxu̱t, je̱ Nteꞌyamji veꞌe toꞌk.”
21 E os escribas e fariseus começaram a pensar: — Quem é este que diz blasfêmias? Quem pode perdoar pecados, a não ser um, que é Deus?
22 Ku tseꞌe je̱ Jesús du̱nu̱jaꞌvi vintso̱ veꞌe vyinmayda, vanꞌit tseꞌe du̱ꞌamo̱tutú̱vidi: ―¿Tya̱jxts miitseꞌe veꞌem mvinmayda?
22 Jesus, porém, conhecendo os pensamentos deles, disse-lhes:
23 ¿Tis vineꞌe ka tsoꞌoxap, ku a̱tseꞌe je̱ jayu nnu̱u̱jma: “Meeꞌkx tseꞌe je̱ mto̱kin tyañ”, ukpu̱ ku a̱tseꞌe je̱ jayu nna̱a̱jmat: “Pojtu̱kni je̱ts jaamni”?
23 O que é mais fácil? Dizer: “Os seus pecados estão perdoados”, ou dizer: “Levante-se e ande”?
24 Je̱tseꞌe xnu̱jávadat je̱ts njayejpp a̱tseꞌe je̱ kutojku̱n yaja naxviijn je̱ts a̱tseꞌe je̱ jayu nto̱kinme̱e̱ꞌkxu̱t, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp. Vanꞌit tseꞌe je̱ mojkpa jayu du̱nu̱u̱jmi: ―Mits a̱tseꞌe nnu̱u̱jmip, pojtu̱kni, pa̱kmojkni xi mmaajntku̱n, je̱ts na̱jkxni je̱m mta̱kꞌam.
24 Mas isto é para que vocês saibam que o Filho do Homem tem autoridade sobre a terra para perdoar pecados. E disse ao paralítico:
25 Jatyji tseꞌe pyojtu̱kni je̱ja je̱ nu̱may jayu vyinkujkta, je̱tseꞌe du̱pa̱kmojkni je̱ myaajntku̱n, je̱tseꞌe ña̱jkxni je̱m tya̱kꞌam, je̱tseꞌe je̱ Nteꞌyam du̱kuko̱jtsji je̱tseꞌe du̱yakma̱ji du̱yakjaanchi.
25 E imediatamente ele se levantou diante de todos e, pegando o leito em que até então estava deitado, voltou para casa, glorificando a Deus.
26 Atu̱va ato̱ki tseꞌe nu̱jom je̱ jayu tyanka̱jxti je̱tseꞌe je̱ Nteꞌyam du̱yakmá̱jidi du̱yakjaanchidi, vaꞌajts tsa̱ꞌkidup tseꞌe ñavyaajnjidi: ―Atu̱va xa ya̱ꞌa̱ veꞌe juuꞌ veꞌe u̱xyam nꞌíxumdup.
26 Todos ficaram muito admirados, davam glória a Deus e, cheios de temor, diziam: — Hoje vimos coisas extraordinárias!
27 Ku veꞌe je̱ Jesús kyajpu̱mpítsum, vanꞌit tseꞌe du̱ꞌix toꞌk je̱ kupa̱ꞌmu̱n pa̱kmojkpa juuꞌ veꞌe du̱xa̱a̱j Leví, je̱ja veꞌe chu̱u̱na vyeꞌna joma veꞌe je̱ kupa̱ꞌmu̱n du̱pa̱kmuk, je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: ―Pamiinni a̱ts.
27 Depois disso, Jesus saiu e viu um publicano, chamado Levi, sentado na coletoria. E lhe disse:
28 Vanꞌit tseꞌe je̱ Leví tyeni je̱tseꞌe du̱maso̱kka̱jxni nu̱jom juuꞌ veꞌe yꞌixp jyayejpp je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱pana̱jkxni.
28 Ele se levantou e, deixando tudo, o seguiu.
29 Ku veꞌe je̱ it ñajxy, vanꞌit tseꞌe je̱m je̱ Leví tya̱kꞌam je̱ ma̱ja̱ kay je̱ ma̱ja̱ uuꞌk du̱yakꞌavaadi je̱ Jesús ka̱jx. Je̱m tseꞌe je̱ Jesús du̱ma̱a̱tkaajy du̱ma̱a̱tꞌuuk nu̱may je̱ kupa̱ꞌmu̱n pa̱kmojkpada je̱ts je̱ viijnk jáyuda.
29 Então Levi lhe ofereceu um grande banquete em sua casa; e era grande o número de publicanos e outras pessoas que estavam com eles à mesa.
30 Ax vanꞌit tseꞌe je̱ fariseota̱jk ma̱a̱t je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jk du̱ko̱ꞌo̱yjaꞌvidi, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk: ―¿Tya̱jxts miitseꞌe xma̱a̱tkáyda xma̱a̱tꞌooꞌkta je̱ kupa̱ꞌmu̱n pa̱kmojkpada je̱ts je̱ viijnk tó̱kinax jáyuda?
30 Os fariseus e seus escribas murmuravam contra os discípulos de Jesus, perguntando: — Por que vocês comem e bebem com os publicanos e pecadores?
31 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatsa̱a̱jv: ―Kaꞌa xa je̱ꞌe̱ veꞌe du̱tso̱kta je̱ tso̱ꞌyiva pa̱n pa̱n jatyeꞌe ma̱kka̱tso̱ts; je̱ꞌe̱da veꞌe pa̱n pa̱n jatyeꞌe pa̱jkju̱dup.
31 Jesus tomou a palavra e disse:
32 Ka je̱ꞌe̱p xa a̱tseꞌe nnu̱miimp je̱ts a̱tseꞌe nyaaxjat je̱ jayu juuꞌ veꞌe tu̱v jáyuvidup joojntykidup; je̱ꞌe̱ a̱tseꞌe nnu̱miimp juuꞌ veꞌe tó̱kinax jayu, veꞌem tseꞌe vyinmayu̱mpijttinit je̱tseꞌe du̱maso̱o̱ktinit je̱ kyo̱ꞌo̱y joojntykinda.
32 Não vim chamar justos, e sim pecadores, ao arrependimento.
33 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yakꞌamo̱tutu̱vi: ―¿Tya̱jx tseꞌe may nax chapko̱tsta je̱ Yakna̱pe̱jtpa Juan je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk, nay veꞌempa je̱ fariseo je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk? Ax mits ya̱ mꞌixpa̱jkpata̱jk, kaaydup ooktupts ya̱ꞌa̱ veꞌeda.
33 Então eles disseram a Jesus: — Os discípulos de João frequentemente jejuam e fazem orações, e os discípulos dos fariseus fazem o mesmo; mas os seus discípulos comem e bebem.
34 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatsa̱a̱jv: ―Kaꞌa xa veꞌe chaachvinmáyda pa̱n pa̱n jatyeꞌe miindup joma veꞌe je̱ jayu ñavyu̱kju̱ namvaateꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xpa̱jkpa du̱ma̱a̱dada, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe kyahꞌayoojada. Nay kaꞌava tseꞌe chaachvinmáyda a̱ts ya̱ nꞌixpa̱jkpata̱jk namvaat a̱tseꞌe nꞌit ya̱ꞌa̱ ma̱a̱tta.
34 Jesus, porém, lhes disse:
35 Ax pyaaꞌtup tseꞌe je̱ xa̱a̱j ku a̱tseꞌe nko̱o̱ꞌkꞌijtnit ya̱ꞌa̱ ma̱a̱tta, vanꞌit tseꞌe tu̱u̱v yꞌayoojadat.
35 No entanto, virão dias em que o noivo lhes será tirado, e então, naqueles dias, eles vão jejuar.
36 Vanꞌit tseꞌe ya̱ tukmuꞌaꞌixmojkin du̱vaajnjidi: ―Ni pa̱na xa veꞌe du̱kapukeeꞌp je̱ nam vit je̱tseꞌe du̱tukꞌaka̱ya je̱ pak vit. Pa̱n veꞌem xa veꞌe ku̱du̱tún, vanꞌit tseꞌe je̱ nam aka̱ꞌyu̱n du̱va̱a̱ꞌnmóku̱t je̱ pak vit je̱tseꞌe du̱tunjaaꞌkka̱a̱ꞌtsnit.
36 Também lhes contou uma parábola:
37 Ni pa̱na xa veꞌe du̱kahꞌate̱ꞌmiva je̱ nam tsaaydum paꞌajk na̱a̱j je̱m pak ak apa̱jkin jo̱o̱tm. Pa̱n veꞌem xa veꞌe ku̱du̱tún, mupá̱jinupts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ ak, ax ko̱o̱jyji tseꞌe vyintó̱kiyu̱t je̱ tsaaydum paꞌajk na̱a̱j je̱ts je̱ ak apa̱jkin.
37 E ninguém põe vinho novo em odres velhos, porque, se fizer isso, o vinho novo romperá os odres, o vinho se derramará, e os odres se estragarão.
38 Je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe je̱ nam tsaaydum paꞌajk na̱a̱j yakpu̱m je̱m nam ak apa̱jkin jo̱o̱tm; ax veꞌem tseꞌe ni juuꞌa kyavintó̱kiyu̱t.
38 Pelo contrário, vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Pa̱n pa̱n tseꞌe du̱ꞌookp je̱ tsaaydum paꞌajk na̱a̱j juuꞌ veꞌe potsnaxy, kaꞌa tseꞌe du̱ꞌuktso̱jkni u̱xꞌo̱o̱k juuꞌ veꞌe nam, ku̱x jidu̱ꞌu̱meꞌe vyaꞌañ: “Nu̱yojk o̱y xa je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ veꞌe potsnaxy.” Nay veꞌempa tseꞌe je̱ jayu du̱katso̱kta je̱ nam ixpa̱jku̱n juuꞌ a̱tseꞌe ntukꞌixp.
39 E ninguém, tendo bebido o vinho velho, prefere o novo, porque diz: “O velho é excelente.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.