João 18
Meitei Bible (MNI_TWF) vs NTLH
1 Jisuna haijaba loirabada Ibungona mahakki tung-inbasingga loinana Kidron lok lanthokle. Mapham aduda ingkhol ama leirammi maduda Jisu amadi mahakki tung-inbasingna chatlammi.
1 Depois de fazer essa oração, Jesus saiu com os discípulos e foi para o outro lado do riacho de Cedrom. Havia ali um jardim, onde Jesus entrou com eles.
2 Jisuna mahakki tung-inbasingga toina unaba mapham oibanina mapham asi Jisubu pithokpa Judas-na khanglammi.
2 Judas, o traidor, conhecia aquele lugar porque Jesus tinha se reunido muitas vezes ali com os discípulos.
3 Maram asina Judas-na Rome-gi lanmising amadi Ningnasanggi lanmi kangbu ama puduna athoiba purohitsing amasung pharisee-singga loinana ingkhol aduda laklammi. Makhoina meira, thaomei amadi khutlai pairaklammi.
3 Então Judas foi ao jardim com um grupo de soldados e alguns guardas do Templo mandados pelos chefes dos sacerdotes e pelos fariseus . Eles estavam armados e levavam lanternas e tochas.
4 Ibungona mangonda thoklagadaba pumnamak adu khangladuna Ibungona thoraktuna makhoida hairak-i, “Nakhoina kanabu thiribano?”
4 Jesus sabia de tudo o que lhe ia acontecer. Por isso caminhou na direção deles e perguntou:
5 “Eikhoi Nazareth-ki Jisubu thiribani,” haina makhoina khumlak-i. Maduda Jisuna hairak-i, “Mahak adu eini.” Jisubu pithokpa Judas mapham aduda makhoiga loinana leptuna leirammi.
5 — Jesus de Nazaré! — responderam. Judas, o traidor, estava com eles.
6 “Mahak adu eini” haina Jisuna haiba matamda makhoina tung hallaga leimaida ture.
6 Quando Jesus disse: “Sou eu”, eles recuaram e caíram no chão.
7 Ibungona makhoida amuk hanglak-i, “Nakhoina kanabu thiribano?” Maduda makhoina khumlak-i, “Eikhoi Nazareth-ki Jisubu thiribani,”
7 Jesus perguntou outra vez: — Jesus de Nazaré! — tornaram a responder.
8 “Mahak adu eini haina eina nakhoida haikhre,” haina Jisuna khumlak-i. “Nakhoina eibu thiba oirabadi makhoising adu chat-hankhro”
8 Jesus disse:
9 (“Ipa, nahakna eingonda pibiba makhoi kana amatabu eina mang-hande,” haiba Ibungogi wahei adu thungnaba Ibungona masi haibani.)
9 Jesus disse isso para que se cumprisse o que ele tinha dito antes: “Pai, de todos aqueles que me deste, nenhum se perdeu.”
10 Maduda Simon Peter-na mahakki thangsang adu satlaga purohitlen-gi manaigi yet thangba mana adu kakthatlammi. Manai adugi maming Malchus kou-i.
10 Aí Simão Pedro tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou a orelha direita dele. O nome do empregado era Malco.
11 Jisuna Peter-da hairak-i, “Thangsang adu makhumda hapchillu. Ipana eingonda piba awabagi tenggot adu eina thakloidra?”
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Rome-gi lanmi kangbu amadi makhoigi luchingbasing aduga ningnasanggi lanmisinggana Jisubu pharammi amadi pullammi
12 Em seguida os soldados, o comandante e os guardas do Templo prenderam Jesus e o amarraram.
13 aduga makhoina Jisubu Annas-ki manakta hanna puraklammi. Annas chahi adugi Purohitlen oiriba Caiaphas-ki makubokni.
13 Então o levaram primeiro até a casa de Anás. Anás era o sogro de Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote .
14 Mi amana miyamgi mahutta sibana henna phei haina Jihudisinggi luchingbasingda paotak pikhiba mi adu Caiaphas asini.
14 Caifás era quem tinha dito aos líderes judeus que era melhor para eles que morresse apenas um homem pelo povo.
15 Simon Peter amadi atoppa tung-inba aduna Jisugi tung illammi. Atoppa tung-inba aduga purohitlen aduga munna khangnaba maramna mahakna Jisuga loinana purohitlen-gi sumangda changlammi.
15 Simão Pedro foi seguindo Jesus, junto com outro discípulo. Esse discípulo era conhecido do Grande Sacerdote e por isso conseguiu entrar no pátio da casa dele junto com Jesus.
16 Adubu Peter-di mapanda thong manakta leplammi. Purohitlenna masak khangba atoppa tung-inba aduna hallaktuna mapham aduda thong sangbagi mathou touribi nupimacha aduda hairaga Peter-bu manungda pusillammi.
16 Mas Pedro ficou do lado de fora, perto da porta. O outro discípulo, que era conhecido do Grande Sacerdote, saiu e falou com a empregada que tomava conta da porta. Então ela deixou Pedro entrar
17 Thongsangbi nupimacha aduna Peter-da hairak-i, “Nahaksu mi asigi tung-inabasinggi marakta ama nattra?” Maduda Peter-na khumlak-i, “Ei natte.”
17 e lhe perguntou: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Eu, não! — respondeu ele.
18 Matam adu ingbagi maramna minaising amadi ngaksellibasing aduna meitan thagatlaga madugi akoibada leptuna mei tiklammi. Peter-su makhoiga loinana leptuna mei tikminnarammi.
18 Por causa do frio, os empregados e os guardas tinham feito uma fogueira e estavam se aquecendo de pé, em volta dela. Pedro estava de pé, no meio deles, aquecendo-se também.
19 Purohitlenna Ibungogi tung-inbasing amadi Ibungogi tambibagi matangda Ibungoda hanglammi.
19 O Grande Sacerdote fez algumas perguntas a Jesus a respeito dos seus seguidores e dos seus ensinamentos.
20 Maduda Jisuna khumlak-i, “Eina taibangpanda iphong phongna wa hai aduga Jihudisingna tinnaba maphamsing haibadi synagogue-sing amadi Mapugi Sanglenda eina tambibani. Eina kari amata lonna haikhide.
20 E Jesus respondeu:
21 Aduga karigi nahakna eingonda madugi wahang adu hanglibano? Eina haiba takhiba makhoi aduda eina kari kari haikhi haibadu hang-u. Eina haikhiba adu makhoina khangbani.”
21 Então, por que o senhor está me fazendo essas perguntas? Pergunte aos que me ouviram, pois eles sabem muito bem o que eu disse a eles.
22 Jisuna masi haiba matamda lanmi amana Ibungogi maida khubakna tharaga hairak-i, “Nangna adumna Purohitlenda khumbra?”
22 Quando Jesus disse isso, um dos guardas do Templo que estavam ali deu-lhe uma bofetada e disse: — Isso é maneira de falar com o Grande Sacerdote?
23 Maduda Jisuna hairak-i, “Eina aranba haikhiba leiradi madu leiriba mayam mamang asida haiyu. Aduga eina achumba hairabadi karigi nahakna eingonda nakhut tharibano?”
23 — Se eu disse alguma mentira, prove que menti! — respondeu Jesus. — Mas, se eu falei a verdade, por que é que você está me batendo?
24 Madudagi Annas-na pullaga leiriba Ibungobu Purohitlen Caiaphas-ki maphamda tharammi.
24 Depois Anás mandou Jesus, ainda amarrado, para Caifás, o Grande Sacerdote.
25 Mapham aduda Peter leptuna mei tiklammi. Maduda makhoina Peter-da hanglak-i, “Nahaksu mi asigi tung-inba ama nattra?” Madu Peter-na yaramde aduga hairak-i, “Ei natte.”
25 Pedro ainda estava lá, de pé, aquecendo-se perto do fogo. Então lhe perguntaram: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Não, eu não sou! — respondeu ele.
26 Peter-na mana kakkhiba nupa adugi mari mata oiba purohitlen-gi manai amana Peter-da hairak-i, “Ingkhol aduda nahakna mahakka loinana leiba adu eina ukhidabra?”
26 Um dos empregados do Grande Sacerdote , parente do homem de quem Pedro tinha cortado a orelha, perguntou: — Será que eu não vi você com ele no jardim?
27 Madu Peter-na amuk hanna yaramde. Khudak aduda yenbarabana khonglak-i.
27 E outra vez Pedro disse que não. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Jihudisingna Jisubu Caiaphas-ki maphamdagi Rome-gi leingak mapugi sanggaida puraklammi. Matam adu ayuk anganba oirammi. Makhoina Lanthokpibagi chakkhangba adu yaoba yananaba laininggi oiba masa sengna leinanaba makhoina sanggaimanungdadi changlamde.
28 Depois levaram Jesus da casa de Caifás para o palácio do Governador romano. Já era de manhã cedo. Os líderes judeus não entraram no palácio porque queriam continuar puros , conforme a religião deles; pois só assim poderiam comer o jantar da Páscoa .
29 Maram aduna Pilate-na mapanda thoraktuna makhoida hanglak-i, “Nakhoina mi asi kari maral lei hairibano?”
29 Então o governador Pilatos saiu, foi encontrar-se com eles e perguntou: — Que acusação vocês têm contra este homem?
30 Maduda makhoina khumlak-i, “Mahak asi phattaba touba mi oiramdrabadi eikhoina mahakpu nahakki naphamda puraklamloi.”
30 Eles responderam: — O senhor acha que nós lhe entregaríamos este homem se ele não tivesse cometido algum crime?
31 Pilate-na hairak-i, “Nakhoina mahakpu puduna nakhoigi wayel yathanggi matung inna wayellu.” Maduda makhoina khumlak-i, “Mi amabu hatpa yabagi ayaba adu eikhoida pide.”
31 Pilatos disse: — Levem este homem e o julguem vocês mesmos, de acordo com a Então eles responderam: — Nós não temos o direito de matar ninguém.
32 Masi Jisuna mahak karamba ma-ongda sigani haina haikhiba adu thungnanabani.
32 Isso aconteceu assim para que se cumprisse o que Jesus tinha dito quando falou a respeito de como ia morrer .
33 Madudagi Pilate-na sanggai manungda amuk changle aduga Jisubu kousillaga hanglak-i, “Nahak Jihudisinggi ningthoura?”
33 Pilatos tornou a entrar no palácio, chamou Jesus e perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Jisuna khumlak-i, “Madu nahak nasadagi lakpa wahangla nattraga atoppa misingna nangonda eigi maramda haibagira?”
34 Jesus respondeu:
35 Pilate-na khumlak-i, “Eibu Jihudira? Nahakki mising amadi athoiba purohitsingna nahakpu eingonda sinnarakpani. Nahakna kari toukhrabage?”
35 — Por acaso eu sou judeu? — disse Pilatos. — A sua própria gente e os chefes dos sacerdotes é que o entregaram a mim. O que foi que você fez?
36 Maduda Jisuna hairak-i, “Eigi leibakti taibangpan asigi natte. Taibangpan asigi oiramlabadi Jihudisingna eibu phaba thingnanaba eigi inaisingna lan soknaramgadabani. Adubu eigi leibakti mapham asigi natte.”
36 Jesus respondeu:
37 Pilate-na hairak-i, “Adu oirabadi nahak ningthounine!” Maduda Jisuna khumlak-i, “Ei ningthouni haina nahakna haiba adu nahakna chumna haire. Maram asigidamak eihak pokpani amadi achumbagi maramda hainanaba taibangpan asida lakpani. Achumbagi maikeida leiba mi khudingna eigi khonjel tai.”
37 — Então você é rei? — perguntou Pilatos.
38 Pilate-na Ibungoda hanglak-i, “Achumba haibasi karino?” Jisubu hatnanaba yathang piba (Mat 27:15-31; Mrk 15:6-20; Luk 23:13-25) Madudagi Pilate-na mapanda thoktuna makhoida hairak-i, “Eina mangonda maral piba yaba kari amata phangde.
38 — O que é a verdade? — perguntou Pilatos. Depois de dizer isso, Pilatos saiu outra vez para falar com a multidão e disse: — Não vejo nenhum motivo para condenar este homem.
39 Adubu Lanthokpibagi chakkhangba matamda eina mi amabu thadokpagi nakhoigi chatnabi lei. Maram aduna Jihudisinggi ningthou adu nakhoigidamak thadokpa pambra?”
39 Mas, de acordo com o costume de vocês, eu sempre solto um prisioneiro na ocasião da Páscoa . Vocês querem que eu solte para vocês o rei dos judeus?
40 Maduda makhoina kanna laorak-i, “Natte, mahak natte! Barabbas-pu thadok-u!” (Barabbas asi daku amani.)
40 Todos começaram a gritar: — Não, ele não! Nós queremos que solte Barrabás! Acontece que esse Barrabás era um criminoso.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.