João 18
Yosondúa Mixtec NT (MPM_TBL) vs NAA
1 Siaꞌan ni kaꞌan Jesús, yukan na ti kiꞌin ga. Kuaꞌan ya jiin ndajaꞌa ya. Ni yaꞌa ya ɨnga yuꞌu yucha Cedrón. Ni ka jakoyo da nuu iyo ɨɨn huerta mani yujnu vixi, ti yukan ni ka kɨvɨ da.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu juntamente com os seus discípulos para o outro lado do ribeiro de Cedrom, onde havia um jardim; e aí entrou com eles.
2 Ti suni jini Judas nuu kande huerta un, chi vanuxia tɨjnɨ jinu ni ndututu Jesús jiin chaa ka skuaꞌa jiin ya yukan.
2 Judas, o traidor, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes havia se reunido ali com os seus discípulos.
3 Ti yukan ni jaa Judas jiin kuaꞌa xaan soldado, jiin tajnu ni ka taji sutu ka kuñaꞌnu un jiin chaa fariseo, ti ni ka jakoyo da yukan. Ti ndinchaa kuaꞌa ni ga ñuꞌun yɨtɨ ka yɨjnɨ da kuajakoyo da. Ti ka ndiso da espada jiin yujnu.
3 Tendo, pois, Judas recebido a escolta e alguns guardas da parte dos principais sacerdotes e fariseus, chegou a esse lugar com lanternas, tochas e armas.
4 Ko ja jini maa Jesús na nundoꞌo vaji sɨkɨ ya. Ni kenda ya ichi nuu da naa da, ti ni kachi ya: ―¿Na chaa ka nanduku ra naa ra?
4 Então Jesus, sabendo de tudo o que ia acontecer com ele, adiantou-se e perguntou-lhes:
5 Ti ni ka kachi da: ―Ka nanduku na Jesús, chaa ñuu Nazaret ―ni kachi da. Ti ni kachi Jesús: ―Maa ri kuu ―ni kachi ya. Ti yukan kandichi Judas maꞌñu chaa un naa da, vanuxia maa da kuu ja ni nakuaꞌa Jesús nuu chaa ka jito uꞌu ya.
5 Eles responderam: — A Jesus, o Nazareno. Então Jesus lhes disse: Ora, Judas, o traidor, também estava com eles.
6 Nu ni kachi Jesús: “Maa ri kuu”, ti ni ka jika yata chaa un, ti ni ka jiokava da nuu ñuꞌun.
6 Quando Jesus lhes disse: “Sou eu”, recuaram e caíram por terra.
7 Yukan ti ni jikajnuꞌun tuku ya: ―¿Na chaa ka nanduku ra nusa? Ti ni ka kachi da: ―Ka nanduku na Jesús, chaa ñuu Nazaret.
7 Jesus, de novo, lhes perguntou: Responderam: — A Jesus, o Nazareno.
8 Ti ni kachi tuku Jesús nuu da naa da: ―Ja ni kachi ri ja maa ri kuu, ti nu ruꞌu ka nanduku ra ko sia chaa jaꞌa na kinkoyo da, nuu maa ri ve kiꞌin ra ―ni kachi ya.
8 Então Jesus disse:
9 Siaꞌan ni kachi ya nava na kundaa jnuꞌun ni kaꞌan ya jiin Tata ya: “Tu ni jaꞌa na jnuꞌun ja naa ni ɨɨn chaa ni jaꞌa ni nuu na”, ni kachi ya.
9 Ele disse isso para se cumprir a palavra que tinha dito anteriormente: “Não perdi nenhum dos que me deste.”
10 Yukan ti ni tava Pedro espada da, ti ni jaꞌncha da soꞌo kuaꞌa ɨɨn chaa nani Malco, chaa kuu muzu maa sutu kuñaꞌnu.
10 Então Simão Pedro puxou da espada que trazia e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.
11 Ti ni kachi Jesús jiin Pedro: ―Nasavaꞌa espada ra ini cubierta. Chi siuku ri nava ni kachi Tata ri ja kondoꞌo ri ―ni kachi ya.
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Yukan na ti soldado un jiin capitán da, jiin policía chaa hebreo un, ni ka jnɨɨ da Jesús, ti ni ka juꞌni da ya.
12 Assim, a escolta, o comandante e os guardas dos judeus prenderam Jesus e o amarraram.
13 Ti kuankoyo da jiin ya xnakan veꞌe Anás, chaa kuu tata chiso Caifás. Ti Caifás kuu maa sutu kuñaꞌnu ga na kuiya yukan.
13 Então o levaram primeiramente a Anás, sogro de Caifás, sumo sacerdote naquele ano.
14 Caifás ni kuu chaa ni kachi nuu jnaꞌan da hebreo ja vaꞌga ja na kuū ɨɨn ni chaa ja kuu nuu yɨvɨ nɨ ñuu Israel.
14 Ora, Caifás era quem havia declarado aos judeus ser conveniente morrer um homem pelo povo.
15 Simón Pedro ni ndikun da Jesús nuu kuaꞌan ya jiin soldado un. Suni ni ndikun ɨnga ndajaꞌa Jesús. Ti sutu kuñaꞌnu ga un ni jini mani da jiin chaa un. Yukan kuu ja ni kɨvɨ da jiin Jesús nuu yuxeꞌe sutu kuñaꞌnu ga un.
15 Simão Pedro e outro discípulo seguiam Jesus. Esse discípulo era conhecido do sumo sacerdote e, por isso, conseguiu entrar no pátio da casa deste com Jesus.
16 Ko ni kendo Pedro yajni yuxeꞌe. Chi iyo ɨɨn ñaꞌan ndito yuxeꞌe un. Ti yukan ni kenda chaa ni jini mani jiin sutu kuñaꞌnu ga un, ti ni kaꞌan da jiin ñaꞌan ndito yuxeꞌe un. Yukan na sa ni kɨvɨ Pedro yuxeꞌe un.
16 Pedro, porém, ficou de fora, junto à porta. O outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, saiu, falou com a encarregada da porta e levou Pedro para dentro.
17 Ko ñaꞌan un ni kachi ña jiin Pedro: ―¿Ansu niꞌin kuu ɨɨn ja ni jika jiin Jesús nu? ―kachi ña. Ti ni kachi Pedro: ―Ansu kuu ri ―ni kachi da.
17 Então a empregada, encarregada da porta, perguntou a Pedro: — Você também não é um dos discípulos desse homem? Ele respondeu: — Não, não sou.
18 Ti muzu un jiin policía, ni ka joto da ñuꞌun jiin tɨkayɨ, ti yukan kaꞌiin da ka nduxin da, chi vijin xaan saꞌa. Ti Pedro, suni kandichi da yukan, nduxin da ñuꞌun.
18 Os servos e os guardas estavam ali, tendo acendido uma fogueira por causa do frio, e se aqueciam. Pedro estava no meio deles, aquecendo-se também.
19 Yukan na ti Anás, ja kuu sutu kuñaꞌnu un, ni kejaꞌa jikajnuꞌun da Jesús nau ka kuu yɨvɨ ka skuaꞌa jiin ya. Jikajnuꞌun da ya na jnuꞌun ni xnaꞌan ni nuu yɨvɨ naa i. Ti ni kachi Jesús:
19 Então o sumo sacerdote interrogou Jesus a respeito dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 ―Nɨnɨ ni kaꞌan ri nuu chitu un nuu yɨvɨ naa i. Ni xnaꞌan ri tɨjnɨ veñuꞌun Israel jiin ini veñuꞌun kaꞌnu nuu ka ndututu jnaꞌan yo un. Tu ni ɨɨn jnuꞌun ni chi saꞌyɨ ri.
20 Jesus lhe respondeu:
21 Koto kajnuꞌun ra ruꞌu. Kajnuꞌun maa yɨvɨ naa i, chi ni ka jinisoꞌo i ndɨ kuɨtɨ jnuꞌun ni kaꞌan ri. Ti ka jini ndaa i na jnuꞌun ni kaꞌan ri ―ni kachi ya.
21 Por que o senhor está perguntando para mim? Pergunte aos que ouviram o que lhes falei. Eles sabem muito bem o que eu disse.
22 Siaꞌan ni kachi Jesús, ti ɨɨn policía ndito veñuꞌun kaꞌnu un, kandichi yajni da xiin Jesús, ti ni kani ni da ɨɨn jikɨ nuu ya, ti ni kachi da: ―¿Vanu siaꞌan kaꞌan ra jiin sutu kuñaꞌnu nu? ―ni kachi da.
22 Quando Jesus disse isto, um dos guardas que estavam ali deu-lhe uma bofetada, dizendo: — É assim que você fala com o sumo sacerdote?
23 Ti ni kachi Jesús: ―Nu ni kaꞌan ndevaꞌa ri, ¿ti kachi na ɨɨn jnuꞌun kueꞌe ni kaꞌan ri nusa? Ko nu suꞌva ni kaꞌan ndaa ri, ¿ti ndo ni jaꞌa ra jikɨ nuu ri? ―ni kachi Jesús.
23 Jesus lhe respondeu:
24 Yukan ti Anás, ni nasiaꞌa da ya nuu kancha Caifás, chaa ni kuu maa sutu kuñaꞌnu ga. Ti nuꞌni ya kuaꞌan ya.
24 Então Anás o enviou, amarrado, à presença de Caifás, o sumo sacerdote.
25 Ti Simón Pedro siin da nduxin da yuñuꞌun yukan, ti ni ka jikajnuꞌun sava chaa un maa da: ―¿Ti ansu ni skuaꞌa ra jiin Jesús nu? Ti ni kachi Pedro: ―Tuu, tu ni skuaꞌa ri jiin da ―ni kachi da.
25 Simão Pedro estava em pé, aquecendo-se. Então lhe perguntaram: — Você também não é um dos discípulos dele? Ele negou e disse: — Não, não sou.
26 Suni yukan kandichi ɨɨn muzu ja junukuachi nuu sutu kuñaꞌnu ga un. Kuu da jnaꞌan chaa ni jaꞌncha Pedro soꞌo un, ti ni kachi da jiin Pedro: ―¿Ndoo tuu, ti ni jini ri roꞌo yukan, na hora ni ka jnɨɨ da Jesús nuu huerta un? ―ni kachi da.
26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro tinha decepado a orelha, perguntou: — Não é verdade que eu vi você no jardim com ele?
27 Ko ni kachi tuku Pedro ja ansu maa da kuu. Ti hora un ni kana liꞌi.
27 De novo, Pedro negou. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Yukan ti ni ka kekoyo da nuu kancha Caifás, ti ni ka nasiaꞌa da Jesús undi nuu kancha gobernador ja yɨꞌɨ jiin chaa romano. Ja kuan kuxian tɨꞌlɨ kuu. Ti chaa hebreo un tu ni ka kuni kɨvɨ da ini veꞌe palacio gobernador nava tu chakuachi da sɨkɨ da, chi ka kuni da koo ndoo da ja na kuxini da lelu viko pascua.
28 Depois, levaram Jesus da casa de Caifás para o Pretório. Era cedo de manhã. Eles não entraram no Pretório para não se contaminar, pois somente assim poderiam comer a Páscoa.
29 Yukan kuu ja ni kenda Pilato fuera nuu kaꞌiin yɨvɨ un, ti ni jikajnuꞌun da: ―¿Na kuachi ka kaꞌan ra sɨkɨ chaa jaꞌa? ―ni kachi da.
29 Então Pilatos saiu para falar com eles e perguntou: — Que acusação vocês trazem contra este homem?
30 Ti ni ka kaꞌan da: ―Ɨɨn chaa jaꞌni ñaꞌan kuu chaa jña. Ja yukan kuu ja vee nchaka na da nuu ni ―ni kachi yɨvɨ un.
30 Eles responderam: — Se este não fosse malfeitor, não o teríamos entregue ao senhor.
31 Yukan ti ni kachi Pilato: ―Xndichi maa ra chaa jaꞌa nava kaꞌan ley ra naa ra ―ni kachi da. Ti ni ka kachi tuku yɨvɨ hebreo un: ―Tu ka iyo ichi na ja kaꞌni na ni ɨɨn yɨvɨ ―ni ka kachi i.
31 Então Pilatos disse: — Levem-no daqui e julguem-no segundo a lei de vocês. Ao que os judeus responderam: — Não nos é lícito matar ninguém.
32 Yukan ni kundaa nava ni kaꞌan Jesús, chi ni kachi ya nasa kuū ya.
32 Isso aconteceu para que se cumprisse a palavra de Jesus, significando com que tipo de morte estava para morrer.
33 Ni kana da Jesús, ti ni jikajnuꞌun da ya: ―¿Maa ra kuu ja taꞌu jniñu nuu yɨvɨ hebreo nu? ―ni kachi da.
33 Pilatos entrou novamente no Pretório, chamou Jesus e lhe perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Ti ni kachi Jesús: ―¿Siaꞌan ndoꞌo ini maa ra, xi ɨnga yɨvɨ ni kachi ja siaꞌan kuu nu? ―ni kachi ya.
34 Jesus respondeu:
35 Ti ni kachi Pilato: ―Ansu chaa hebreo kuu ri ja kaꞌan ra siaꞌan. Sutu ka kuñaꞌnu jiin jnaꞌan maa ra hebreo un ni ka nakuaꞌa da roꞌo nuu ri jaꞌa. ¿Ndo ni kuu, xi ndoo ni saꞌa ra nusa? ―ni kachi da.
35 Pilatos respondeu: — Por acaso sou judeu? A sua própria gente e os principais sacerdotes é que o entregaram a mim. Que foi que você fez?
36 Ti ni kachi Jesús: ―Jniñu ndiso ri tu yɨꞌɨ jiin ñuyɨvɨ jaꞌa. Chi sa ti siaꞌan, ti va kanaa taka yɨvɨ ka jika jiin ri ja nama i ruꞌu, ti tu kuaꞌa i jnuꞌun ja jnɨɨ yɨvɨ hebreo ruꞌu. Ko ansu siaꞌan kuu, chi jniñu ndiso ri tu yɨꞌɨ jiin ñuyɨvɨ jaꞌa ―ni kachi ya.
36 Jesus respondeu:
37 Yukan ti ni kachi Pilato jiin ya: ―¿Nusa ti ndiso jniñu ra ja taꞌu ra jniñu nuu yɨvɨ ñuyɨvɨ nusa? ―kachi da. Ti ni kachi Jesús: ―Ni kachi ra ja taꞌu ri jniñu nuu yɨvɨ. Ti jandaa ndixia kuu, chi ja yukan vaji ri nuu ñuyɨvɨ jaꞌa. Ja sɨkɨ yukan ni kaku ri jaꞌa ja na kaꞌan ri taka jnuꞌun ndaa. Nau yɨvɨ ka ndoꞌo ndaa ini, ti na chunsoꞌo i jnuꞌun kaꞌan ri ―ni kachi ya.
37 Pilatos perguntou: — Então você é rei? Jesus respondeu:
38 Ni jikajnuꞌun Pilato nuu ya: ―¿Nau ja kuu maa jnuꞌun ndaa nusa? ―ni kachi da. Ni kachi Pilato ja na kuū Jesús (Mt. 27.15‑31; Mr. 15.6‑20; Lc. 23.13‑25) Siaꞌan ni jikajnuꞌun Pilato, ti ni kee da nuu kaꞌiin yɨvɨ hebreo yukan, ti ni kachi da: ―Tu na kuachi niꞌin ri sɨkɨ chaa jaꞌa.
38 Pilatos perguntou: — O que é a verdade? Depois de dizer isso, Pilatos voltou aos judeus e lhes disse: — Eu não acho nele crime algum.
39 Ko roꞌo ka ñavaꞌa ra ɨɨn jnuꞌun ja na sia ri ɨɨn chaa kande vekaa ja kuu kɨvɨ viko pascua. ¿Kuni ra ja na sia ri maa chaa taꞌu jniñu nuu ra nu? ―ni kachi da.
39 Mas é costume entre vocês que eu solte alguém por ocasião da Páscoa. Vocês querem que eu lhes solte o rei dos judeus?
40 Yukan ti ni ka kuvaa kuɨtɨ yɨvɨ un, ti ka kana: ―¡Koto sia ni chaa jña! ¡Vaꞌa ga sia ni Barrabás! ―ni ka kachi. Vasu Barrabás ni kuu da ɨɨn chaa kuiꞌna.
40 Então todos gritaram, novamente: — Não este, mas Barrabás! Ora, Barrabás era salteador.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.