Mateus 19

mri2012 (MRI2012) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ā, ka mutu ēnei kupu a Īhu, ka tūria atu e ia i Karirī, ā, ka tae ki ngā wāhi o Hūria, ki tāwāhi atu o Horano.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 He rahi hoki te hui i aru i a ia; ā, whakaorangia ana rātou e ia i reira.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Nā, ka haere mai ngā Parihi ki a ia, ki te whakamātautau i a ia, ka mea ki a ia, “He mea tika rānei kia whakarērea e te tangata tāna wahine mō tētahi take?”
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Nā, ka whakahoki ia, ka mea ki a rātou, “Kīanō koutou i kite noa i hangā rāua e te Kaihanga i te tīmatanga, he tāne, he wahine?
4 Jesus respondeu:
5 I mea anō ia, ‘Mō konei ka mahue i te tangata tōna pāpā, tōna whaea ka piri ki tāna wahine, ā, hei kikokiko kotahi rāua tokorua’?
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Nā, heoi anō tō rāua tokoruatanga, engari kotahi anō kikokiko. Nā, ko ā te Atua i hono ai, kaua e wehea e te tangata.”
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Ka mea rātou ki a ia, “He aha rā a Mohi i ako ai kia hoatu he pukapuka whakarere, ka whakarere ai i a ia?”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Ka mea ia ki a rātou, “Nā te pakeke o ō koutou ngākau i tukua ai koutou e Mohi kia whakarere i ā koutou wāhine; i te tīmatanga iho ia kāhore i pēnā.
8 Jesus respondeu:
9 Ā, tēnei tāku kupu ki a koutou, Ki te whakarere tētahi i tāna wahine, ehara nei i te take moepuku, ā, ka mārenatia ki tētahi atu, e pūremu ana ia; ā, ki te mārena tētahi i te wahine i whakarērea, e pūremu ana ia.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Ka mea āna ākonga ki a ia, “Ki te pēnei te tikanga mō te tangata rāua ko tāna wahine, ehara te mārena.”
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Otirā, ka mea ia ki a rātou, “E kore tēnei kupu e rite i ngā tāngata katoa, engari, i te hunga i hoatu ai.
11 Jesus respondeu:
12 He unaka hoki ētahi nō te whānautanga mai i te kōpū o te whaea; ko ētahi unaka he mea whakaūnaka nā te tangata; ko ētahi unaka he mea whakaūnaka nā rātou anō, he whakaaro hoki ki te rangatiratanga o te rangi. Ki te taea tēnei te whakarite e tētahi, māna e whakarite.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 I reira, ka kawea mai he tamariki nonohi ki a ia, kia whakapā ai ia i ōna ringa ki a rātou, kia īnoi; ā, rīria iho rātou e ngā ākonga.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Nā, ko te kīanga a Īhu, “Tukua mai ngā tamariki nonohi, aua hoki e āraia atu tā rātou haere mai ki ahau; nō ngā pēnei hoki te rangatiratanga o te rangi.”
14 Aí ele disse:
15 Ā, whakapākia iho e ia ōna ringa ki a rātou, ā, haere atu ana i reira.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Nā, ka haere mai tētahi ki a ia, ka mea, “E te Kaiwhakaako, he aha te mahi pai māku, e whiwhi ai ahau ki te ora tonu?”
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Nā, ko tāna meatanga ki a ia, “He aha ka ui koe ki ahau mō te mea pai? Tērā anō tētahi i pai, kotahi tonu; ki te mea koe kia tomo ki te ora, whakaritea ngā ture.”
17 Jesus respondeu:
18 Ka mea ia ki a ia, “Ko ēhea?”
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 Whakahōnoretia tōu pāpā me tōu whaea; me tēnei; kia aroha ki tōu hoa tata ānō ko koe.”
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Ka mea taua taitama ki a ia, “Kua rite i ahau ēnei mea katoa nō tōku tamarikitanga; tēnā hoki tētahi mea e hapa ana i ahau?”
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Ka mea a Īhu ki a ia, “Ki te mea koe kia tino tika, haere, hokona ōu taonga, ka hoatu ki ngā rawakore, ā, e whai taonga koe ki te rangi; ā, haere mai i muri i ahau.”
21 Jesus respondeu:
22 Nā, ka rongo taua taitama i taua kupu, haere pōuri ana ia, he maha hoki ōna taonga.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Ka mea a Īhu ki āna ākonga, “He pono tāku kupu ki a koutou, e tapoko whakauaua te tangata taonga ki te rangatiratanga o te rangi.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Tēnei anō tāku kupu ki a koutou, he ngāwari kē atu te haere o te kāmera rā te kōwhao o te ngira i te haere o te tangata taonga ki roto ki te rangatiratanga o te Atua.”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Ā, nō ka rongo āna ākonga, nui rawa tō rātou mīharo, ka mea, “Ko wai rā e ora?”
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Nā, ka titiro a Īhu ki a rātou, ka mea, “Ki te tangata e kore tēnei e taea, ki te Atua ia e taea ngā mea katoa.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Kātahi, ka whakahoki a Pita, ka mea ki a ia, “Nā, kua mahue nei i a mātou ngā mea katoa, kua aru nei i a koe, he aha rā mā mātou?”
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Ka kī a Īhu ki a rātou, “He pono tāku e mea nei ki a koutou, ko koutou i aru nei i ahau, kia taea te whānautanga houtanga, te wā e noho ai te Tama a te tangata ki runga ki te torōna o tōna korōria, ka noho anō koutou ki runga ki ētahi torōna kotahi tekau mā rua, ki te whakawā i ngā iwi kotahi tekau mā rua o Īharaira.
28 Jesus respondeu:
29 Ā, ki te mea kua mahue i tētahi he whare, he tēina, he tuāhine rānei, he pāpā, he whaea, he tamariki, he whenua, i tōna whakaaro ki tōku ingoa, ka tātakirau ngā mea e riro i a ia, ā, ka whiwhi ia ki te ora tonu.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 He tokomaha ia ō mua e waiho ki muri; ko ō muri ki mua.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.