Mateus 12
ANOUBA WAREPNABA (MNI) vs VC
1 Madugi matung ikui kuidana nongma potthaba numit amada Jisuna mahei maronggi loubuk phaoduna chatlammi. Amasung Ibungogi tung-inbasing aduna mapuk lamladuna gehu charong heklaga chaba hourammi.
1 Atravessava Jesus os campos de trigo num dia de sábado. Seus discípulos, tendo fome, começaram a arrancar as espigas para comê-las.
2 Aduga Pharisee-singna madu ubada Ibungoda hairak-i, “Yeng-u, nahakki tung-inbasingna potthaba numitta mahei-marong hektuna Wayel Yathang thugaire!”
2 Vendo isto, os fariseus disseram-lhe: Eis que teus discípulos fazem o que é proibido no dia de sábado.
3 Maduda Jisuna khumlak-i, “David amadi mahakka loinabasingna mapuk lamlabada David-na kari toukhibage haiba adu nakhoina Mapugi puyada padabra?
3 Jesus respondeu-lhes: Não lestes o que fez Davi num dia em que teve fome, ele e seus companheiros,
4 Matou karamna mahakna Mapugi sangda changduna mahak amasung mahakka loinabasing aduna purohitsing khaktana chaba yaba Tengban Mapuda katpa asengba tal adu chakhibage haibadu nakhoina padabra?
4 como entrou na casa de Deus e comeu os pães da proposição? Ora, nem a ele nem àqueles que o acompanhavam era permitido comer esses pães reservados só aos sacerdotes.
5 Aduga Mapugi Sanglenda thougal touba purohitsingna potthaba numit khudinggi potthabagi wayel adu thugairabasu makhoi maral leite haiba adu nakhoina Moses-ki Wayel Yathangda padabara?
5 Não lestes na lei que, nos dias de sábado, os sacerdotes transgridem no templo o descanso do sábado e não se tornam culpados?
6 Eina nakhoida hairibasini, Mapugi Sanglen asidagi henna chaoba ama mapham asida lei.
6 Ora, eu vos declaro que aqui está quem é maior que o templo.
7 Aduga, ‘Eina pambadi chanbiheiba aduni, iratpot adu natte’ haiba Mapugi puyagi wa asigi wahanthok nakhoina khanglamlabadi, nakhoina maral leijadabasing adubu lalhallamloidabani.
7 Se compreendêsseis o sentido destas palavras: Quero a misericórdia e não o sacrifício... não condenaríeis os inocentes.
8 Maramdi Migi Machanupa adu potthaba numitki Mapuni.”
8 Porque o Filho do Homem é senhor também do sábado.
9 Adudagi Jisuna mapham adu thadoktuna makhoigi synagogue-ta chatlammi.
9 Partindo dali, Jesus entrou na sinagoga.
10 Mapham aduda makhut nama pangtha-sithaduna naba nupa ama leirammi. Aduga Jisubu maral piba yanaba Pharisee-sing aduna Jisuda hanglak-i, “Potthaba numitta anaba phahanbasi Moses-ki Wayel Yathangna yabara?”
10 Encontrava-se lá um homem que tinha a mão seca. Alguém perguntou a Jesus: É permitido curar no dia de sábado? Isto para poder acusá-lo.
11 Maduda Jisuna makhoida hairak-i, “Nakhoigi naraktagi kanagumba amagi yao ama potthaba numitta kom amada tarabadi, mahakna madubu paiduna loukhatloidra?
11 Jesus respondeu-lhe: Há alguém entre vós que, tendo uma única ovelha e se esta cair num poço no dia de sábado, não a irá procurar e retirar?
12 Adu oirabadi mina yaodagi kayada henna mamal leiba helliba? Maram aduna, eikhoina potthaba numitta aphaba touba wayel yathangna yai.”
12 Não vale o homem muito mais que uma ovelha? É permitido, pois, fazer o bem no dia de sábado.
13 Adudagi Ibungona makhut nama pangtha-sithaba nupa aduda hairak-i, “Nahakki nakhut adu tingthok-u.”
13 Disse, então, àquele homem: Estende a mão. Ele a estendeu e ela tornou-se sã como a outra.
14 Adudagi Pharisee-sing aduna chatkhiduna Jisubu karamna hatsige haiduna wa tanarammi.
14 Os fariseus saíram dali e deliberaram sobre os meios de o matar.
15 Adubu Jisuna madu khangbadagi mapham adudagi chatthokkhirammi. Aduga yamlaba miyamna Ibungogi tung injarammi. Amasung Ibungona makhoi pumnamakki anaba phahanbirammi,
15 Jesus soube disso e afastou-se daquele lugar. Uma grande multidão o seguiu, e ele curou todos os seus doentes.
16 Adubu mahakki maramda mi kanadasu haidokkanu haiduna makhoida yathang pirammi.
16 Proibia-lhes formalmente falar disso,
17 Masi Tengban Mapugi wa phongdokpa maichou Isaiah-na haikhiba wa adu thungnanabani:
17 para que se cumprisse o anunciado pelo profeta Isaías:
18 “Yeng-u, eina khandoklaba eigi inai,
18 Eis o meu servo a quem escolhi, meu bem-amado em quem minha alma pôs toda sua a afeição. Farei repousar sobre ele o meu Espírito e ele anunciará a justiça aos pagãos.
19 Mahakna khatna-cheinabasu touroi, lao khongbasu touroi,
19 Ele não disputará, não elevará sua voz; ninguém ouvirá sua voz nas praças públicas.
20 Puraktriphaoba mahakna, achumba wayelna lanngambadu,
20 Não quebrará o caniço rachado, nem apagará a mecha que ainda fumega, até que faça triunfar a justiça.
21 Aduga Ibungo mahakki mingda, thamjagani asa mipum khudingmakna.”
21 Em seu nome as nações pagãs porão sua esperança {Is 42,1-4}.
22 Adudagi mi kharana mamit tangba aduga marolsu thoktaba lai phattaba changba nupa amabu Jisugi nakta purakle. Aduga Jisuna mahakpu phahanbiduna mahakna wa ngangba amasung uba ngamjare.
22 Apresentaram-lhe, depois, um possesso cego e mudo. Jesus o curou de tal modo, que este falava e via.
23 Maduda miyam pumnamak aduna ngaklduna hairak-i, “Mahak asibu David-ki Machanupa adu oigadouribra?”
23 A multidão, admirada, dizia: Não será este o filho de Davi?
24 Adubu touribasing adu tarabada Pharisee-singna hairak-i, “Mahakna phattaba thawaibu tanthokpa natte, adubu lai phattabasinggi mapu Satan-gi mapanna tanthokpani.”
24 Mas, ouvindo isto, os fariseus responderam: É por Beelzebul, chefe dos demônios, que ele os expulsa.
25 Maduda Jisuna makhoina khalliba adu khangladuna makhoida hairak-i, “Leibak manungda tokhai tokhai tanaduna amaga amaga khatnaduna leiriba leibak khudingmak mang takkani. Aduga tokhai tokhai tanaba sahar nattraga imung khudingmak amata oina kuina leptuna leiba ngamloi.
25 Jesus, porém, penetrando nos seus pensamentos, disse: Todo reino dividido contra si mesmo será destruído. Toda cidade, toda casa dividida contra si mesma não pode subsistir.
26 Aduga Satan-na Satan-bu tanthoklabadi, mahak masamakki manungda tokhai tajare. Adu oirabadi mahakki leibak adu karamna panba ngamgadage.
26 Se Satanás expele Satanás, está dividido contra si mesmo. Como, pois, subsistirá o seu reino?
27 Aduga eina Beelzebul-gi mapanna lai phattaba tanthoklabadi, nahakki misingnadi kanagi mapanna makhoibu tanthokpage? Maram aduna nahak nasamakki tung-inbasingna nahak lali haibadu utchare.
27 E se eu expulso os demônios por Beelzebul, por quem é que vossos filhos os expulsam? Por isso, eles mesmos serão vossos juízes.
28 Adubu Tengban Mapugi Thawaigi mapanna eina lai phattabasingbu tanthoklabadi, Tengban Mapugi leibak adu nakhoigi nathakta laklabani.
28 Mas, se é pelo Espírito de Deus que expulso os demônios, então chegou para vós o Reino de Deus.
29 “Aduga panggal kanba nupa amabu haanna punduna phajinba nattanadi kanana mahakki yumda changduna mahakki mapot macheisingdu munduna lougadage? Mahakna nupa adubu pullaba matung khaktada mahakki mapot macheisingdu munduna puba ngamgani.
29 Como pode alguém penetrar na casa de um homem forte e roubar-lhe os bens, sem ter primeiro amarrado este homem forte? Só então pode roubar sua casa.
30 “Eibu yadaba mahak aduna eigi mayokta lei; aduga eiga loinana khomjinbagi thabak touminnadaba mahak aduna madubu chaikhai.
30 Quem não está comigo está contra mim; e quem não ajunta comigo, espalha.
31 Maram aduna eina nakhoida hairibasini, pap khuding amasung thina ngangba khudingmakpu kokpigani; adubu kanagumbana Thawai Asengbagi mathakta thina nganglabadi mahakpu kokpiroi.
31 Por isso, eu vos digo: todo pecado e toda blasfêmia serão perdoados aos homens, mas a blasfêmia contra o Espírito não lhes será perdoada.
32 Aduga Migi Machanupa adugi mathakta wa ngangba mahak adubu kokpigani, adubu Thawai Asengbagi mathakta ngangba mahak adubu houjikki mirol asidasu aduga lakkadaba miroldasu kokpiroi.
32 Todo o que tiver falado contra o Filho do Homem será perdoado. Se, porém, falar contra o Espírito Santo, não alcançará perdão nem neste século nem no século vindouro.
33 “Upal amagi masak mahakna palliba mahei aduna tak-i. Upal aduna pharabadi mahakki mahei adusu phagani adubu upal aduna phattrabadi mahakki mahei adusu pharoi.
33 Ou dizeis que a árvore é boa e seu fruto bom, ou dizeis que é má e seu fruto, mau; porque é pelo fruto que se conhece a árvore.
34 He lilgi chada-naodasa, nakhoina phattaba mi oiraga karamna nakhoina aphaba wa nganggani? Maramdi thamoinungda thanna leiribasing adu chinbalna ngangthok-i.
34 Raça de víboras, maus como sois, como podeis dizer coisas boas? Porque a boca fala do que lhe transborda do coração.
35 Aphaba mina mahakki aphaba thamoigi pukeidagi aphaba adu puthok-i, aduga phattaba mina mahakki phattaba thamoigi pukeidagi phattaba adu puthok-i.
35 O homem de bem tira boas coisas de seu bom tesouro. O mau, porém, tira coisas más de seu mau tesouro.
36 “Aduga eina nakhoida hairibasini madudi nakhoina ngangkhiba warem khudingmakki maram nakhoina wayenbagi numit aduda pigadabani.
36 Eu vos digo: no dia do juízo os homens prestarão contas de toda palavra vã que tiverem proferido.
37 Maramdi nahakna ngangkhiba waheising adugi matung-inna nahakpu chumhanbigani nattraga nahakpu lalhan-gani.”
37 É por tuas palavras que serás justificado ou condenado.
38 Adudagi nongma Wayel Yathanggi oja khara amadi Pharisee-sing kharana Jisugi nakta laklaga hairak-i, “Oja nangondagi eikhoina angakpa khudam khara uning-i.”
38 Então alguns escribas e fariseus tomaram a palavra: Mestre, quiséramos ver-te fazer um milagre.
39 Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Phattaba amadi thajaba yadaba mironna angakpa khudam thi! Adubu Tengban Mapugi wa phongdokpa maichou Jonah-gi khudam adu nattana atoppa khudam amata nakhoida piroi.
39 Respondeu-lhes Jesus: Esta geração adúltera e perversa pede um sinal, mas não lhe será dado outro sinal do que aquele do profeta Jonas:
40 Maramdi Jonah-na achouba nga adugi puknungda ahing ahum nungthil ahum leikhibagum, Migi Machanupa adunasu malem leisanungda ahing ahum nugthil ahum leigani.
40 do mesmo modo que Jonas esteve três dias e três noites no ventre do peixe, assim o Filho do Homem ficará três dias e três noites no seio da terra.
41 Amasung wayenbagi numitta Nineveh-gi misingna ngasigi miron asiga lepminnagani aduga miron asibu lalhan-gani. Maramdi Jonah-na pao sandokpa matamda makhoina paptagi pukning hongjakhi; aduga eina nakhoida hairi madudi Jonah-dagi henna chaoba ama mapham asida leiri!
41 No dia do juízo, os ninivitas se levantarão com esta raça e a condenarão, porque fizeram penitência à voz de Jonas. Ora, aqui está quem é mais do que Jonas.
42 Aduga wayenba numitta Sheba leibakki leimarembina ngasigi miron asiga lepminnagani aduga miron asibu lalhan-gani; maramdi mahakna ningthou Solomon-gi lousinggi wa tanaba mahakki laplaba maramdamdagi lakkhi; aduga eina nakhoida tasengnamak hairi madudi Solomon-dagi henna chaoba ama mapham asida leiri adubu nakhoina tade!
42 No dia do juízo, a rainha do Sul se levantará com esta raça e a condenará, porque veio das extremidades da terra para ouvir a sabedoria de Salomão. Ora, aqui está quem é mais do que Salomão.
43 “Phattaba thawai amana mi amadagi thoklakpa matamda mahakna potthapham thiduna leikanglagi maphamsingda koina chatli. Aduga mahakna mapham phangdrabada,
43 Quando o espírito impuro sai de um homem, ei-lo errante por lugares áridos à procura de um repouso que não acha.
44 mathanta asumna haijei, ‘Eina thoklakkhiba yum aduda ei amuk hallage.’ Aduga mahakna hallakpa matamda yumdu ihang hangna, sittok-sengdoktuna ningthina thamlamba adu ure.
44 Diz ele, então: Voltarei para a casa donde saí. E, voltando, encontra-a vazia, limpa e enfeitada.
45 Adudagi mahakna amuk chatkhiduna mangondagi henna phattaba thawai taret purakle, aduga makhoina mi aduda changduna mapham aduda leire. Aduga mi adugi akonbagi phibam adu hanna oiramba phibam adudagi yamna henna phalaktre. Matou asumna phattaba miron asidasu oigani.”
45 Vai, então, buscar sete outros espíritos piores que ele, e entram nessa casa e se estabelecem aí; e o último estado daquele homem torna-se pior que o primeiro. Tal será a sorte desta geração perversa.
46 Adudagi Jisuna miyam aduda wa nganglingeida, mahakki mama amasung machin manaosingna mangonda wa khara hainingbadagi mapanda leptuna leirammi.
46 Jesus falava ainda à multidão, quando veio sua mãe e seus irmãos e esperavam do lado de fora a ocasião de lhe falar.
47 Aduga kanagumba amana Ibungoda hairak-i, “Yengbiyu, Ibungogi ima amasung inaosingna Ibungoda wa hainingbadagi mapanda leptuna leiri.”
47 Disse-lhe alguém: Tua mãe e teus irmãos estão aí fora, e querem falar-te.
48 Maduda Ibungona nupa aduda hairak-i, “Eigi ima kanano? Aduga eigi ichin- inaosing haibasina kanabuno?”
48 Jesus respondeu-lhe: Quem é minha mãe e quem são meus irmãos?
49 Adudagi Ibungona mahakki tung-inbasingda khut thilladuna hairak-i, “Yeng-u! Makhoising asi eigi ima amasung eigi ichin inaosingni!
49 E, apontando com a mão para os seus discípulos, acrescentou: Eis aqui minha mãe e meus irmãos.
50 Maramdi swargada leiriba Ipagi aningba touriba makhoising adu eigi ichin-inao, iche-ichan amasung eigi imani.”
50 Todo aquele que faz a vontade de meu Pai que está nos céus, esse é meu irmão, minha irmã e minha mãe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.