João 9

Yosondúa Mixtec NT (MPM_TBL) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ichi kuaꞌan Jesús, ni jini ya ɨɨn chaa kuaa, ja kuaa nduchi da undi ni kaku da.
1 Caminhando, viu Jesus um cego de nascença.
2 Ti chaa ka skuaꞌa jiin ya, ni ka jikajnuꞌun da ya: ―Maestro, ¿ndoo ni kuu ja ni kaku kuaa chaa jaꞌa? ¿Ja ka iyo xaan kuachi tata da, nana da, xi kuachi maa da kuu nu? ―ni ka kachi da.
2 Os seus discípulos indagaram dele: Mestre, quem pecou, este homem ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Ti ni kachi Jesús jiin da naa da: ―Ni ansu kuachi maa da, ti ni ansu kuachi tata da xi nana da kuu ja ni kaku da siaꞌan. Chi ja ni kaku da siaꞌan kuu ja na kuni yɨvɨ naa i ɨɨn jniñu ñaꞌnu ja saꞌa Yandios jiin da.
3 Jesus respondeu: Nem este pecou nem seus pais, mas é necessário que nele se manifestem as obras de Deus.
4 Saꞌa yo ja nu nɨ iin ndijin tɨꞌlɨ ga, ti kuu saꞌa yo jniñu, ko nu tukaa ndijin, ti tukaa ga kuu saꞌa jniñu yo. Suni siaꞌan ja kuu ruꞌu, chi kanuu ja na saꞌa ri ɨɨn jniñu vijna nɨ ndijin tɨꞌlɨ ga, chi jan ɨɨn kɨvɨ ja tukaa ga kuu saꞌa jniñu ni ɨɨn yɨvɨ naa i.
4 Enquanto for dia, cumpre-me terminar as obras daquele que me enviou. Virá a noite, na qual já ninguém pode trabalhar.
5 Ruꞌu, nɨ kancha ri nuu ñuyɨvɨ jaꞌa, ti kuu ri nanu ɨɨn ñuꞌun ja ndinchaa ichi yɨvɨ kanchuku nuu ñuyɨvɨ, chi xnaꞌan ri nasa kuu saꞌa yɨvɨ ɨɨn jniñu kuni Yandios ―ni kachi Jesús.
5 Por isso, enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Siaꞌan ni kachi ya, ti ni tɨvɨsɨꞌɨ ya nuu ñuꞌun. Ni saꞌa ya ndeꞌyu jiin tɨsɨꞌɨ ya, ti ni jaka ya ndeꞌyu un nduchi chaa kuaa un.
6 Dito isso, cuspiu no chão, fez um pouco de lodo com a saliva e com o lodo ungiu os olhos do cego.
7 Yukan na ti ni kachi ya jiin da: ―Kuaꞌan yuꞌu pila nducha Siloé un, ti nakacha ra nduchi ra ―ni kachi ya. (Siloé kuni kaꞌan: “Ja ni taji ri.”) Yukan na ti kuaꞌan chaa un, ni nakacha da nduchi da, ti ni ndundijin nuu da. Yukan na ti kuanoꞌon da.
7 Depois lhe disse: Vai, lava-te na piscina de Siloé {esta palavra significa emissário}. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Yɨvɨ ñuu da un jiin taka ga yɨvɨ ka jini ja kuu da ɨɨn chaa kuaa, ka jikajnuꞌun jnaꞌan i: ―¿Ti ansu chaa jaꞌa kuu ja ni jikan da xuꞌun nukoo da un nu? ―ni ka kachi i.
8 Então os vizinhos e aqueles que antes o tinham visto mendigar perguntavam: Não é este aquele que, sentado, mendigava?
9 Ni ka iyo sava yɨvɨ ni ka kachi: ―Suu kuu da. Ti sava ga i ni ka kachi: ―Ansu kuu da, ko siaꞌan kaa da. Ko maa da ni kachi da: ―Maa ri kuu.
9 Respondiam alguns: É ele. Outros contestavam: De nenhum modo, é um parecido com ele. Ele, porém, dizia: Sou eu mesmo.
10 Yukan ti ni ka jikajnuꞌun yɨvɨ un maa da: ―¿Nasa kuu ja ni ndundijin nduchi ra nusa? ―ni ka kachi chaa un.
10 Perguntaram-lhe, então: Como te foram abertos os olhos?
11 Ti ni kachi da: ―Ka jini ra ɨɨn chaa nani Jesús. Chaa yukan, ni saꞌa da ndeꞌyu jiin tɨsɨꞌɨ da, ni jaka da nduchi ri, ti ni kachi da ja na kiꞌin ri yuꞌu pila nducha Siloé un, ti na nakacha ri nduchi ri. Ni jaꞌan ri yukan, ni nakacha ri nduchi ri, ti ni ndundijin vaꞌa ndeꞌe ri vijna ―ni kachi da.
11 Respondeu ele: Aquele homem que se chama Jesus fez lodo, ungiu-me os olhos e disse-me: Vai à piscina de Siloé e lava-te. Fui, lavei-me e vejo.
12 Ti ni ka jikajnuꞌun chaa un maa da: ―¿Nanu kande chaa un nusa? ―ni ka kachi da. ―Tu jini ri ―ni kachi da.
12 Interrogaram-no: Onde está esse homem? Respondeu: Não o sei.
13 Yukan ti ni ka janchaka da chaa ni kaku kuaa un nuu chaa fariseo un.
13 Levaram então o que fora cego aos fariseus.
14 Ni kuu un ɨɨn kɨvɨ ndetatu, kɨvɨ ii, na ni saꞌa Jesús ndeꞌyu ja ni saꞌa ya tajna nduchi chaa kuaa un.
14 Ora, era sábado quando Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Yukan na ti ni ka jikajnuꞌun chaa fariseo un maa da nasa kuu ja ni ndundijin nduchi da. Ti ni kachi da: ―Ni saꞌa chaa un ndeꞌyu ti ni jaka da nduchi na, ni janukacha na nuu na, ti vijna ja ni ndundijin vaꞌa nduchi na ―ni kachi da.
15 Os fariseus indagaram dele novamente de que modo ficara vendo. Respondeu-lhes: Pôs-me lodo nos olhos, lavei-me e vejo.
16 Yukan na ti sava chaa fariseo un ni ka kachi da: ―Ansu Yandios ni taji chaa un jiin jniñu saꞌa da un, chi tu chiñuꞌun da kɨvɨ ii ―ni ka kachi da. Ti sava ga chaa fariseo un ni ka kaꞌan: ―Nu ansu chaa vaji nuu Yandios kuu da, ¿ti nasa kuu ja kuu saꞌa da jniñu ñaꞌnu un nusa? ―ni ka kachi da. Ti ni ka kusɨɨn ini da naa da ja sɨkɨ Jesús.
16 Diziam alguns dos fariseus: Este homem não é o enviado de Deus, pois não guarda sábado. Outros replicavam: Como pode um pecador fazer tais prodígios? E havia desacordo entre eles.
17 Ni ka jikajnuꞌun tuku da chaa ni kaku kuaa un: ―Maa ra kachi ja chaa un kuu ja ni saꞌa tajna roꞌo, ja ni ndundijin vaꞌa nduchi ra vijna. Vijna na ti ¿ndoo ndoꞌo ini ra nau ja kuu chaa yukan nusa? ―ni ka kachi da. Ti ni kachi chaa un: ―Maa da kuu ɨɨn profeta ni taji Yandios ja na kaꞌan da jnuꞌun ya ―ni kachi da.
17 Perguntaram ainda ao cego: Que dizes tu daquele que te abriu os olhos? É um profeta, respondeu ele.
18 Ti chaa hebreo un, tu ka kuni kandixia da ja ni kaku kuaa chaa yukan, chi vanua ja ni nduvaꞌa nduchi da. Ja yukan kuu ja ni ka kana da tata da jiin nana da,
18 Mas os judeus não quiseram admitir que aquele homem tivesse sido cego e que tivesse recobrado a vista, até que chamaram seus pais.
19 ti ni ka jikajnuꞌun da chaa un naa da: ―¿Seꞌe ra kuu chaa jaꞌa nu? ¿Kuaa ndixia da undi ni kaku da nu? ¿Nasa ni kuu ja ni ndundijin nduchi da vijna nusa? ―ni ka kachi da.
19 E os interrogaram: É este o vosso filho? Afirmais que ele nasceu cego? Pois como é que agora vê?
20 Ti ni ka kachi tata da jiin nana da: ―Seꞌe na kuu da, ti kuaa ndixia nduchi da undi ni kaku da,
20 Seus pais responderam: Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego.
21 ko tu ka jini na nasa kuu ja ni nduvaꞌa nduchi da, ti ni ndundijin vijna. Ni tu ka jini na nau ja ni saꞌa tajna nduchi da. Kajnuꞌun ni maa da chi ja ñaꞌnu da, ti na kani maa da jnuꞌun ―ni ka kachi da.
21 Mas não sabemos como agora ficou vendo, nem quem lhe abriu os olhos. Perguntai-o a ele. Tem idade. Que ele mesmo explique.
22 Siaꞌan ni ka kaꞌan tata da jiin nana da, chi ni ka yuꞌu da ndeꞌe da chaa hebreo ka kuñaꞌnu un. Chi vanua ka ndajnuꞌun chaa un ja nu nau ɨɨn ɨɨn yɨvɨ na kachi ja Jesús kuu Cristo, ya ni taji Yandios jiin jniñu ñaꞌnu, ti keniꞌin da yɨvɨ un, ti tukaa kuu ndɨvɨ i ini veñuꞌun kaꞌnu yɨvɨ hebreo.
22 Seus pais disseram isso porque temiam os judeus, pois os judeus tinham ameaçado expulsar da sinagoga todo aquele que reconhecesse Jesus como o Cristo.
23 Ja yukan kuu ja siaꞌan ni ka kachi tata da jiin nana da: ―Kajnuꞌun maa ni da naa, chi ja ñaꞌnu da ―ni ka kachi da.
23 Por isso é que seus pais responderam: Ele tem idade, perguntai-lho.
24 Ni ka kana tuku chaa hebreo ka kuñaꞌnu un, chaa ni iyo kuaa un, ti ni ka kachi da jiin da: ―Nakuantaꞌu nuu maa Yandios, ti koto kuaꞌa ra ja yɨñuꞌun chaa nani Jesús yukan, chi ka jini ri ja maa da kuu ɨɨn chaa nchakuachi ―ni ka kachi da.
24 Tornaram a chamar o homem que fora cego, dizendo-lhe: Dá glória a Deus! Nós sabemos que este homem é pecador.
25 Ti ni kachi chaa un: ―Tu jini na nu iyo kuachi da xi tu, ko ja jini na kuu ja ni iyo kuaa nuu na, ti vijna ja ni ndundijin vaꞌa nduchi na ―ni kachi da.
25 Disse-lhes ele: Se esse homem é pecador, não o sei... Sei apenas isto: sendo eu antes cego, agora vejo.
26 Yukan ti ni ka jikajnuꞌun vaꞌa da: ―¿Ndoo ni saꞌa chaa un jiin ra nusa? ¿Nasa ni saꞌa da tajna nduchi ra nusa? ―ni ka kachi da.
26 Perguntaram-lhe ainda uma vez: Que foi que ele te fez? Como te abriu os olhos?
27 Ti ni kachi chaa un: ―Ja ni kachi na nuu ni naa ni, ti tu ka kuni ni kandixia ni, ¿nasa kuni ni ja na kachi tuku na inga jinu nusa? ¿Xi suni ka kuni kundikun ni maa da ja skuaꞌa ni jiin da nu? ―ni kachi da.
27 Respondeu-lhes: Eu já vo-lo disse e não me destes ouvidos. Por que quereis tornar a ouvir? Quereis vós, porventura, tornar-vos também seus discípulos?...
28 Yukan ti ni ka kejaꞌa ka nduxaan chaa un jiin da, ti ni ka kachi da: ―Roꞌo, va yɨꞌɨ ra jiin chaa un nusa. Ko ruꞌu, chi ka yɨꞌɨ ri jiin tata ri Moisés naa ri.
28 Então eles o cobriram de injúrias e lhe disseram: Tu que és discípulo dele! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Ka jini ndaa ri ja ni kaꞌan maa Yandios jiin Moisés, ko chaa yukan, tu ka jini ri na ichi vaji da ―ni ka kachi da.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas deste não sabemos de onde ele é.
30 Ti ni kachi chaa ni iyo kuaa un: ―Naa ini na ja tu ka jini ni nanu vaji chaa un, ko ni saꞌa da tajna nduchi na.
30 Respondeu aquele homem: O que é de admirar em tudo isso é que não saibais de onde ele é, e entretanto ele me abriu os olhos.
31 Ka jini yo ja tu siuku Yandios nava ka jikantaꞌu yɨvɨ ka iyo kuachi. Ko siuku ya nava ka jikantaꞌu yɨvɨ ka nchañuꞌun ya, ti ka saꞌa i nava kuni maa ya.
31 Sabemos, porém, que Deus não ouve a pecadores, mas atende a quem lhe presta culto e faz a sua vontade.
32 Undi ni jankoo ñuyɨvɨ, ti undi vijna, tu ka jini yo ɨɨn yɨvɨ saꞌa tajna nduchi ɨɨn yɨvɨ ni kaku kuaa. Ni ɨɨn.
32 Jamais se ouviu dizer que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Ti nu ansu nuu maa Yandios vaji chaa yukan, va ni tu kuu kuɨtɨ saꞌa da ɨɨn jniñu siaꞌan ―ni kachi da.
33 Se esse homem não fosse de Deus, não poderia fazer nada.
34 Ti ni ka kachi chaa un naa da: ―Roꞌo chi iyo xaan kuachi ra undi kɨvɨ ni kaku ra. Nusa ti tu chunsoꞌo kuɨtɨ ri ni ɨɨn jnuꞌun ja kuni ra xndaku ra ―ni ka kachi da. Yukan na ti ni ka keniꞌin da chaa un kuaꞌan da fuera.
34 Responderam-lhe eles: Tu nasceste todo em pecado e nos ensinas?... E expulsaram-no.
35 Ni jini Jesús ja siaꞌan ni ka keniꞌin da chaa ndaꞌu un, ti ni jan nunduku ya maa da. Nu ni ndejnaꞌan ya jiin da, ti ni jikajnuꞌun ya maa da: ―¿Kandixia ra maa Seꞌe Yɨvɨ Ñuyɨvɨ jaꞌa nu? ―ni kachi ya.
35 Jesus soube que o tinham expulsado e, havendo-o encontrado, perguntou-lhe: Crês no Filho do Homem?
36 Ti ni kachi da: ―Taa, ¿ko nau chaa kuu chaa yukan? Xnaꞌan ni chaa un tɨꞌlɨ saña, ti na kandixia na da ―ni kachi da.
36 Respondeu ele: Quem é ele, Senhor, para que eu creia nele?
37 Ti ni kachi Jesús jiin da: ―Ja ni jini ra maa da, ti chaa un kuu chaa kaꞌan jiin ra jaꞌa vijna ―ni kachi ya.
37 Disse-lhe Jesus: Tu o vês, é o mesmo que fala contigo!
38 Yukan na ti ni jakunjitɨ da nuu ya ja nachiñuꞌun da ya, ti ni kachi da: ―Kandixia na niꞌin, Jitoꞌyo ―ni kachi da.
38 Creio, Senhor, disse ele. E, prostrando-se, o adorou.
39 Ti ni kachi Jesús: ―Vaji ri nuu ñuyɨvɨ jaꞌa ja xndichi ri kuachi yɨvɨ naa i. Yɨvɨ ja tu ka jini kuɨtɨ, na saꞌa ri ja na ndundijin undi inijnuni i. Ti yɨvɨ ka ndoꞌo ini ja ka jini ndaa kuɨtɨ i, na saꞌa ri ja tukaa chaku kuɨtɨ ini i naa i ―ni kachi ya.
39 Jesus então disse: Vim a este mundo para fazer uma discriminação: os que não vêem vejam, e os que vêem se tornem cegos.
40 Suni kaꞌiin tɨjnɨ chaa fariseo yajni nuu kandichi Jesús yukan. Nu ni ka jinisoꞌo da ja ni kachi ya siaꞌan, ti ni ka jikajnuꞌun da ya: ―¿Kachi ra ja suni ruꞌu, tu ka jini kuɨtɨ ri naa ri nusa? ―ni ka kachi da.
40 Alguns dos fariseus, que estavam com ele, ouviram-no e perguntaram-lhe: Também nós somos, acaso, cegos?...
41 Ti ni kachi Jesús jiin da: ―Nu siaꞌan ti tu ka jini kuɨtɨ ra, va tu koo kuachi sɨkɨ ra. Ko tu ka kaꞌan ra siaꞌan. Chi suꞌva ka kaꞌan ra ja ka jini ndaa kuɨtɨ ra. Yukan kuu ja ka nchakuachi ga sɨkɨ ra naa ra, ti tukaa kuɨtɨ iyo jnukaꞌnu ini ―ni kachi Jesús.
41 Respondeu-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado, mas agora pretendeis ver, e o vosso pecado subsiste.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.