2 Crônicas 25
mri2012 (MRI2012) vs ARA
1 E rua tekau mā rima ngā tau o Amatia i tōna kīngitanga, ā, e rua tekau mā iwa ngā tau i kīngi ai ia ki Hiruhārama, ā, ko te ingoa hoki o tōna whaea, ko Iehoarana, nō Hiruhārama.
1 Era Amazias da idade de vinte e cinco anos quando começou a reinar e reinou vinte e nove anos em Jerusalém; sua mãe se chamava Jeoadã, de Jerusalém.
2 Nā, he tika tāna mahi ki te titiro a Ihowā, engari kīhai i tapatahi te ngākau.
2 Fez ele o que era reto perante o Senhor ; não, porém, com inteireza de coração.
3 Ā, ka pūmau tōna kīngitanga, kātahi ka whakamatea e ia āna tāngata, nāna nei i patu tōna pāpā, te kīngi.
3 Uma vez confirmado o reino nas suas mãos, matou os seus servos que tinham assassinado o rei, seu pai.
4 Ko ā rāua tama ia kīhai i whakamatea; engari i rite tāna ki te mea i tuhituhia i te ture i te Pukapuka a Mohi, ki tā Ihowā i whakahau rā, “Kaua ngā mātua e mate mō tō ngā tamariki; kaua hoki ngā tamariki e mate mō tō ngā mātua; engari me mate tēnei mō tōna hara, tēnei mō tōna hara.”
4 Porém os filhos deles não matou, mas fez segundo está escrito na Lei, no Livro de Moisés, no qual o Senhor deu ordem, dizendo: Os pais não serão mortos por causa dos filhos, nem os filhos, por causa dos pais; cada qual será morto pelo seu próprio pecado.
5 Nā, i huihuia hoki e Amatia a Hūrā, ā, whakaritea ana he rangatira mano, he rangatira rau mō ngā whare o ō rātou mātua, puta noa i a Hūrā katoa rāua ko Pineamine. Ā, taua ana rātou e ia te hunga e rua tekau, he maha ake hoki, ngā tau, ā, ka kitea e toru rau mano, whiriwhiri rawa, he hunga haere ki te whawhai, he hunga hāpai i te tao, i te whakangungu rākau.
5 Amazias congregou a Judá e o pôs, segundo as suas famílias, sob chefes de mil e chefes de cem, por todo o Judá e Benjamim; contou-os de vinte anos para cima e achou trezentos mil escolhidos capazes de sair à guerra e manejar lança e escudo.
6 I utua anō hoki e ia ētahi o Īharaira, kotahi rau mano, he mārohirohi, he māia, kotahi rau taranata hiriwa.
6 Também tomou de Israel a soldo cem mil homens valentes por cem talentos de prata.
7 Nā, ko te taenga mai o tētahi tangata a te Atua ki a ia, ka mea, “E te kīngi, kaua te taua a Īharaira e haere tahi koutou, nō te mea kāhore a Ihowā i a Īharaira, arā, i ngā tama katoa a Ēparaima.
7 Porém certo homem de Deus veio a ele, dizendo: Ó rei, não deixes ir contigo o exército de Israel; porque o Senhor não é com Israel, isto é, com os filhos de Efraim.
8 Otiia ki te haere koe, kia toa, kia kaha ki te whawhai; mā Ihowā anō koe e turaki i te aroaro o te hoariri; he kaha hoki tō te Atua ki te āwhina, ki te turaki.”
8 Porém vai só, age e sê forte; do contrário, Deus te faria cair diante do inimigo, porque Deus tem força para ajudar e para fazer cair.
9 Nā, ka mea atu a Amatia ki te tangata a te Atua, “Ha, me pēhea ngā taranata kotahi rau i hoatu e ahau ki te taua a Īharaira?”
9 Disse Amazias ao homem de Deus: Que se fará, pois, dos cem talentos de prata que dei às tropas de Israel? Respondeu-lhe o homem de Deus: Muito mais do que isso pode dar-te o Senhor .
10 Kātahi rātou ka wehea atu e Amatia, arā te taua i haere mai ki a ia i Ēparaima, kia hoki ki tō rātou nā wāhi. Nā, mura rawa tō rātou riri ki a Hūrā, ā, hoki ana ki tō rātou wāhi, mura tonu te riri.
10 Então, separou Amazias as tropas que lhe tinham vindo de Efraim para que voltassem para casa; pelo que muito se acendeu a ira deles contra Judá, e voltaram para casa ardendo em ira.
11 Nā, ka whakapakari a Amatia i a ia, ā, ārahina ana e ia tōna iwi, haere ana ki Raorao Tote, patua iho e ia ngā tama a Heira, kotahi tekau mano.
11 Animou-se Amazias e, conduzindo o seu povo, foi-se ao vale do Sal, onde feriu dez mil dos filhos de Seir.
12 Nā, ko ērā atu mano, kotahi tekau, ora nei, whakaraua ana e ngā tama a Hūrā, kawea ana ki te tihi o te kāmaka, makā atu ana i te tihi o te kāmaka ā mongamonga noa rātou katoa.
12 Também os filhos de Judá prenderam vivos dez mil e os trouxeram ao cimo de um penhasco, de onde os precipitaram, de modo que todos foram esmigalhados.
13 Otiia, ko ngā tāngata o te taua i whakahokia nei e Amatia, kei haere tahi rātou ki te whawhai, whakaekea ana e rātou ngā pā o Hūrā, o Hamaria mai anō ā tae noa ki Petehorono, patua iho ētahi o rātou, e toru mano, nui atu hoki te taonga i pāhuatia e rātou.
13 Porém os homens das tropas que Amazias despedira, para que não fossem com ele à peleja, deram sobre as cidades de Judá, desde Samaria até Bete-Horom; feriram deles três mil e fizeram grande despojo.
14 Ā, i muri i te taenga mai o Amatia i te patunga i ngā Ēromi, ka mauria mai e ia ngā atua o ngā tama a Heira, nā, ka whakatūria e ia hei atua mōna, koropiko ana ia ki mua i a rātou, tahuna ana e ia he whakakakara ki a rātou.
14 Vindo Amazias da matança dos edomitas, trouxe consigo os deuses dos filhos de Seir, tomou-os por seus deuses, adorou-os e lhes queimou incenso.
15 Nā reira ka mura te riri o Ihowā ki a Amatia, ā, ungā ana mai e ia he poropiti ki a ia, hei kōrero ki a ia, “He aha koe i rapu ai i tā ngā atua o te iwi nā? Kīhai nā hoki tō rātou iwi i whakaorangia e rātou i tōu ringa.”
15 Então, a ira do Senhor se acendeu contra Amazias, e mandou-lhe um profeta que lhe disse: Por que buscaste deuses que a seu povo não livraram das tuas mãos?
16 Nā, i a ia e kōrero ana ki a ia, ka mea te kīngi ki a ia, “Kua waiho rānei koe hei kaiwhakatakoto whakaaro mō te kīngi? Kāti tāu; mō te aha koe kia patua?”
16 Enquanto lhe falava o profeta, disse-lhe o rei: Acaso, te pusemos por conselheiro do rei? Para com isso. Por que teríamos de ferir-te? Então, parou o profeta, mas disse: Sei que Deus resolveu destruir-te, porque fizeste isso e não deste ouvidos ao meu conselho.
17 Kātahi a Amatia kīngi o Hūrā ka whakatakoto whakaaro, ā, unga tāngata ana ki a Ioaha tama a Iehoahata tama a Iehu kīngi o Īharaira, hei kī atu, “Tēnā, tāua ka titiro tētahi ki te kanohi o tētahi.”
17 Então, Amazias, rei de Judá, tomou conselho e enviou mensageiros a Jeoás, filho de Jeoacaz, filho de Jeú, rei de Israel, dizendo: Vem, meçamos armas.
18 Nā, ka unga tāngata a Ioaha kīngi o Īharaira ki a Amatia kīngi o Hūrā, hei kī atu: “I tono karere te tātarāmoa i Repanōna ki te hīta i Repanōna, hei kī atu, ‘Hōmai tāu tamāhine hei wahine mā tāku tama.’ Nā, ko te haerenga atu o tētahi kīrehe i Repanōna, takahia iho e ia taua tātarāmoa.
18 Porém Jeoás, rei de Israel, respondeu a Amazias, rei de Judá: O cardo que está no Líbano mandou dizer ao cedro que lá está: Dá tua filha por mulher a meu filho; mas os animais do campo, que estavam no Líbano, passaram e pisaram o cardo.
19 E kī ana koe, ‘Nā, kua patua e koe Ēroma,’ ā, kua whakanekehia ake koe e tōu ngākau kia whakapehapeha. E noho rā ki tōu whare; he aha koe ka whakapātaritari ai, e kino ai koe, e hinga ai koe, a koe nā, koutou tahi ko Hūrā?”
19 Tu dizes: Eis que feri os edomitas; e o teu coração se ensoberbeceu para te gloriares; agora, fica em casa; por que provocarias o mal para caíres tu, e Judá, contigo?
20 Otiia kīhai a Amatia i rongo; nā te Atua hoki tēnā, kia hoatu ai rātou e ia ki te ringa o ō rātou hoariri, mō rātou i rapu tikanga i ngā atua o Ēroma.
20 Mas Amazias não quis atendê-lo; porque isto vinha de Deus, para entregá-los nas mãos dos seus inimigos, porquanto buscaram os deuses dos edomitas.
21 Heoi, haere ana a Ioaha kīngi o Īharaira, ā, ka titiro rāua ko Amatia kīngi o Hūrā, tētahi ki te kanohi o tētahi, ki Petehemehe o Hūrā.
21 Subiu, então, Jeoás, rei de Israel, e Amazias, rei de Judá, e mediram armas em Bete-Semes, que pertence a Judá.
22 Nā, kua patua a Hūrā i te aroaro o Īharaira, ā, rere ana rātou, tēnā ki tōna tēneti, tēnā ki tōna tēneti.
22 Judá foi derrotado por Israel, e fugiu cada um para sua casa.
23 I mau anō a Amatia kīngi o Hūrā tama a Ioaha tama a Iehoahata i a Ioaha kīngi o Īharaira ki Petehemehe, ā, kawea ana ia ki Hiruhārama, wāwāhia ana e ia te taiepa o Hiruhārama, i te Kūwaha mai anō o Ēparaima taea noatia te Kūwaha o te koki, e whā rau whatīanga.
23 E Jeoás, rei de Israel, prendeu a Amazias, rei de Judá, filho de Joás, filho de Jeoacaz, em Bete-Semes; levou-o a Jerusalém, cujo muro ele rompeu desde a Porta de Efraim até à Porta da Esquina, quatrocentos côvados.
24 Nā, ko te kōura katoa, ko te hiriwa, me ngā oko katoa i kitea ki te whare o te Atua, ki a Opere-Eroma, me ngā taonga o te whare o te kīngi, me ētahi tāngata hei taumau, tangohia ake e ia, ā, hoki ana ki Hamaria.
24 Tomou todo o ouro e a prata, e todos os utensílios que se acharam na Casa de Deus, com Obede-Edom, e os tesouros da casa do rei, como também reféns; e voltou para Samaria.
25 Ā, tekau mā rima ngā tau i ora ai a Amatia tama a Ioaha kīngi o Hūrā i muri i te matenga o Ioaha tama a Iehoahata kīngi o Īharaira.
25 Amazias, filho de Joás, rei de Judá, viveu quinze anos depois da morte de Jeoás, filho de Jeoacaz, rei de Israel.
26 Nā, ko ērā atu meatanga a Amatia, ō mua, me ō muri, nanā, kāhore ianei i tuhituhia ki te pukapuka o ngā kīngi o Hūrā, o Īharaira?
26 Ora, os mais atos de Amazias, tanto os primeiros como os últimos, porventura, não estão escritos no Livro da História dos Reis de Judá e de Israel?
27 Nā, nō muri i te wā i mahue ai i a Amatia te whai i a Ihowā, ka whakatupuria he hē mōna ki Hiruhārama, ā, rere ana ia ki Rakihi. Otiia ka unga tāngata rātou ki te whai i a ia ki Rakihi, ā, whakamatea iho ia ki reira.
27 Depois que Amazias deixou de seguir ao Senhor , conspiraram contra ele em Jerusalém, e ele fugiu para Laquis; porém enviaram após ele homens até Laquis e o mataram ali.
28 Ā, mauria ana mai i runga hōiho, tanumia ana ki te taha o ōna mātua, ki te pā o Hūrā.
28 Trouxeram-no sobre cavalos e o sepultaram junto a seus pais na Cidade de Davi.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Crônicas 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.