Êxodo 22

mri2012 (MRI2012) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 “Ki te tāhae te tangata i te kau, i te hipi rānei, ā, ka patua, ka hokona rānei e ia; kia rima ngā kau e hōmai e ia hei utu mō te kau kotahi, kia whā hoki ngā hipi mō te hipi kotahi.
1 Se alguém furtar boi ou ovelha, e o degolar ou vender, por um boi pagará cinco bois, e pela ovelha quatro ovelhas.
2 “Ki te mau te tāhae e poka ara ana, ā, ka patua, ka mate, kāhore he toto e heke mōna.
2 Se o ladrão for achado roubando, e for ferido, e morrer, o que o feriu não será culpado do sangue.
3 Ki te mea kua whiti te rā ki a ia, ka heke he toto mōna; me hōmai hoki e ia he utu; ki te kāhore āna mea, nā, me hoko ia mō tāna tāhae.
3 Se o sol houver saído sobre ele, o agressor será culpado do sangue; o ladrão fará restituição total; e se não tiver com que pagar, será vendido por seu furto.
4 “Ki te mau pū ki tōna ringa te mea i tāhaetia, he kau, he kāihe rānei, he hipi rānei, ā, e ora ana; kia rua ngā utu e hōmai e ia.
4 Se o furto for achado vivo na sua mão, seja boi, ou jumento, ou ovelha, pagará o dobro.
5 “Ki te mea tētahi tangata kia kainga tētahi māra, tētahi kāri wāina rānei, ā, ka tukua atu e ia tana kararehe hei kai i te māra a tētahi; me utu e ia ki ngā hua papai rawa o tāna māra, ki ngā hua papai rawa hoki o tāna kāri wāina.
5 Se alguém fizer pastar o seu animal num campo ou numa vinha, e largá-lo para comer no campo de outro, o melhor do seu próprio campo e o melhor da sua própria vinha restituirá.
6 “Ki te toro atu te ahi, ā, ka pono ki ngā tātarāmoa, ā, ka pau ngā whakapū wīti, te wīti rānei e tū ana, te māra rānei; me āta whakautu e te tangata nāna i tahu te ahi.
6 Se irromper um fogo, e pegar nos espinhos, e queimar a meda de trigo, ou a seara, ou o campo, aquele que acendeu o fogo totalmente pagará o queimado.
7 “Ki te hōmai e te tangata tētahi moni ētahi mea rānei, ki tōna hoa kia tiakina, ā, ka tāhaetia i roto i te whare o taua tangata; ki te kitea te tāhae, kia rua ngā utu e hōmai e ia.
7 Se alguém der ao seu próximo dinheiro, ou bens, a guardar, e isso for furtado da casa daquele homem, o ladrão, se for achado, pagará o dobro.
8 Ki te kāhore i kitea te tāhae, nā, me kawe te rangatira o te whare ki te Atua, kia kitea me kāhore i totoro tōna ringaringa ki ngā taonga a tōna hoa.
8 Se o ladrão não for achado, então o dono da casa será levado diante dos juízes, a ver se não pôs a sua mão nos bens do seu próximo.
9 I ngā whakawākanga hara katoa mō te kau, kāihe, hipi, kākahu, mō te ngaromanga o tētahi mea e kīia ana e tētahi nōna, me haere te kōrero a te tokorua ki te Atua; ko te tangata kua whakataua te hē ki a ia e te Atua, kia rua ngā utu e hōmai e ia ki tōna hoa.
9 Sobre todo o negócio fraudulento, sobre boi, sobre jumento, sobre gado miúdo, sobre roupa, sobre toda a coisa perdida, de que alguém disser que é sua, a causa de ambos será levada perante os juízes; aquele a quem condenarem os juízes pagará em dobro ao seu próximo.
10 “Ki te hōmai e tētahi he kāihe ki tōna hoa, he kau rānei, he hipi rānei, tētahi rānei o ngā tini kararehe, kia tiakina; ā, ka mate, ka whara rānei, ka pāhuatia rānei, kīhai anō hoki i kitea.
10 Se alguém der a seu próximo a guardar um jumento, ou boi, ou ovelha, ou outro animal, e este morrer, ou for dilacerado, ou arrebatado, ninguém o vendo,
11 Ka waiho i waenganui i a rāua te oati a Ihowā, mō tōna ringa kīhai i totoro atu ki te taonga o tōna hoa; ā, me whakaae mai e te rangatira o taua mea, e kore anō hoki e utua.
11 Então haverá juramento do Senhor entre ambos, de que não pôs a sua mão nos bens do seu próximo; e seu dono o aceitará, e o outro não o restituirá.
12 Otiia, ki te mea kua tāhaetia atu i a ia, me hoatu he utu ki tōna rangatira.
12 Mas, se de fato lhe tiver sido furtado, pagá-lo-á ao seu dono.
13 Ki te mea kua haehaea, me kawe mai e ia hei whakaatu, ā, e kore e utua e ia te mea i haea.
13 Porém se lhe for dilacerado, trá-lo-á em testemunho disso, e não pagará o dilacerado.
14 “Ki te tīkina anō hoki e te tangata tētahi mea a tōna hoa, ā, ka whara, ka mate rānei, me te ngaro anō te rangatira o taua mea, me āta whakautu anō e ia.
14 E se alguém pedir emprestado a seu próximo algum animal, e for danificado ou morto, não estando presente o seu dono, certamente o pagará.
15 Kei reira te rangatira, e kore e utua; ki te mea e utua ana tōna tukunga, i haere mai hoki mō tōna utu.”
15 Se o seu dono estava presente, não o pagará; se foi alugado, será pelo seu aluguel.
16 “Ki te whakawai te tangata i te kōtiro kīhai i taumautia, ā, ka moe rāua, me whakarite he tāpākūhā, ā, me mārena e ia hei wahine māna.
16 Se alguém enganar alguma virgem, que não for desposada, e se deitar com ela, certamente a dotará e tomará por sua mulher.
17 Ki te tino whakakāhore rawa tōna pāpā, ā, e kore e tukua ki a ia, me hōmai e ia ngā moni e rite ana ki te kaireperepe mō ngā kōtiro.
17 Se seu pai inteiramente recusar dar-lha, pagará ele em dinheiro conforme ao dote das virgens.
18 “Kei tukua e koe te wahine mākutu kia ora.
18 A feiticeira não deixarás viver.
19 “Ko te tangata i takotoria e ia he kararehe, me whakamate rawa.
19 Todo aquele que se deitar com animal, certamente morrerá.
20 “Me whakangaro rawa te tangata e patu whakahere ana mā tētahi atua kē; engari mā Ihowā anake.
20 O que sacrificar aos deuses, e não só ao Senhor, será morto.
21 “Kaua hoki e whakatoia te manene, kaua anō hoki ia e tūkinotia; he manene hoki koutou i mua, i te whenua o Īhipa.
21 O estrangeiro não afligirás, nem o oprimirás; pois estrangeiros fostes na terra do Egito.
22 “Kaua e whakatupuria kinotia te pouaru, te pani rānei.
22 A nenhuma viúva nem órfão afligireis.
23 Ki te anga koe ki te whakatupukino i a rāua, ā, ka tangi rāua ki ahau, inā, ka whakarongo ahau ki tā rāua karanga;
23 Se de algum modo os afligires, e eles clamarem a mim, eu certamente ouvirei o seu clamor.
24 ā, ka mura tōku riri, ka patua anō hoki koutou ki te hoari; ā, ka pouarutia ā koutou wāhine, ka pania anō hoki ā koutou tamariki.
24 E a minha ira se acenderá, e vos matarei à espada; e vossas mulheres ficarão viúvas, e vossos filhos órfãos.
25 “Ki te whakatārewa koe i te moni ki tētahi o tāku iwi, ki tētahi o ōu rawakore, kei rite tāu ki a ia ki tā te kaiwhakatuputupu moni, kei tangohia i a ia te moni whakatuputupu.
25 Se emprestares dinheiro ao meu povo, ao pobre que está contigo, não te haverás com ele como um usurário; não lhe imporeis usura.
26 Ki te tangohia e koe te kākahu o tōu hoa hei taunaha, kaua e tukua kia rere te rā ka whakahoki ai ki a ia;
26 Se tomares em penhor a roupa do teu próximo, lho restituirás antes do pôr do sol,
27 ko tēnā anake nā hoki hei uhi mōna, hei kākahu mōna, mō tōna kiri; ā, ko te aha hei moenga iho mōna? Ki te karanga mai hoki ia ki ahau, nā, ka whakarongo atu ahau; nō te mea he mahi tohu tangata tāku.
27 Porque aquela é a sua cobertura, e o vestido da sua pele; em que se deitaria? Será pois que, quando clamar a mim, eu o ouvirei, porque sou misericordioso.
28 “Kaua e kohukohu ki te Atua, kaua anō hoki e kanga ki te ariki o tōu iwi.
28 A Deus não amaldiçoarás, e o príncipe dentre o teu povo não maldirás.
29 “Kei whakaroa koe ki te hōmai i ngā mātāmua o ōu hua, o ōu wai.
29 As tuas primícias, e os teus licores não retardarás; o primogênito de teus filhos me darás.
30 Kia pērā anō tāu e mea ai ki āu kau, ki āu hipi: e whitu ngā rā e noho ai ia ki tōna whaea; i te waru o ngā rā me hōmai ki ahau.
30 Assim farás dos teus bois e das tuas ovelhas: sete dias estarão com sua mãe, e ao oitavo dia mos darás.
31 “Hei tāngata tapu hoki koutou māku; kaua anō e kai i te kikokiko i haea ki te pārae; me maka mā te kurī.”
31 E ser-me-eis homens santos; portanto não comereis carne despedaçada no campo; aos cães a lançareis.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Êxodo 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.