Marcos 12

ANOUBA WAREPNABA (MNI) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Adudagi Jisuna pandam piduna makhoida tambiba hourak-i, “Nupa amana anggur ingkhol ama koirammi. Madugi akoibada mahakna sambal khare, aduga anggur mahi sumnaba kom ama toure, amasung ingkhol ngaknaba awangba loutangsang amasu sare. Madudagi mahakna anggur ingkhol adu ingkhol koiba misingda sandoklamlaga atoppa lam amada chatkhre.
1 Então Jesus começou a lhes falar por parábolas: "Certo homem plantou uma vinha, colocou uma cerca ao redor dela, cavou um tanque para prensar as uvas e construiu uma torre. Depois arrendou a vinha a alguns lavradores e foi fazer uma viagem.
2 Aduga mahei lokpagi matam youraklabada mahakna mahakki minai amabu ingkhol koibasing adudagi mahakki phangpham thokpa saruk lourunaba thare.
2 Na época da colheita, enviou um servo aos lavradores, para receber deles parte do fruto da vinha.
3 Adubu ingkhol koibasing aduna minai adubu phaduna phuraga khut hangna halhankhre.
3 Mas eles o agarraram e espancaram, e o mandaram embora de mãos vazias.
4 Adudagi mapu aduna atoppa minai ama amuk thare, madusu ingkhol koibasing aduna makok thugaibire aduga ikaiba piduna thina toubire.
4 Então enviou-lhes outro servo; e lhe bateram na cabeça e o humilharam.
5 Amuk hanna mapu aduna atoppa minai amaga amuk tharabada makhoina mahakpu hatle. Asumna makhoina, mapu aduna tharakpa atoppa minai kayabu, kharana phubire aduga kharabuna hatle.
5 E enviou ainda outro, o qual mataram. Enviou muitos outros; em alguns bateram, a outros mataram.
6 Aduga houjik nupa adugi thananaba leihouriba haibabu mahakki nungsijaraba machanupa aduta ngaihoure. Ikon konbada, “‘Makhoina eigi ichanupabudi ikai khumnabigani’’ haina mahakna khalladuna machanupa adubu makhoigi manakta thare.
6 "Faltava-lhe ainda um para enviar: seu filho amado. Por fim o enviou, dizendo: ‘A meu filho respeitarão’.
7 Adubu ingkhol koibasing aduna amaga amaga hainarammi, “‘Mahak asi yumlep charani, lak-o, eikhoina mahakpu hatlasi, adu oirabadi mahakki phangpham thokpa lanthum asi eikhoigi oihouragani!’’
7 "Mas os lavradores disseram uns aos outros: ‘Este é o herdeiro. Venham, vamos matá-lo, e a herança será nossa’.
8 Adudagi makhoina mahakpu phaduna hatlaga anggur ingkholgi wangmada hundokle.
8 Assim eles o agarraram, e o mataram, e o lançaram para fora da vinha.
9 “Matamduda anggur ingkholgi mapu aduna kari tougadage? Mahakna laktuna ingkhol koibasing adubu hatkani aduga anggur ingkhol adu atoppasingda pithokkani.
9 "O que fará então o dono da vinha? Virá e matará aqueles lavradores e dará a vinha a outros.
10 Nakhoina Mapugi puyada masi pakhidabra?
10 Vocês nunca leram esta passagem das Escrituras? ‘A pedra que os construtores rejeitaram tornou-se a pedra angular;
11 Mapu Ibungona masi toubire,
11 isso vem do Senhor, e é algo maravilhoso para nós’ ".
12 Maduda Jihudigi luchingbasing aduna Jisubu phananaba hotnarammi, maramdi Ibungona pandam adu makhoigi maiyokta haibani haiba makhoi khanglammi. Adubu makhoina miyam adubu kiba maramna Ibungobu thadoktuna chatkhre.
12 Então começaram a procurar um meio de prendê-lo, pois perceberam que era contra eles que ele havia contado aquela parábola. Mas tinham medo da multidão; por isso o deixaram e foram embora.
13 Madugi matungda Jisugi waheida asoiba thiduna mahakpu phananaba Pharisee amadi Herod-ki misingdagi mi kharabu Jisugi manakta tharakle.
13 Mais tarde enviaram a Jesus alguns dos fariseus e herodianos para o apanharem em alguma coisa que ele dissesse.
14 Amasung makhoina Ibungogi manakta laktuna hairak-i, “Oja, nahakna mina kari khanbage haiba karisu kiba toudana achumba adutamak ngang-i. Nahakna misak mimai yengde; adubu Tengban Mapugi lambi adu chumna tambi. Eikhoida haibiyu, Caesar-da eikhoina kanggat thiba asi eikhoigi Wayelgi maiyoktara nattraga nattabra?””
14 Estes se aproximaram dele e disseram: "Mestre, sabemos que és íntegro e que não te deixas influenciar por ninguém, porque não te prendes à aparência dos homens, mas ensinas o caminho de Deus conforme a verdade. É certo pagar imposto a César ou não?
15 Eikhoina masi makhoida thipham thokpra nattraga thoktabra? Maduda makhoigi aphasasinnaba adu Jisuna khangladuna makhoida khumlak-i, “Nakhoina eibu karigi chang yenglibano? Eingonda dinari ama puraktuna utlu.””
15 Devemos pagar ou não? " Mas Jesus, percebendo a hipocrisia deles, perguntou: "Por que vocês estão me pondo à prova? Tragam-me um denário para que eu o veja".
16 Makhoina madu Ibungoda purakle. Adudagi Ibungona hanglak-i, “Sel mayek asida namliba saktam amadi maming asi kanagino?””
16 Eles lhe trouxeram a moeda, e ele lhes perguntou: "De quem é esta imagem e esta inscrição? " "De César", responderam eles.
17 Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Phare, adu oirabadi Caesar-gi oiba aduna Caesar-da aduga Tengban Mapugi oiba aduna Mapu Ibungoda piyu.””
17 Então Jesus lhes disse: "Dêem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus". E ficaram admirados com ele.
18 Adudagi sibadagi hinggatpa haibasi leite hairiba Sadducee-sing kharana Jisugi manakta laktuna hairak-i,
18 Depois os saduceus, que dizem que não há ressurreição, aproximaram-se dele com a seguinte questão:
19 “Oja Ibungo, Moses-na eikhoigidamak yathang asi ibirammi madudi, “‘Kanagumba nupa amana macha amata thamlamdana magi nupibu thanamlaga sikhiba thoklabadi, hairiba nupa asigi charol-surol thamlamnabagidamak magi machin manaona lukhrabi asibu amuk lougadabani.’’
19 "Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se o irmão de um homem morrer e deixar mulher sem filhos, este deverá casar-se com a viúva e ter filhos para seu irmão.
20 Adu oirabadi, nupa amagi machin manao taret leirammi. Adudagi mayamba ahal adu nupi thire adubu macha amata thamamdana sire.
20 Havia sete irmãos. O primeiro casou-se e morreu sem deixar filhos.
21 Aduga nupi adu machin-manao anisuba aduna amuk loure adubu mahaksu macha amata thamlamdana sire. Masiga chap manana ahumsuba adudasu thokle.
21 O segundo casou-se com a viúva, mas também morreu sem deixar filhos. O mesmo aconteceu com o terceiro.
22 Asumna makhoi taretmakna nupi adubu louramlaga macha amata thamlamdana sire. Aduga ikon konbada nupi adusu sire.
22 Nenhum dos sete deixou filhos. Finalmente, morreu também a mulher.
23 Houjik, hinggatpagi numit aduda makhoina amuk hougatlakpa matamda nupi asi kanagi nupi oigadage? Maramdi makhoi taretmakna nupi adubu lourammi.””
23 Na ressurreição, de quem ela será esposa, visto que os sete foram casados com ela? "
24 Jisuna makhoida khumlak-i, “Nakhoina Mapugi puya amadi Tengban Mapugi panggal adu khangdabagi maramna nakhoibu lalhallaba nattra?
24 Jesus respondeu: "Vocês estão enganados! Pois não conhecem as Escrituras nem o poder de Deus!
25 Maramdi asibasingna amuk hougatlakpa matamduda makhoina amuk luhonglaroi aduga luhongnabagidamaktasu thajararoi adubu makhoi swargada leiba swargadutsinggumna oigani.
25 Quando os mortos ressuscitam, não se casam nem são dados em casamento, mas são como os anjos nos céus.
26 Aduga asibasingna hinggatpagi maramda Moses-gi lairikta yaoriba mei chakpa mongsonggi wari aduda Tengban Mapuna Moses-ta kari haikhibage haibadu nakhoi padabra? Tengban Mapuna Moses-ta hai, “‘Eidi Abraham-gi Tengban Mapu, Isaac-ki Tengban Mapu, amasung Jacob-ki Tengban Mapuni.’’
26 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês não leram no livro de Moisés, no relato da sarça, como Deus lhe disse: ‘Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó’?
27 Mahakti asibasinggi Mapu Ibungo natte, adubu ahingbasinggi Mapu Ibungoni. Aduna nakhoi yamna lalle.””
27 Ele não é Deus de mortos, mas de vivos. Vocês estão muito enganados! "
28 Wayel Yathanggi Ojasinggi maraktagi amana mapham aduda leptuna makhoina khannariba adu taduna leirammi. Aduga Jisuna saducee-singda phajana paokhumkhibadu mahakna taraduna Ibungoda hanglak-i, “Mapu Ibungogi yathangsinggi maraktagi karamba yathangna khwaidagi athoibano?””
28 Um dos mestres da lei aproximou-se e os ouviu discutindo. Notando que Jesus lhes dera uma boa resposta, perguntou-lhe: "De todos os mandamentos, qual é o mais importante? "
29 Jisuna khumlak-i, “Khwaidagi athoiba Mapu Ibungogi yathangdu asini, “‘Tao, he Israel, eikhoigi Tengban Mapu, MAPU IBUNGO-di amakhakta ngairaba MAPU IBUNGO-ni.
29 Respondeu Jesus: "O mais importante é este: ‘Ouve, ó Israel, o Senhor, o nosso Deus, o Senhor é o único Senhor.
30 Nahakna nahakki Tengban Mapu, MAPU IBUNGO-bu nahakki thamoi apumba, thawai apumba, pukning apumba amadi panggal apumba yaona nungsigadabani.’’
30 Ame o Senhor, o seu Deus de todo o seu coração, de toda a sua alma, de todo o seu entendimento e de todas as suas forças’.
31 Aduga anisuba athoiba yathang aduna asini, “‘Nahakna nahakki yumlon-keironnabasingbu nasamakkum nungsigadabani.’’ Mapu Ibungogi yathang ani asidagi henba athoiba yathang atoppa ama leitre.””
31 O segundo é este: ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’. Não existe mandamento maior do que estes".
32 Wayel Yathanggi Oja aduna Jisuda hairak-i, “Ningthijana khumbire, Oja! Nahakna haibagumna masi achumbani, Mahakkhaktana Mapu Ibungoni, aduga mahak nattana atei atoppa amata leite.
32 "Muito bem, mestre", disse o homem. "Estás certo ao dizeres que Deus é único e que não existe outro além dele.
33 Aduga Mapu Ibungobu thammoi apumba, pukning apumba amadi panggal apumba yaona amasung yumlon-keironabasingbu masamakkum nungsigadabani. Masigi yathang ani asi inbana meida thaduna katpa iratpot amadi atei iratpotsingdagi henna maru-oi.””
33 Amá-lo de todo o coração, de todo o entendimento e de todas as forças, e amar ao próximo como a si mesmo é mais importante do que todos os sacrifícios e ofertas".
34 Mahakna wakhan tana paokhum pirakpadu urabada Jisuna mangonda hairak-i, “Nahak Mapu Ibungogi leibak adudagi laptre.””
34 Vendo que ele tinha respondido sabiamente, Jesus lhe disse: "Você não está longe do Reino de Deus". Daí por diante ninguém mais ousava lhe fazer perguntas.
35 Adudagi Jisuna Mapugi Sanglen-gi manggolda tambiringeida makhoida wahang ama hanglak-i, “Christta adu David-ki machanupani haina Wayel Yathanggi Ojasingna matou karamna hairibano?
35 Ensinando no templo, Jesus perguntou: "Como os mestres da lei dizem que o Cristo é filho de Davi?
36 Maramdi Thawai Asengbagi mapanna David masamakna haikhi,
36 O próprio Davi, falando pelo Espírito Santo, disse: ‘O Senhor disse ao meu Senhor: Senta-te à minha direita até que eu ponha os teus inimigos debaixo de teus pés’.
37 David masamakna phaoba mangonda “‘Mapu Ibungo’’ haina kourabadi Christta adu David-ki machanupa kamdouna oiribano?””
37 O próprio Davi o chama ‘Senhor’. Como pode, então, ser ele seu filho? " E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Aduga Jisuna makhoibu tambiraduna hairak-i, “Wayel Yathanggi Ojasing adudagi cheksillu. Makhoina achonba phi settuna koina chatpa amadi keithelnachingba miyam tinba maphamda misingna makhoibu ikai khumnabaga loinana koubirakpa adu pammi.
38 Ao ensinar, Jesus dizia: "Cuidado com os mestres da lei. Eles fazem questão de andar com roupas especiais, de receber saudações nas praças
39 Aduga Jihudisinggi tinnapham sanglen synagogue-singda akhannaba phamphamda phamba amadi chakkhangphamda ikaikhumnaba misinggi phamphamda phamba makhoina pammi.
39 e de ocupar os lugares mais importantes nas sinagogas e os lugares de honra nos banquetes.
40 Makhoina lukhrabisingdagi khudongchaba louduna mayum-makei mulli, aduga misingna unanaba tousinaduna Mapu Ibungoda haijaba adu sangna haijei. Asigumba mising asina henna kanba cheirak phanggani.””
40 Eles devoram as casas das viúvas, e, para disfarçar, fazem longas orações. Esses receberão condenação mais severa! "
41 Adudagi Jisuna Mapugi Sanglengi sel katpham manakta phamduna miyam aduna sel katchaba adu yenglammi. Inakkhunba mi kaya amadi sel yamna yamna katlammi;
41 Jesus sentou-se em frente do lugar onde eram colocadas as contribuições, e observava a multidão colocando o dinheiro nas caixas de ofertas. Muitos ricos lançavam ali grandes quantias.
42 aduga lairabi lukhrabi amasu laktuna apikpa korigi selmayek ani katlare.
42 Então, uma viúva pobre chegou-se e colocou duas pequeninas moedas de cobre, de muito pouco valor.
43 Adudagi Ibungona magi tung-inbasingbu manakta kousilladuna hairak-i, “Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, lairabi lukhrabi asina atei pumnamaktagi khwaidagi henna sel katchare.
43 Chamando a si os seus discípulos, Jesus declarou: "Afirmo-lhes que esta viúva pobre colocou na caixa de ofertas mais do que todos os outros.
44 Maramdi ateising asina makhoigi marangkaiba lan-geidagi saruk khara katle; adubu nupi asinadi lairajarabasu mahakki leijaba pumnamak, haibadi mahakki hingbada changliba areiba pumba katchare.””
44 Todos deram do que lhes sobrava; mas ela, da sua pobreza, deu tudo o que possuía para viver".

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.