Lucas 20

ANOUBA WAREPNABA (MNI) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Nongma Mapugi Sanglenda Jisuna miyamda tambiduna amadi aphaba pao sandoktuna leiringeida, athoiba purohit amadi wayen-yathanggi ojasingna ahal lamansingga loinana punna lakladuna,
1 Certo dia, Jesus estava no pátio do Templo ensinando o povo e anunciando o evangelho . Então chegaram ali alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei, junto com alguns líderes do povo,
2 Ibungoda hairak-i, “Nahakna kari matik leiduna pumnamaksing asi touribano? Eikhoida haiyu. Kanana nangonda matik adu pibage?””
2 e perguntaram: — Diga para nós: com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
3 Maduda Jisuna makhoida khumlak-i. “Eisu nakhoida wahang ama hangge, nakhoi eingonda khummu,
3 Jesus respondeu:
4 John-na baptize toubagi matik adu swargadagira nattraga misingdagira?””
4 Quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas?
5 Maduda makhoina makhoi masel khannaraduna hainarammi, “Eikhoina kari haigadage? Eikhoina swargadagini hairagadi, mahakna eikhoida haigani, “‘Adu oirabadi nakhoina mahakpu karigi thajadribano?’’
5 Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — O que é que vamos dizer? Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
6 Aduga eikhoina madu misingdagini hairagadi mi pumnamakna eikhoibu nungna thagani, maramdi mi pumnamakna Johnbu Tengban Mapugi wa phongdokpiba maichou amani haina lou-i.””
6 Mas, se dissermos que foram pessoas, esta multidão vai nos apedrejar, pois eles acham que João era profeta .
7 Maram aduna makhoina khumlak-i, “Eikhoina madu kadaidagino haiba khangde.””
7 Por isso responderam: — Nós não sabemos quem deu autoridade a João para batizar.
8 Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Adu oirabadi, eina karamba itik leiduna pumnamaksing asi touribano haibadu einasu hairaroi.””
8 Jesus disse:
9 Adudagi Jisuna mising aduda amuk onsillaktuna pandam asi hairak-i, “Kanagumba nupa amana anggur ingkhol ama koirammi. Aduga mahakna madu sandoklamlaga mayum thadoktuna arappa lam amada matam kuina chatkhirammi.
9 Depois Jesus contou esta parábola para o povo:
10 Adudagi anggur mahei lokpa matam youraklabada mahakna mahakki manai amabu anggur ingkhol koibasing adudagi mahakki angur saruk lourunaba tharammi. Adubu makhoina manai adubu phuraga khut hangna halhankhirammi.
10 Quando chegou o tempo da colheita, ele mandou um empregado para receber a sua parte. Mas os lavradores bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
11 Maram aduna mahakna atoppa manai ama amuk tharammi; adubu mahakpusu phuduna ikaiba piraga khut hangna thakhirammi.
11 O dono mandou outro empregado, mas eles também bateram nele, depois o trataram de modo vergonhoso e o mandaram de volta sem nada.
12 Adudagi mahakna ahumsuba manai ama amuk tharammi; aduga makhoina mahakpu thina asok-apan nanghanduna mapanda langthoklammi.
12 Então ele enviou um terceiro empregado, mas os lavradores também bateram nele e o expulsaram.
13 Adudagi anggur ingkholgi mapu aduna mathanta hangjarak-i, “‘Eina houjik kari tousige? Eina eigi nungsijaraba ichanupabu tharage, mahakpudi makhoina ikai khumnabibasu yai.’’
13 Aí o dono da plantação pensou: “O que vou fazer? Já sei: vou mandar o meu filho querido. Tenho certeza de que vão respeitá-lo.”
14 Adubu ingkhol koibasing aduna mahakpu ubada makhoi masel tanaduna hainarammi, “‘Mahak asi yulep charani. Eikhoina mahakpu hatlasi, adu oirabadi mahakki lan adu eikhoigi oihouragani.’’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
15 Maram aduna makhoina mahakpu anggur ingkholgi mapanda chingthoklammi aduga mahakpu hatlammi.
15 — Então eles jogaram o filho para fora da plantação e o mataram. Aí Jesus perguntou:
16 Mahakna chattuna ingkhol koibasing adubu hattuna anggur ingkhol adu atoppa ingkhol koibasingda pithokkani.””
16 Ele virá, matará aqueles homens e dará a plantação a outros lavradores. Então as pessoas que estavam ouvindo disseram: — Que Deus não permita que isso aconteça!
17 Aduga Jisuna makhoida yengladuna hairak-i, “Adu oiragadi Mapugi puyada iduna leiriba wa asigi wahandok adu karino?
17 Mas Jesus olhou bem para eles e disse:
18 Nung aduda tuba mi khudingmakna machet tana kaigani aduga nung aduna nanba mahak aduna makup tana takkhaigani.””
18 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
19 Wayen yathanggi ojasing amadi athoiba purohitsingna Ibungobu khudakta phananaba lambi thirammi maramdi pandam adu Ibungona makhoigi mathakta haibani haiba makhoi khanglammi. Adubu makhoina misingbu kirammi.
19 Os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes sabiam que era contra eles que Jesus havia contado essa parábola e queriam prendê-lo ali mesmo, porém tinham medo do povo.
20 Maram aduna makhoina khudongchaba ama yengduna leirammi. Aduga makhoina Ibungogi waheida asoiba thiduna mahakpu phaduna Rome-gi leingak mapugi pangal amadi matikta pithoknanaba pukchel sengba mi sasinnaba lanjabasing tharammi.
20 Então começaram a vigiar Jesus. Pagaram alguns homens para fazerem perguntas a ele. Eles deviam fingir que eram sinceros e procurar conseguir alguma prova contra Jesus. Assim os mestres da Lei e os chefes dos sacerdotes teriam uma desculpa para o prender e entregar nas mãos do Governador romano.
21 Aduga lanjabasing aduna Jisuda hairak-i, “Oja Ibungo, Nahakti achumba ngangi amasung chumna tambi, aduga nahakna michang mikhai naide adubu Tengban Mapugi lambi adu chumna tambi.
21 Esses homens perguntaram: — Mestre, sabemos que aquilo que o senhor diz e ensina é certo. Sabemos também que o senhor não julga pela aparência e ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige.
22 Eikhoida haibiyu, eikhoina Caesar-da kanggat thiba asi eikhoigi wayel yathanggi maiyoktara, nattabra?””
22 Diga: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
23 Adubu Jisuna makhoigi lounam adu khangladuna makhoida hairak-i,
23 Mas Jesus percebeu a má intenção deles e disse:
24 “Eingonda denari ama utlu. Yeng-u, masida namliba saktam amasung maming asi kanagino?””
24 — Tragam aqui uma moeda. De quem são o nome e a cara que estão gravados nela? — São do Imperador! — responderam eles.
25 Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Phare, adu oirabadi Caesar-gi oiba aduna Caesar-da katlo aduga Tengban Mapugi oiba aduna Tengban Mapuda katlo.””
25 Então Jesus disse:
26 Aduga Ibungogi paokhumda asoiba phangdabana miyam mangda makhoina Ibungobu phaba ngamkhide. Amasung makhoina Ibungogi paokhum aduda ingak ngakladuna tuminna leikhi.
26 Eles não puderam conseguir nenhuma prova contra Jesus diante do povo. Por isso ficaram calados, admirados com a resposta dele.
27 Adudagi sibadagi hinggatpa haibasi leite hairiba sadducee-sing khara Jisugi manakta laktuna hairak-i,
27 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus
28 “Oja Ibungo, Moses-na eikhoigidamak yathang asi ibirammi madudi: “‘Kanagumba nupa amana macha amata thamlamdana magi nupibu thanamlaga sikhiba thoklabadi, hairiba nupa asigi charol-surol thamlamnabagidamak magi machil-manaona lukrabi asibu amuk lougadabani.’’
28 e disseram: — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte
29 Adu oirabadi, nupa amagi machin manao taret leirammi. Adudagi mayamba ahal adu nupi thire adubu macha amata thamamdana sikhre.
29 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
30 Aduga nupi adu machin-manao anisuba aduna amuk loure, adubu mahaksu macha thamamdana sire.
30 Então o segundo casou com a viúva,
31 Adudagi ahumsuba adunasu mahakpu loure. Matou adugumna makhoi taretmakna loure, aduga macha amata thamamadana sire.
31 e depois, o terceiro. E assim a mesma coisa aconteceu com os sete irmãos, isto é, todos morreram sem deixar filhos.
32 Aduga ikon konbada nupi adusu sire.
32 Depois a mulher também morreu.
33 Adu oirabadi, houjik asibasingna hinggatlakpa numit aduda nupi asi kanagi nupi oigadage, maramdi makhoi taretmakna mahakpu makhoigi nupi oina lourammi.””
33 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
34 Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Chak asidadi misingna luhong-i, aduga machasingbu luhongnaba thajei-yonjei.
34 Jesus respondeu:
35 Adubu sibadagi hinggatpada amadi lakkadaba matam aduda leibada matik chaba nupa nupising adunadi maduda luhonglaroi.
35 Mas as pessoas que merecem alcançar a ressurreição e a vida futura não vão casar lá,
36 Makhoina amuk hanna siraroi, maramdi makhoi swardutsinggum oigani. Makhoi Tengban Mapugi machasing oigani maramdi makhoina sibadagi hinggatle.
36 pois serão como os anjos e não poderão morrer. Serão filhos de Deus porque ressuscitaram.
37 Aduga asiba misingna hinggatli haibadu Mosesmaknasu mayek sengna utkhre. Mei chakpa mongsong yaoba Mapugi Puyagi saruk aduda Moses-na Mapu Ibungoda Abraham-gi Tengban Mapu, Isaac-ki Tengban Mapu, amasung Jacob-ki Tengban Mapu haina koukhi.
37 E Moisés mostra claramente que os mortos serão ressuscitados. Quando fala do espinheiro que estava em fogo, ele escreve que o Senhor é “o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.”
38 Maram aduna mahakti asibasinggi Tengban Mapu natte adubu ahingbasinggi Tengban Mapuni maramdi mahakki maphamdadi pumnamak hing-i.””
38 Isso mostra que Deus é Deus dos vivos e não dos mortos, pois para ele todos estão vivos.
39 Maduda wayen-yathanggi oja kharana hairak-i, “Ibungo, nahakna yamna phajana haire””
39 Aí alguns mestres da Lei disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Madugi matung mi kana amatana Ibungoda wahang hangnabagi thouna leiramde.
40 E não tinham coragem de lhe fazer mais perguntas.
41 Adudagi Jisuna makhoida hanglaki, “Makhoina kamdouna Christta adu David-ki machanupani hairibano?
41 Em seguida Jesus perguntou a eles:
42 Maramdi David masamakna Thagat Iseigi lairikta asumna phongdok-i,
42 Pois o próprio Davi diz assim no livro de Salmos:
43 Oihandriphaoba eina nahakki yeknabasingbu, nahakki khonggi khongnetpham.’’
43 até que eu ponha os seus inimigos
44 David-na mahakpu “‘Ibungo’’ haina kourabadi, Kamdouna mahakna David-ki macha oigadouribano?””
44 Se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
45 Aduga miyam aduna Ibungogi wa taringeida Ibungona mahakki tung-inbasing aduda hairak-i,
45 O povo todo estava escutando, e Jesus disse aos discípulos:
46 “Wayel yathanggi ojasing adudagi cheksillu. Makhoina achonba phi settuna koina chatpa amadi keithelnachingba maphamsingda misingna makhoibu ikai khumnabaga loinana koubirakpa adu pammi, Aduga Jihudisinggi tinnapham sanglen synagogue-singda akhannaba phamphamda phamba amadi chak khangphamda ikai khumnaba misinggi phamphamda phamba makhoina pammi.
46 — Cuidado com os
47 Makhoina lukhrabisingdagi khudongchaba louduna mayum-makei mulli, aduga misingna unanaba tousinaduna Tengban Mapuda haijaba adu sangna haijei. Asigumba mising asina henna kanba cheirak phanggani.””
47 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçar, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.