João 9
Totontepec Mixe NT (MTO_WBT) vs NAA
1 Najxp tseꞌe je̱ Jesús vyeꞌna, vanꞌit tseꞌe du̱ꞌix toꞌk je̱ yaaꞌtya̱jk juuꞌ veꞌe viints ke̱ꞌx.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk yꞌamo̱tutú̱vijidi: ―Yakꞌixpa̱jkpa, ¿pa̱n je̱ tyo̱kin ka̱jx tseꞌe ya̱ yaaꞌtya̱jk viints kyeꞌx, je̱ yꞌavintso̱ to̱kin ka̱jx vineꞌe, ukpu̱ je̱ tyeeꞌ je̱ tyaak je̱ tyo̱kin ka̱jx vineꞌe?
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Je̱tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi: ―Ka je̱ yꞌavintso̱ to̱kin ka̱jxap xa veꞌe je̱ts ka je̱ tyeeꞌ je̱ tyaak je̱ tyo̱kin ka̱jxap tseꞌe je̱tseꞌe viints kyeꞌx, je̱ꞌe̱ ka̱jx ya̱ꞌa̱ veꞌe veꞌem je̱tseꞌe ñu̱ke̱ꞌxnatá̱kat juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam tyuump.
3 Jesus respondeu:
4 Namvaat xa veꞌe ya̱ it xyu̱u̱ju̱na, tun vinko̱pkts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ts a̱tseꞌe ntónu̱t je̱ꞌe̱ je̱ tyoonk pa̱n a̱tseꞌe xke̱jxp; je̱ꞌynupeꞌe je̱ ako̱o̱ꞌts it ku veꞌe ni pa̱na kyo̱o̱ꞌkꞌo̱ꞌyixjinit je̱tseꞌe tyónu̱t.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Namvaat a̱tseꞌe nꞌit yaja naxviijn, veꞌemts a̱tseꞌe ax joꞌn toꞌk je̱ kujajpa je̱ kuta̱ꞌkxpa.
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Ku veꞌe veꞌem vyaajñ, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús chuj je̱ja naxku̱jx je̱tseꞌe yu̱u̱ꞌnam je̱ piꞌk mo̱ꞌo̱ts du̱pu̱u̱jm ma̱a̱t je̱ chuj. Vanꞌit tseꞌe je̱ viints jayu je̱ vyiijn du̱tukjaaꞌxy,
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: ―Na̱jkxu̱ mnavyimpojjini joma veꞌe je̱ na̱a̱j naaꞌpá̱ts juuꞌ veꞌe Siloé du̱xa̱a̱j. (Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe kya̱tsa̱pítsum je̱ Siloé, Yakka̱tsu̱yo̱ꞌyva.) O̱jts tseꞌe je̱ viints jayu ñavyimpojjini, vanꞌit tseꞌe vyinꞌixpa̱jkni je̱tseꞌe vyimpijt.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Pa̱n pa̱n jaty tseꞌe myuja̱nta̱m myuta̱kta̱m je̱ts je̱ꞌe̱da juuꞌ veꞌe íxaijidu viints, je̱ꞌe̱ tseꞌe vaandu: ―¿Ka je̱ꞌe̱p ya̱ꞌa̱ vineꞌe juuꞌ veꞌe tsu̱u̱nip je̱ meen du̱ꞌamó̱tup yꞌijt?
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Je̱m tseꞌe juuꞌ veꞌe vaanduva: ―Je̱ꞌe̱ xa ya̱ꞌa̱ veꞌe. Nay je̱mpa tseꞌe juuꞌ veꞌe vaanduva: ―Veꞌem xa ya̱ꞌa̱ veꞌe kyeꞌex je̱ts je̱ꞌe̱ ya̱ꞌa̱ veꞌe, ax ka je̱ꞌe̱pts ya̱ꞌa̱ veꞌe. Ax viinm tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jk vyaajñ: ―Á̱tsam xa je̱ꞌe̱.
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Vanꞌit tseꞌe du̱ꞌamo̱tutú̱vidi: ―¿Vintso̱seꞌe tu̱mvinꞌixpa̱jkni?
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Vanꞌit tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jk yꞌatsa̱a̱jv: ―Je̱ jayu juuꞌ veꞌe Jesús du̱xa̱a̱j, je̱ꞌe̱ tseꞌe yu̱u̱ꞌnam je̱ piꞌk mo̱ꞌo̱ts du̱pa̱a̱m je̱tseꞌe a̱ts ya̱ nviijn du̱tukjaaꞌxy, vanꞌitts a̱tseꞌe xnu̱u̱jmi: “Na̱jkxu̱ mnavyimpojjini joma veꞌe je̱ na̱a̱j naaꞌpá̱ts juuꞌ veꞌe Siloé du̱xa̱a̱j.” Na̱jkxts a̱tseꞌe; ax kuts a̱tseꞌe nnavyimpojjini, vinꞌixpa̱jknuts a̱tseꞌe.
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Vanꞌit tseꞌe du̱ꞌamo̱tutú̱vidi: ―¿Jómaseꞌe yꞌit je̱ jayu? Vanꞌit tseꞌe ña̱ꞌmu̱xjidi: ―Kaꞌa xa a̱tseꞌe nnu̱java.
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Vanꞌit tseꞌe du̱yakna̱jkxti je̱ja je̱ fariseota̱jk vyinkujkta je̱ jayu juuꞌ veꞌe viints ke̱ꞌx,
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 po̱o̱ꞌkxtku̱n xa̱a̱jts je̱ꞌe̱ veꞌe vyeꞌna ku veꞌe je̱ Jesús je̱ mo̱ꞌo̱ts du̱pu̱u̱jm je̱tseꞌe du̱yakvinꞌixpa̱jkni je̱ viints jayu.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Vanꞌit tseꞌe je̱ fariseota̱jk du̱ꞌamo̱tutú̱vidinuva je̱ yaaꞌtya̱jk pa̱n vintso̱ je̱ꞌe̱ veꞌe vyinꞌixpa̱jkni. Vanꞌit tseꞌe yꞌatsa̱a̱jv: ―Je̱ mo̱ꞌo̱ts xa a̱tseꞌe ya̱ nviijn tyukjaaꞌx je̱ts a̱tseꞌe o̱jts nmavyimpojjini, ax íxnupts a̱tseꞌe u̱xyam.
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Je̱m tseꞌe je̱ fariseota̱jk juuꞌ veꞌe vaandu: ―Je̱ jayu juuꞌ ya̱ꞌa̱ veꞌe du̱toon, ka je̱ Nteꞌyamap xa je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jyayu ku̱x kaꞌa veꞌe du̱ꞌamaaꞌya je̱ po̱o̱ꞌkxtku̱n xa̱a̱j. Je̱tseꞌe viijnk vyaanduva: ―Kaꞌa je̱ꞌe̱ veꞌe tyo̱kinaxjáyuva. Pa̱n tó̱kinax jayu xa veꞌe ku̱yꞌit, kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe ku̱yꞌo̱ꞌyixju̱ je̱tseꞌe je̱ mú̱jit nu̱jaꞌvin du̱tónu̱t. Ax veꞌem tseꞌe kijpx je̱ vinmaꞌyu̱n du̱kajaye̱jpti.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Vanꞌit tseꞌe du̱ꞌamo̱tutu̱viko̱jtinuva je̱ꞌe̱ juuꞌ veꞌe viints ke̱ꞌx: ―¿Vintso̱s mitseꞌe mnu̱nvaampa je̱ jayu ka̱jx juuꞌ veꞌe tu̱myakvinꞌixpa̱jkjini? Je̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe vyaajñ: ―Toꞌk xa je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌayook ko̱jtsnajxpa.
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Ax kaꞌa tseꞌe je̱ israeejlit jayu du̱jaanchjaꞌvidi je̱ts viints je̱ꞌe̱ veꞌe yꞌijt, vanꞌítnumeꞌe du̱jaanchjaꞌvidi ku veꞌe du̱vatso̱o̱vdi je̱ tyeeꞌ je̱ tyaak
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 je̱tseꞌe du̱ꞌamo̱tutú̱vidi: ―¿Ya̱ꞌa̱ veꞌe je̱ mꞌónu̱k juuꞌ veꞌe mtijtup je̱ts viints kyeꞌx? ¿Vintso̱s ya̱ꞌa̱ veꞌe u̱xyam yꞌixni?
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Vanꞌit tseꞌe je̱ tyeeꞌ je̱ tyaak yꞌatso̱o̱jvjidi: ―Nnu̱jaꞌvinup xa a̱a̱tseꞌe je̱ts je̱ nꞌónu̱k a̱a̱ts ya̱ꞌa̱ veꞌe, nay veꞌempa je̱ts viintsam ya̱ꞌa̱ veꞌe kyeꞌx;
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 ax kaꞌats a̱a̱tseꞌe nnu̱java pa̱n vintso̱ ya̱ꞌa̱ veꞌe u̱xyam yꞌixni, ni kaꞌats a̱a̱tseꞌe nnu̱jaꞌviva pa̱n pa̱n je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe tu̱yakvinꞌixpa̱jkjini. Amo̱tutú̱vada viinm, má̱jani xa ya̱ꞌa̱, viinm tseꞌe mtuknu̱jávajadat.
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Je̱ tsa̱ꞌa̱ga ka̱jx tseꞌe veꞌem je̱ tyeeꞌ je̱ tyaak vyaandi ku̱x ñu̱jaꞌvidupeꞌe je̱ts nayꞌako̱jtsijidu veꞌe je̱ israeejlit jayu je̱ts kaꞌa veꞌe du̱ꞌukkuva̱jktinit je̱p tsaptu̱jkp o̱pya̱na pa̱n pa̱neꞌe du̱kuva̱jktup je̱ts je̱ Jesuuseꞌe je̱ Cristo, juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam vyinko̱o̱n je̱tseꞌe yakkutojknit,
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe je̱ tyeeꞌ je̱ tyaak jidu̱ꞌu̱m vyaandi: “Amo̱tutú̱vada viinm, má̱jani xa ya̱ꞌa̱.”
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 U̱xꞌo̱o̱k tseꞌe je̱ israeejlit jayu du̱vatso̱o̱vdinuva je̱ yaaꞌtya̱jk juuꞌ veꞌe viints ke̱ꞌx, je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: ―Yakma̱ja yakjaancha je̱ Nteꞌyam, kaꞌa tseꞌe mtaayat, nnu̱jaꞌvinup xa a̱a̱tseꞌe je̱ts tó̱kinax jayu je̱ꞌe̱ veꞌe.
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Vanꞌit tseꞌe du̱ꞌatsa̱a̱jv: ―Kaꞌa xa a̱tseꞌe nnu̱java pa̱n tó̱kinax jayu je̱ꞌe̱ veꞌe uk pa̱n kaꞌa, je̱ꞌe̱jyji xa a̱tseꞌe nnu̱jaꞌvip je̱ts viints a̱tseꞌe tu̱nꞌit, ax íxnupts a̱tseꞌe u̱xyam.
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Je̱tseꞌe du̱ꞌamo̱tutú̱vidinuva: ―¿Vintso̱seꞌe tu̱myakvinꞌixpu̱kju̱?
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Je̱tseꞌe yꞌatso̱o̱vnuva: ―Ta̱ xa a̱tseꞌe njahꞌavana, kaꞌats a̱tseꞌe xjaanchjávada. ¿Tya̱jx tseꞌe xtso̱kta je̱ts a̱tseꞌe nꞌavaꞌninuvat? ¿Mpana̱jkxuvaanduvap miits je̱ꞌe̱ vineꞌe?
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Vanꞌit tseꞌe du̱muko̱jtsꞌanajxti je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: ―Je̱ jayu xa mitseꞌe mpanu̱jkxp, ax je̱ Moisés jye̱ꞌe̱ts a̱a̱tseꞌe mpanu̱jkxp.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Nnu̱jaꞌvinup xa a̱a̱tseꞌe je̱ts muko̱jtsju veꞌe je̱ Moisés je̱ Nteꞌyam; ax je̱ jayu, ni je̱ꞌe̱ts a̱a̱tseꞌe nkanu̱java pa̱n jómit jayu je̱ꞌe̱ veꞌe.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Vanꞌit tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jk yꞌatso̱o̱jvjidi: ―Atu̱va xa je̱ꞌe̱ veꞌe. Kaꞌa xa miitseꞌe xnu̱jávada pa̱n jómit jayu je̱ꞌe̱ veꞌe, je̱ts a̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe tu̱xyakvinꞌixpa̱jkni.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Nnu̱jaꞌvimdinup xa u̱u̱ꞌmeꞌe je̱ts kaꞌa veꞌe je̱ Nteꞌyam du̱ꞌamo̱tunaxy je̱ tó̱kinax jayu, je̱ꞌe̱ veꞌe yꞌamo̱tunajxyp pa̱n pa̱n jatyeꞌe vinjaꞌvijup vintsa̱ꞌkijup je̱tseꞌe du̱tún juuꞌ veꞌe cha̱jkp.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Ni vinꞌítana xa veꞌe kyayakmo̱tu je̱ts je̱ja veꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe du̱yakvinꞌixpa̱jknup pa̱neꞌe viints ke̱ꞌx.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Pa̱n ka je̱ Nteꞌyam ka̱jxap xa veꞌe ku̱myiijn je̱ jayu, ni tíats je̱ꞌe̱ veꞌe ku̱kyaꞌo̱ꞌyixju̱ je̱tseꞌe du̱tónu̱t.
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Vanꞌit tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: ―Mits, juuꞌ veꞌe o̱o̱y je̱ to̱kin ma̱a̱t ku veꞌe mkeꞌx, ¿mitsts a̱a̱tseꞌe juuꞌ xtukꞌixuvaamp? Veꞌem tseꞌe du̱ko̱o̱ꞌkkuva̱jktini je̱p tsaptu̱jkp.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Ku veꞌe je̱ Jesús je̱ ka̱ts du̱mo̱tu je̱ts kaꞌa veꞌe yꞌukyakkuva̱jkni je̱p tsaptu̱jkp je̱ yaaꞌtya̱jk juuꞌ veꞌe viints ke̱ꞌx, vanꞌit tseꞌe o̱jts du̱paaꞌty je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: ―¿Mjaanchjaꞌvip mitseꞌe je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp?
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Je̱tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jk yꞌatso̱o̱jvji: ―Vaajnjik a̱ts toꞌk aaj pa̱n pa̱n je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ts a̱tseꞌe njaanchjávat.
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Je̱tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji: ―Ta̱ mits je̱ꞌe̱ veꞌe xꞌix, je̱ꞌe̱ xa a̱tseꞌe juuꞌ veꞌe u̱xyam mma̱a̱tnakyo̱jtsjup.
37 E Jesus lhe disse:
38 Vanꞌit tseꞌe je̱ yaaꞌtya̱jk je̱ Jesús du̱vinjaꞌvi du̱vintsa̱ꞌki. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: ―Ma̱ja̱ Vintsá̱n, njaanchjaꞌvip xa a̱ts mitseꞌe.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyaajñ: ―Je̱ꞌe̱ xa a̱tseꞌe nnu̱miin yaja naxviijn je̱ts a̱tseꞌe je̱ jayu je̱ tyo̱kin nyaknu̱ke̱ꞌxnatá̱kat, veꞌem tseꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe du̱kuva̱jktup je̱ts ijtpeꞌe je̱ kyo̱ꞌo̱y je̱ꞌe̱ je̱m jyaꞌvin ka̱jxmda, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱maso̱o̱ktinup je̱ kyo̱ꞌo̱y joojntykinda je̱tseꞌe yꞌijttinit o̱y jo̱o̱t je̱ Nteꞌyam ma̱a̱t, veꞌem tseꞌe yꞌijttinit ax joꞌn je̱ jayu juuꞌ veꞌe íxtup. Ax je̱ jayu juuꞌ veꞌe du̱kakuva̱jktup je̱ts ijtpeꞌe je̱ kyo̱ꞌo̱y je̱ꞌe̱ je̱m jyaꞌvin ka̱jxmda, nu̱yojk ma̱kk tseꞌe je̱ vyinmaꞌyu̱n vyimpijttinit je̱tseꞌe du̱kakuvá̱ktat je̱ts ijtpeꞌe je̱ kyo̱ꞌo̱y je̱ꞌe̱ je̱m jyaꞌvin ka̱jxmda, veꞌem tseꞌe yꞌijttinit ax joꞌn je̱ jayu juuꞌ veꞌe viints.
39 Jesus continuou: —
40 Je̱m tseꞌe je̱ fariseota̱jk juuꞌ veꞌe mya̱a̱tta vyeꞌna je̱tseꞌe du̱ꞌamo̱tunajxti, vanꞌit tseꞌe du̱ꞌamo̱tutú̱vidi je̱ Jesús: ―¿Tis, viintspa a̱a̱ts vineꞌe?
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Je̱tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvjidi: ―Je̱m xa miitseꞌe mviintsada mjaꞌvin ka̱jxmda ku̱x kaꞌa veꞌe xkuva̱kta je̱ts ijtpeꞌe je̱ kyo̱ꞌo̱y je̱ꞌe̱ je̱m mjaꞌvin ka̱jxmda. Pa̱n kaꞌats miitseꞌe ku̱xnu̱jávada je̱ts veꞌem miitseꞌeda, kaꞌa tseꞌe ku̱mꞌitta je̱p to̱kin ja̱a̱tp. Je̱ꞌe̱ ka̱jx ku veꞌe xkakuva̱kta je̱ts ijtpeꞌe je̱ kyo̱ꞌo̱y je̱ꞌe̱ je̱m mjaꞌvin ka̱jxmda, je̱p tseꞌe to̱kin ja̱a̱tp mꞌitta.
41 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.