João 13
Totontepec Mixe NT (MTO_WBT) vs VC
1 Jadoꞌk xa̱a̱jji tseꞌe kyaꞌit je̱tseꞌe je̱ pascua xa̱a̱j du̱paaꞌtu̱t, je̱ xa̱a̱j ku veꞌe je̱ israeejlit jayu du̱jaaꞌmyé̱tsta vintso̱ veꞌe je̱ Nteꞌyam o̱jts du̱yakpítsumni je̱ jyu̱jpit jáyuda je̱m Egipto. Ñu̱jaꞌvi tseꞌe je̱ Jesús je̱ts ta̱ veꞌe du̱paatni pa̱n vinꞌiteꞌe du̱maso̱o̱knit ya̱ naxviijnit it je̱tseꞌe vyimpijtnuvat joma veꞌe je̱ Tyeeꞌ. Cho̱jkam je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jyayu juuꞌ veꞌe yaja naxviijn, ax u̱xyam tseꞌe du̱yaknu̱ke̱ꞌxnatá̱ka je̱ts o̱o̱yeꞌe du̱tuntsa̱k.
1 Antes da festa da Páscoa, sabendo Jesus que chegara a sua hora de passar deste mundo ao Pai, como amasse os seus que estavam no mundo, até o extremo os amou.
2 Tá̱vani tseꞌe je̱ Satanás du̱yakvinmamyaꞌaty vyeꞌna je̱ Judas Iscariote, je̱ Simón je̱ myajntk, je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱pa̱a̱mnit je̱m je̱ jayu kya̱ꞌm juuꞌ veꞌe tsoꞌoxpa̱jkju̱dup. Ñu̱jaꞌvi veꞌe je̱ Jesús je̱ts je̱meꞌe cha̱a̱ꞌn joma veꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ts na̱jkxnuvapeꞌe je̱m, je̱tseꞌe je̱ Tyeeꞌ myo̱kya̱jxji je̱ kutojku̱n. A̱jxtktup tseꞌe vye̱ꞌnada aꞌóxiva,
2 Durante a ceia, - quando o demônio já tinha lançado no coração de Judas, filho de Simão Iscariotes, o propósito de traí-lo -,
3 — ausente —
3 sabendo Jesus que o Pai tudo lhe dera nas mãos, e que saíra de Deus e para Deus voltava,
4 vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús tyeni, je̱ vyita̱niꞌkx du̱yakkeek, je̱tseꞌe ñatyuktiintsoojmji jadoꞌk je̱ vit.
4 levantou-se da mesa, depôs as suas vestes e, pegando duma toalha, cingiu-se com ela.
5 Vanꞌit tseꞌe je̱ tsoxk na̱a̱j du̱ꞌate̱ꞌmi je̱m apa̱jkin jo̱o̱tm je̱tseꞌe du̱pakpojꞌukvaajñ je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk, je̱tseꞌe du̱yakta̱a̱tsni je̱ tyekta ma̱a̱t je̱ vit juuꞌ veꞌe natyuktiintsoojmju.
5 Em seguida, deitou água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha com que estava cingido.
6 Ku tseꞌe je̱ Simón Pedro du̱tukje̱ꞌy je̱tseꞌe du̱pakpóju̱t, vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro vyaajñ: ―Mits, Ma̱ja̱ Vintsá̱n, ¿mits a̱tseꞌe xpakpojuvaamp?
6 Chegou a Simão Pedro. Mas Pedro lhe disse: Senhor, queres lavar-me os pés!...
7 Je̱tseꞌe je̱ Jesús yꞌatsa̱a̱jv: ―Kaꞌa veꞌe xnu̱java ti a̱tseꞌe ntuump; u̱xꞌo̱o̱knum tseꞌe xnu̱jávat.
7 Respondeu-lhe Jesus: O que faço não compreendes agora, mas compreendê-lo-ás em breve.
8 Ax jidu̱ꞌu̱m tseꞌe je̱ Pedro ña̱ꞌmu̱xji: ―Ni je̱ vinꞌita xa a̱ts mitseꞌe xkapakpóju̱t. Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji: ―Pa̱n kaꞌa xa a̱ts mitseꞌe mpakpuj, kaꞌa tseꞌe tii xꞌukjaye̱jpnit a̱ts ma̱a̱t.
8 Disse-lhe Pedro: Jamais me lavarás os pés!... Respondeu-lhe Jesus: Se eu não tos lavar, não terás parte comigo.
9 Je̱tseꞌe je̱ Simón Pedro yꞌatsa̱a̱jv: ―Pa̱n veꞌemameꞌe, Ma̱ja̱ Vintsá̱n, ka a̱ts ya̱ ntékjyap tseꞌe mpójup, pojpa toꞌk aaj a̱ts ya̱ nka̱ꞌa̱j je̱ts a̱ts ya̱ nkuvajk.
9 Exclamou então Simão Pedro: Senhor, não somente os pés, mas também as mãos e a cabeça.
10 Je̱tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji: ―Pa̱n pa̱n xa veꞌe tsiꞌivani, kaꞌa tseꞌe vyinko̱pka je̱tseꞌe jyaaꞌkvaꞌatsu̱t, je̱ tyekji veꞌe, ku̱x vaꞌajtsani veꞌe nu̱jom. Mvaꞌajtsani xa miitseꞌeda, ó̱yameꞌe kyahꞌanañu̱joma.
10 Disse-lhe Jesus: Aquele que tomou banho não tem necessidade de lavar-se; está inteiramente puro. Ora, vós estais puros, mas nem todos!...
11 Je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe vyaajñ je̱ts kaꞌa veꞌe anañu̱joma vyaꞌajtsada ku̱x ñu̱jaꞌvinup je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ts pa̱neꞌe pa̱a̱jmjinup je̱m je̱ jayu kya̱ꞌm juuꞌ veꞌe tsoꞌoxpa̱jkju̱dup.
11 Pois sabia quem o havia de trair; por isso, disse: Nem todos estais puros.
12 Ku veꞌe du̱pakpojka̱jxti, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ vyita̱niꞌkx du̱pa̱a̱mnuva, je̱tseꞌe yꞌa̱jxtknuva aꞌóxiva, je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: ―¿Mvinmó̱tudu tseꞌe ta̱a̱v juuꞌ a̱ts miitseꞌe tu̱ntoojnjada?
12 Depois de lhes lavar os pés e tomar as suas vestes, sentou-se novamente à mesa e perguntou-lhes: Sabeis o que vos fiz?
13 Miits a̱tseꞌe xtijtup Yakꞌixpa̱jkpa je̱ts Ma̱ja̱ Vintsá̱n, pyaatyp yꞌake̱e̱guipts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe veꞌem xkó̱tstat, ku̱x je̱ꞌe̱m xa a̱tseꞌe;
13 Vós me chamais Mestre e Senhor, e dizeis bem, porque eu o sou.
14 ax pa̱n a̱tsts miitseꞌe tu̱mpakpojta, a̱ts, je̱ mMa̱ja̱ Vintsa̱nda je̱ts je̱ mYakꞌixpa̱jkpada, veꞌem tseꞌe du̱tso̱jkpa je̱tseꞌe mnapyakpojju̱duvat toꞌk jadoꞌk.
14 Logo, se eu, vosso Senhor e Mestre, vos lavei os pés, também vós deveis lavar-vos os pés uns aos outros.
15 Veꞌem a̱ts miitseꞌe tu̱ntoojnjada ax joꞌn je̱ toompa du̱mutún je̱ vyintsá̱n; tonda tseꞌe veꞌem toꞌk jadoꞌk.
15 Dei-vos o exemplo para que, como eu vos fiz, assim façais também vós.
16 Tyú̱vam xa a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada, vaampam a̱tseꞌe, je̱ts ni pa̱n toompa veꞌe veꞌem du̱kanu̱ma̱ja ax joꞌn je̱ vyintsá̱n, je̱ts ni pa̱n kuká̱tsiva veꞌe veꞌem du̱kanu̱ma̱ja ax joꞌn je̱ꞌe̱ juuꞌ veꞌe ke̱jxjup; nay veꞌempats miitseꞌeda, kaꞌa veꞌe xnu̱má̱jada ax joꞌn a̱ts.
16 Em verdade, em verdade vos digo: o servo não é maior do que o seu Senhor, nem o enviado é maior do que aquele que o enviou.
17 Pa̱n mnu̱jaꞌvidup xa ya̱ꞌa̱ veꞌe je̱tseꞌe xkutyóndat, xo̱o̱n tseꞌe mꞌijttinit.
17 Se compreenderdes estas coisas, sereis felizes, sob condição de as praticardes.
18 ’Ka anañu̱jómap a̱ts miitseꞌe ntijta, nnu̱jaꞌvinup xa a̱tseꞌe pa̱n pa̱n jaty a̱tseꞌe nvinko̱o̱n, ku̱x nu̱pa̱a̱mdu̱kani je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe tyónju̱t je̱ Kunuuꞌkx Jatyán juuꞌ veꞌe vaamp je̱ts vintso̱ a̱tseꞌe njátu̱t. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe vyaꞌañ: “Je̱ꞌe̱ juuꞌ a̱tseꞌe nma̱a̱tkaayp nma̱a̱tꞌuukp, je̱ꞌe̱ts a̱tseꞌe xnu̱vaꞌku̱mpijtnup.” Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe vyaꞌañ.
18 Não digo isso de vós todos; conheço os que escolhi, mas é preciso que se cumpra esta palavra da Escritura: Aquele que come o pão comigo levantou contra mim o seu calcanhar {Sl 40,10}.
19 Tooꞌva̱jkp xa a̱tseꞌe nꞌavaꞌni je̱ts je̱ꞌe̱ a̱tseꞌe, je̱ts ku veꞌe tyónju̱t, vanꞌit tseꞌe xjaanchjávadat je̱ts je̱ꞌe̱m a̱tseꞌe juuꞌ a̱tseꞌe nko̱jts.
19 Desde já vo-lo digo, antes que aconteça, para que, quando acontecer, creiais e reconheçais quem sou eu.
20 Tyú̱vam xa a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada, vaampam a̱tseꞌe, pa̱n pa̱neꞌe du̱kuva̱jkp je̱ꞌe̱ pa̱n a̱tseꞌe nkejxp, veꞌemts je̱ꞌe̱ veꞌe ax joꞌn a̱tseꞌe ku̱xkuvu̱jk; ax pa̱n pa̱nts a̱tseꞌe xkuva̱jkp, veꞌemts je̱ꞌe̱ veꞌe ax joꞌn ku̱du̱kuvu̱jk pa̱n a̱tseꞌe xke̱jxp.
20 Em verdade, em verdade vos digo: quem recebe aquele que eu enviei recebe a mim; e quem me recebe, recebe aquele que me enviou.
21 Ku veꞌe veꞌem je̱ Jesús vyaajñ, navyinmaꞌyu̱nmo̱o̱jyju tseꞌe o̱o̱y je̱tseꞌe vaꞌajts juuꞌ du̱ka̱jts: ―Tyú̱vam xa a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada, vaampam a̱tseꞌe, je̱ts nu̱toꞌkeꞌe miitsta, je̱ꞌe̱ts a̱tseꞌe xpá̱mup je̱m je̱ jayu kya̱ꞌm juuꞌ a̱tseꞌe xtsoꞌoxpa̱jktup.
21 Dito isso, Jesus ficou perturbado em seu espírito e declarou abertamente: Em verdade, em verdade vos digo: um de vós me há de trair!...
22 Vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk ñavyinꞌixꞌapítsumjidi toꞌk jadoꞌk ku̱x kaꞌa veꞌe du̱nu̱jávada pa̱n pa̱neꞌe yaktijp.
22 Os discípulos olhavam uns para os outros, sem saber de quem falava.
23 Toꞌk je̱ ixpa̱jkpa juuꞌ veꞌe je̱ Jesús o̱o̱y tyuntso̱jk, je̱ja tseꞌe je̱ꞌe̱ pyaꞌayi kyay.
23 Um dos discípulos, a quem Jesus amava, estava à mesa reclinado ao peito de Jesus.
24 Vanꞌit tseꞌe je̱ Simón Pedro vya̱ꞌmu̱xji je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱ꞌamo̱tutú̱vat pa̱n pa̱neꞌe tyijp.
24 Simão Pedro acenou-lhe para dizer-lhe: Dize-nos, de quem é que ele fala.
25 Vanꞌit tseꞌe ñamya̱jꞌa̱a̱ꞌkpe̱jtji je̱ja je̱ Jesús kyaka̱viijn, je̱tseꞌe du̱ꞌamo̱tutu̱vi: ―Ma̱ja̱ Vintsá̱n, ¿pa̱nts je̱ꞌe̱ veꞌe?
25 Reclinando-se este mesmo discípulo sobre o peito de Jesus, interrogou-o: Senhor, quem é?
26 Je̱tseꞌe je̱ Jesús yꞌatsa̱a̱jv: ―Vaꞌan a̱ts ya̱ tsapkaaky du̱yakmuju̱; ax pa̱n pa̱nts a̱tseꞌe nmo̱o̱yp, je̱ꞌe̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe. Ax ku tseꞌe je̱ tsapkaaky du̱yakmuj, vanꞌit tseꞌe du̱mo̱o̱jy je̱ Judas, je̱ Simón Iscariote je̱ myajntk.
26 Jesus respondeu: É aquele a quem eu der o pão embebido. Em seguida, molhou o pão e deu-o a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Tá̱vani tseꞌe yakma̱ꞌa̱ vyeꞌna, vanꞌit tseꞌe je̱ Satanás tya̱jki je̱m jyaꞌvin ka̱jxm, je̱tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji: ―Pa̱n ti veꞌe mtonuvaampy, jatyji tseꞌe tonu̱.
27 Logo que ele o engoliu, Satanás entrou nele. Jesus disse-lhe, então: O que queres fazer, faze-o depressa.
28 Ax ni pa̱na tseꞌe du̱kanu̱jaꞌvi juuꞌ veꞌe je̱m kaaydup vyeꞌna je̱ts pa̱n tya̱jxeꞌe veꞌem du̱nu̱u̱jmi.
28 Mas ninguém dos que estavam à mesa soube por que motivo lho dissera.
29 Je̱ Judas tseꞌe je̱ meen du̱ko̱o̱jnu̱kp, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe je̱m juuꞌ veꞌe vinmaaydu je̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Jesús tyijp je̱ts je̱ pascua xa̱a̱j veꞌe na̱jkx du̱patjoya ukpu̱ je̱ ayo̱o̱va jayu veꞌe na̱jkx du̱ma̱ꞌa̱ juuꞌ.
29 Pois, como Judas tinha a bolsa, pensavam alguns que Jesus lhe falava: Compra aquilo de que temos necessidade para a festa. Ou: Dá alguma coisa aos pobres.
30 Ku veꞌe je̱ Judas du̱ka̱a̱jn je̱ tsapkaaky, vanꞌit tseꞌe pyítsumni. Ko̱o̱ꞌtsani tseꞌe je̱ it vyeꞌna.
30 Tendo Judas recebido o bocado de pão, apressou-se em sair. E era noite...
31 Tá̱vani tseꞌe je̱ Judas pyítsumni vyeꞌna, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyaajñ: ―U̱xyam tseꞌe nu̱ke̱ꞌxnatá̱ka tyánu̱t a̱ts je̱ nma̱jin, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp, u̱xyam tseꞌe nu̱ke̱ꞌxnatá̱ka tyaampat je̱ Nteꞌyam je̱ mya̱jin je̱ jyaanchin a̱ts ka̱jx.
31 Logo que Judas saiu, Jesus disse: Agora é glorificado o Filho do Homem, e Deus é glorificado nele.
32 Ax pa̱n nu̱ke̱ꞌxnatá̱ka tseꞌe tyañ je̱ Nteꞌyam je̱ mya̱jin je̱ jyaanchin a̱ts ka̱jx, viinm tseꞌe je̱ Nteꞌyam du̱yaknu̱ke̱ꞌxnatá̱kat a̱ts je̱ nma̱jin. Tun ve̱e̱ꞌnjits ya̱ꞌa̱ veꞌe ya̱ it ñáxu̱t je̱tseꞌe tyónju̱t kyó̱tsju̱t.
32 Se Deus foi glorificado nele, também Deus o glorificará em si mesmo, e o glorificará em breve.
33 Onu̱kta, tun jave̱e̱ꞌnji xa a̱tseꞌe njaaꞌkꞌítu̱t miits ma̱a̱tta. Xꞌíxtadap xa a̱tseꞌe; ax nay vanxú̱pjyam tseꞌe ax joꞌn a̱tseꞌe nnu̱u̱jmidi je̱ israeejlit jayu juuꞌ veꞌe u̱u̱ꞌm ma̱a̱t kaꞌijttup, vanxú̱pjyamts a̱ts miitseꞌe nnu̱u̱jmiduva: Kaꞌa xa veꞌe mꞌo̱ꞌyixjada je̱tseꞌe mna̱jkxtat joma a̱tseꞌe nnu̱jkx.
33 Filhinhos meus, por um pouco apenas ainda estou convosco. Vós me haveis de procurar, mas como disse aos judeus, também vos digo agora a vós: para onde eu vou, vós não podeis ir.
34 Ya̱ nam pavaꞌnu̱n a̱ts miitseꞌe nyaktaajnjidup: Nachó̱kjada toꞌk jadoꞌk. Veꞌem ax joꞌn a̱ts miitseꞌe tu̱ntso̱kta joꞌn, veꞌemts miitseꞌe mnachó̱kjadat toꞌk jadoꞌk.
34 Dou-vos um novo mandamento: Amai-vos uns aos outros. Como eu vos tenho amado, assim também vós deveis amar-vos uns aos outros.
35 Pa̱n mnacho̱jkju̱dup xa veꞌe toꞌk jadoꞌk, ñu̱jávadap tseꞌe anañu̱joma je̱ jayu je̱ts a̱ts je̱ nꞌixpa̱jkpata̱jk miitseꞌeda.
35 Nisto todos conhecerão que sois meus discípulos, se vos amardes uns aos outros.
36 Vanꞌit tseꞌe je̱ Simón Pedro yꞌamo̱tutú̱viji: ―Ma̱ja̱ Vintsá̱n, ¿jómaseꞌe mnu̱jkx? Je̱tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji: ―Joma xa a̱tseꞌe nnu̱jkx, kaꞌa tseꞌe u̱xyam mꞌo̱ꞌyixju̱ je̱ts a̱tseꞌe xpatso̱o̱ꞌnu̱t, u̱xꞌo̱o̱knumeꞌe.
36 Perguntou-lhe Simão Pedro: Senhor, para onde vais? Jesus respondeu-lhe: Para onde vou, não podes seguir-me agora, mas seguir-me-ás mais tarde.
37 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro ña̱ꞌmu̱xji: ―Ma̱ja̱ Vintsá̱n, ¿tya̱jxts a̱tseꞌe xkaꞌo̱ꞌyixju̱num je̱ts a̱ts mitseꞌe mpatso̱o̱ꞌnu̱t? Nayjaꞌvijup xa a̱tseꞌe je̱ts a̱tseꞌe nꞌo̱o̱ꞌku̱t mits ka̱jx.
37 Pedro tornou a perguntar: Senhor, por que te não posso seguir agora? Darei a minha vida por ti!
38 Je̱tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji: ―¿Mnayjaꞌvijupeꞌe je̱tseꞌe mꞌo̱o̱ꞌku̱t a̱ts ka̱jx? Tyú̱vam xa a̱ts mitseꞌe nnu̱u̱jma, vaampam a̱tseꞌe, kaꞌanumeꞌe je̱ naꞌatseev yꞌayaꞌaxy vye̱ꞌnat, mutoojk náxipts a̱ts mitseꞌe xkanatyukpu̱kju̱ vye̱ꞌnat.
38 Respondeu-lhe Jesus: Darás a tua vida por mim!... Em verdade, em verdade te digo: não cantará o galo até que me negues três vezes.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.