Mateus 13
ANOUBA WAREPNABA (MNI) vs NTLH
1 Numit aduda Jisuna yum adudagi thokraklaga pat mapanda laktuna miyamda tambinabagidamak phamlammi.
1 Naquele mesmo dia Jesus saiu de casa, foi para a beira do lago da Galileia, sentou-se ali e começou a ensinar.
2 Amasung Ibungogi akoibada tilliba miyam adu yammankhibana Ibungona hi amada kakhatlaga hithakta phamladuna tambirammi, aduga miyam aduna pat mapan aduda leplammi.
2 A multidão que se ajuntou em volta dele era tão grande, que ele entrou num barco e sentou-se; e o povo ficou em pé na praia.
3 Adudagi Ibugona makhoida hiram kaya ama pandam sijinnaduna tambirak-i.
3 Jesus usou parábolas para ensinar muitas coisas. Ele disse:
4 Mahakna loubukta maru asum hullakpada, maru kharana lambi mapanda tare aduga ucheksing laktuna marusingdu chathokkhre.
4 Quando estava espalhando as sementes, algumas caíram na beira do caminho, e os passarinhos comeram tudo.
5 Aduga kharana leibak kaya leitaba nunglakta tare. Amasung leibak luthana leitabana marusing adu thuna mayon chonglakle.
5 Outra parte das sementes caiu num lugar onde havia muitas pedras e pouca terra. As sementes brotaram logo porque a terra não era funda.
6 Adubu numit thorakpada nungsagi meisana pambisingdu thuna kangsilhalle, maramdi pambisingdu mara luna taramde.
6 Mas, quando o sol apareceu, queimou as plantas, e elas secaram porque não tinham raízes.
7 Aduga kharana tingkhangsinggi marakta tare, amasung tingkhangsingduna chaokhatlaktuna pambising adubu namhatle.
7 Outras sementes caíram no meio de espinhos, que cresceram e sufocaram as plantas.
8 Adubu maru kharadi aphaba leihao chenba maphamda tarammi aduga pambising adu mahei yamna yallammi, madudi kharana chama, kharana humphu aduga khara amana mahei kunthra yallammi.”
8 Mas as sementes que caíram em terra boa produziram na base de cem, de sessenta e de trinta grãos por um.
9 Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Tananaba nakong panba mahak aduna tasanu!”
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Adudagi tung-inbasing aduna laktuna Ibungoda hanglak-i, “Karigi Ibungona misingda pandam sijinnaduna ngangbiribano?”
10 Então os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que o senhor usa
11 Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Nakhoida swarga leibakki athuppa khangnaba lousing adu pibire, adubu makhoidadi pibide.
11 Jesus respondeu:
12 Maramdi areiba mahak aduda henna pibigani, amasung mahakna marang kaina leijagani. Aduga leitaba mahak adudagi mahakki leijaba adu phaoba louthokkani.
12 Pois quem tem receberá mais, para que tenha mais ainda. Mas quem não tem, até o pouco que tem lhe será tirado.
13 Eina makhoida pandamsing sijinnaduna nganglibagi maram adudi asini: Makhoina una una ude, aduga tana tana tade aduga khangsu khangde.
13 É por isso que eu uso parábolas para falar com essas pessoas. Porque elas olham e não enxergam; escutam e não ouvem, nem entendem.
14 Asumna maichou Isaiah-na haikhiba wasing asi makhoida thunghalle:
14 E assim acontece com essas pessoas o que disse o
15 Maramdi makhoigi thamoi kansinkhre,
15 Pois a mente deste povo está fechada:
16 “Adubu nakhoigi mit amasung nakongdi yaiphei, maramdi nakhoigi mitna ujare aduga nakhoigi nakongna tajare.
16 Jesus continuou, dizendo:
17 Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, Tengban Mapugi wa phongdokpiba kayana amadi achumba chatpa mi kayana nakhoina uriba adubu yamna uninglamkhi, adubu makhoina ukhide; aduga nakhoina tariba adubu taninglamkhi adubu makhoina takhide.
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: muitos profetas e muitas outras pessoas do povo de Deus gostariam de ver o que vocês estão vendo, mas não puderam; e gostariam de ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
18 “Maram aduna maru hunbagi pandamgi wahanthok asi taro.
18 — Então escutem e aprendam o que a
19 Ningthou leibakki wa adu tabadi targa adubu khangbadi ngamdaba makhoising adu lambi mapanda taba marusing aduga mannei. Madudi Phattaba aduna lakllaga mahakki thamoida hunkhiba maru adu louthokkhi.
19 As pessoas que ouvem a mensagem do vem e tira o que foi semeado no coração delas.
20 Aduga nunglakta hunba maru adudi wa adu taraga thunamak haraona lousinba mahak aduni.
20 As sementes que foram semeadas onde havia muitas pedras são as pessoas que ouvem a mensagem e a aceitam logo com alegria,
21 Adum oinamak makhoina mara phajana tadabana ngaihaktamak leirammi. Aduga wa adugi maramna awa-ana amadi ot-neiba lakpada mahakna thuna tukhi.
21 mas duram pouco porque não têm raiz. E, quando por causa da mensagem chegam os sofrimentos e as perseguições, elas logo abandonam a sua fé.
22 Aduga tingkhang marakta hunba maru aduna wa adu tariba makhoising aduni. Adubu taibangpan punsi asigi langtaknaba amadi lanthumgi oiba nungaibagi lounamna wa adubu namhatkhibana makhoina mahei yanba ngamde.
22 Outras pessoas são parecidas com as sementes que foram semeadas no meio dos espinhos. Elas ouvem a mensagem, mas as preocupações deste mundo e a ilusão das riquezas sufocam a mensagem, e essas pessoas não produzem frutos.
23 Aduga aphaba leihao chenba maphamda hunba marusing aduna wa adubu taba amadi wakhal taba makhoising aduni. Amasung makhoina mahei yalli, madudi kharana chama, kharana humphu aduga kharana mahei kunthra yalli.”
23 E as sementes que foram semeadas em terra boa são aquelas pessoas que ouvem, e entendem a mensagem, e produzem uma grande colheita: umas, cem; outras, sessenta; e ainda outras, trinta vezes mais do que foi semeado.
24 Adudagi Jisuna makhoida atoppa pandam amaga hairak-i, “Swarga leibak adu masagi loubukta aphaba maru hunkhiba nupa amaga changdamnei.
24 Jesus contou outra parábola . Ele disse ao povo:
25 Adubu pumnamakna tumnaringei matamda, mahakki yeknabana laklaga gehu marakta napi maru hunjinlamlaga chatkhirammi.
25 Certa noite, quando todos estavam dormindo, veio um inimigo, semeou no meio do trigo uma erva ruim, chamada joio, e depois foi embora.
26 Aduga gehu pambi aduna chaokhatlaktuna gehu satlakpa matamda napi adusu satlakle.
26 Quando as plantas cresceram, e se formaram as espigas, o joio apareceu.
27 Maduda loupu adugi manaisingna mahakki manakta laktuna hairak-i, ‘Ibungo, nahakna nahakki loubukta aphaba maru hunkhiba nattra? Aduga napising asina kadaidagi laklibano?’
27 Aí os empregados do dono das terras chegaram e disseram: “Patrão, o senhor semeou sementes boas nas suas terras. De onde será que veio este joio?”
28 Mahakna makhoida khumlak-i, ‘Yeknaba amana masi tourambani.’ Adudagi manaising aduna mangonda hanglak-i, ‘Eikhoina chattuna napising adu phukthokcharu haibra?’
28 — “Foi algum inimigo que fez isso!”, respondeu ele.
29 Maduda mahakna khumlak-i, ‘Phuktokluraganu, maramdi nakhoina napising adu phuktokpada gehu pambising adusu phuktokkhiba yai.
29 — “Não”, respondeu ele, “porque, quando vocês forem tirar o joio, poderão arrancar também o trigo.
30 Aduna lokpa matam youdribaphaobadi animak punna adum houminnarasanu. Aduga matamduda eina lou lokpagi thabak suriba mising aduda haigani nakhoina napising adu hanna phuktoktuna meida thananaba mapun oina punsillu adudagi gehusing adu khomjinduna eigi keida peisillu haigani.’ ”
30 Deixem o trigo e o joio crescerem juntos até o tempo da colheita. Então eu direi aos trabalhadores que vão fazer a colheita: ‘Arranquem primeiro o joio e amarrem em feixes para ser queimado. Depois colham o trigo e ponham no meu depósito.’ ”
31 Jisuna makhoida atoppa pandam amasu hairak-i, “Swarga leibak adudi kanagumba mi amana louduna mahakki loubukta hullamba hanggam maru amagumbani.
31 Jesus contou outra parábola . Ele disse ao povo:
32 Hanggam maru asi marusinggi marakta khwaidagi pik-i, adumakpu chaoraklaba matamdadi mahakna ingkholgi mana masingsinggi maraktagi khwaidagi chaoba pambi oirak-i aduga upal ama oiraktuna atiyagi ucheksingna laktuna magi masasingda mahum sarei.”
32 Ela é a menor de todas as sementes; mas, quando cresce, torna-se a maior de todas as plantas. Ela até chega a ser uma árvore, de modo que os passarinhos vêm e fazem ninhos nos seus ramos.
33 Jisuna makhoida atoppa pandam amagasu hairak-i: “Swarga leibak adudi nupi amana louraga yam thumok amada yansinduna anoiba yam pumnamak aduna kamkhattriphaoba thamba hameigumbani.”
33 Jesus contou mais esta parábola para o povo:
34 Jisuna hiram pumnamaksing asi miyam aduda pandamsing sijinnaduna hairammi; mahakna pandam sijinadana misingda karigumba amata hairamde.
34 Jesus usava parábolas para dizer tudo isso ao povo. Ele não dizia nada a eles sem ser por meio de parábolas.
35 Masina Tengban Mapugi wa phongdokpa maichouna haikhiba wa adu thunghalle.
35 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito: “Usarei parábolas quando falar com esse povo e explicarei coisas desconhecidas desde a criação do mundo.”
36 Adudagi Jisuna miyam adu thadoklamduna yum manungda changlaklaba matungda Ibungogi tung-inbasing aduna Ibungogi nakta laktuna hairak-i, “Loubukki napigi pandam adu eikhoida sandokna takpiyu.”
36 Então Jesus deixou a multidão e voltou para casa. Os discípulos chegaram perto dele e perguntaram: — Conte para nós o que quer dizer a
37 Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Aphaba maru hulliba nupa adu Migi Machanupa aduni.
37 Jesus respondeu:
38 Loubuk aduna taibangpanni, amasung aphaba maru aduna ningthou leibak adugi machasingni. Aduga napising aduna phattaba adugi machasingni.
38 O terreno é o mundo. As sementes boas são as pessoas que pertencem ao .
39 Amasung makhoising adubu hullamba yeknaba aduna Devil-ni. Lokpagi matam aduna taibangpangi aroiba matam aduni, aduga lokpagi thabak suribasing aduna swargadutnisingni.
39 O inimigo que semeia o joio é o próprio Diabo. A colheita é o fim dos tempos, e os que fazem a colheita são os anjos.
40 Aduga napising adubu khomjillaga meida thajinba aduga chap mannana taibangpangi aroiba matam adudasu oigani.
40 Assim como o joio é ajuntado e jogado no fogo, assim também será no fim dos tempos.
41 Madudi Migi Machanupa aduna mahakki dutsingbu tharaktuna misingbu papta tahalliba pumnamak amasung phattaba touba pumnamakpu mahakki ningthou leibaktagi khomjingani,
41 O Filho do Homem mandará os seus anjos, e eles ajuntarão e tirarão do seu Reino todos os que fazem com que os outros pequem e também todos os que praticam o mal.
42 aduga makhoina makhoising adubu meigi komda langsin-gani, mapham aduda makhoina kap-laogani amasung maya krak-krak chikkani.
42 Depois os anjos jogarão essas pessoas na fornalha de fogo, onde vão chorar e ranger os dentes de desespero.
43 Aduga Tengban Mapugi oiba misingna Mapa Ibungogi leibak aduda numitkumna ngangani. Tananaba manakong panba mahak aduna tasanu.
43 Então o povo de Deus brilhará como o sol no Reino do seu Pai. Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.
44 “Swarga leibak adudi loubukta lottuna leiba lan-gumbani. Mi amana madubu phangba matamda mahakna madubu amuk hanna lotsilli. Amasung mahakna adukki matik haraojarammi madudi mahakna chatkhiduna mahakki leijaba pumnamak yonthoklaga loubuk adubu leijei.
44 — O
45 “Amuksu, swarga leibak adudi aphaba mani-mukta thiriba lalonba amagumbani.
45 — O
46 Mahakna mamal yamna tanglaba mani-mukta ama phangba matamda, mahakna chattuna mahakki leijaba pumnamak yonthoktuna mani-mukta adubu leijei.
46 Quando encontra uma pérola que é mesmo de grande valor, ele vai, vende tudo o que tem e compra a pérola.
47 “Amukkasu, swarga leibak adudi patta hunduna makhal kayagi ngasing phariba in amagumbani.
47 — O
48 In adu ngana thallabada, nga phabasing aduna pat mapanda chingkhattuna phamtharaga ngasing adubu khandoktuna aphaba ngasing aduna tunggolda hapchilli aduga kanadaba ngasing aduna hundokkhi.
48 E, quando está cheia, os pescadores a arrastam para a praia e sentam para separar os peixes: os que prestam são postos dentro dos cestos, e os que não prestam são jogados fora.
49 Aduga taibangpangi aroiba matam adudasu matou asumna oigani. Swargadutsingna laktuna achumba chatpasingdagi phattaba misingbu tonganna khaidokkani.
49 No fim dos tempos também será assim: os anjos sairão, e separarão as pessoas más das boas,
50 Aduga makhoibu meigi komda langsingani, mapham aduda makhoina kap laogani amasung maya krak-krak chikkani.”
50 e jogarão as pessoas más na fornalha de fogo. E ali elas vão chorar e ranger os dentes de desespero.
51 Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Hairiba pumnamaksing asi nakhoi khanglabra?”
51 Então Jesus perguntou aos discípulos: — Sim! — responderam eles.
52 Adudagi Ibungona makhoida hairak-i, “Maram aduna swarga leibakki tung-inba oiraba Wayel Yathanggi oja khudingmak mahakki pukeida leiba ariba amasung anouba lansing puthoklakpa yumbu amagumbani.”
52 Jesus disse:
53 Jisuna pandamsing asi haiba loiraba tungda mapham adu thadoklamduna,
53 Quando Jesus acabou de contar essas parábolas , saiu dali
54 masagi lamdamda lakle. Amasung mapham aduda mahakna misingbu synagogue-ta tambirammi aduga maduda mising aduna ngakladuna hanglak-i, “Mahakna mapham kadaidagi asigumba lousing amasung matik leiba thabaksing asi tounabagi panggal phanglibano?”
54 e voltou para a cidade de Nazaré, onde ele tinha morado. Ele ensinava na sinagoga , e os que o ouviam ficavam admirados e perguntavam: — De onde vêm a sabedoria dele e o poder que ele tem para fazer milagres?
55 “Mahak asi u-suba adugi machanupa nattra? Mary-du mahakki mama nattra? Aduga Jacob, Joseph, Simon amasung Judas-na mahakki manaosing nattra?
55 Por acaso ele não é o filho do carpinteiro? A sua mãe não é Maria? Ele não é irmão de Tiago, José, Simão e Judas?
56 Mahakki machansing eikhoiga leiminariba nattra? Aduga mahakna kadaidagi pumnamak asi phanglibano?”
56 Todas as suas irmãs não moram aqui? De onde é que ele consegue tudo isso?
57 Maram aduna makhoina Ibungobu yaramde.
57 Por isso ficaram desiludidos com ele. Mas Jesus disse:
58 Aduga makhoina thajaba leitabagi maramna, Ibungona mapham aduda matik leiba thabak yamna toukhide.
58 Jesus não pôde fazer muitos milagres ali porque eles não tinham fé.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.