João 4

ANOUBA WAREPNABA (MNI) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ibungona John-dagi mi masing henna tung-inbasing semduna baptize toure haiba Pharisee-singna tare haibasi Jisuna khangle.
1 Os fariseus ouviram dizer que Jesus estava ganhando mais discípulos e batizava mais pessoas do que João.
2 Asengbamakti Jisu masanadi makhoibu baptize touba natte mahakki tung inbasingna toubani.
2 (De fato, não era Jesus quem batizava, e sim os seus discípulos.)
3 Maram asina Ibungona Judea thadoktuna Galilee-da amuk hallammi.
3 Quando Jesus ficou sabendo disso, saiu da Judeia e voltou para a Galileia.
4 Ibungogi khongchat adu Samaria phaoduna chatpa tarammi.
4 No caminho, ele tinha de passar pela região da Samaria.
5 Ibungona asum lakpada Sychar kouba Samaria-gi sahar amada thunglammi. Mapham adu Jacob-na mahakki machanupa Joseph-ta pikhiba lam machet adugi manaktani.
5 Ele chegou a uma cidade da Samaria, chamada Sicar, que ficava perto das terras que Jacó tinha dado ao seu filho José.
6 Jacob-ki oiramba guha adu mapham aduda leirammi; Ibungona lamsang chatpadagi waraduna guha adugi manakta phamthare. Pungpham adu numit yungba matamni.
6 Ali ficava o poço de Jacó. Era mais ou menos meio-dia quando Jesus, cansado da viagem, sentou-se perto do poço.
7 Tanja aduda Samaria-gi nupi amana mapham aduda ising sokpa laklammi, maduda Ibungona mangonda hairak-i, “Eingonda thaknaba ising khara pibiyu.””
7 Uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse:
8 (Matamdu Ibungogi tung-inbasingna khunggang aduda chana thaknaba leiba chatkhibagi maramna Ibungo mathantamak leirammi.)
8 (Os discípulos de Jesus tinham ido até a cidade comprar comida.)
9 Maduda nupi aduna hairak-i, “Nahakti Jihudini aduga eina Samaria-gi nupini aduga kamdouna nahakna eingonda thaknaba ising piyu hairibano?”” (Jihudisingdi Samaria-gi misingna sijinnaba kol-lik sijinnade.)
9 A mulher respondeu: — O senhor é judeu, e eu sou samaritana. Então como é que o senhor me pede água? (Ela disse isso porque os judeus não se dão com os samaritanos.)
10 Jisuna khumlak-i, “Nahakna Tengban Mapugi khudol adu khanglamlaba aduga nangonda thaknaba ising piyu hairiba mahak adu kanano haiba khanglamlabadi, nahakna mangonda nijaramgadabani aduga mahakna nangonda hingba piba ising adu pibiramgadabani.””
10 Então Jesus disse:
11 Nupi aduna hairak-i, “Ibungo, guha asisu yamna lui aduga nangonda ising sokkatnaba kon amattasu yaode aduga kadaidagi hingba piba ising adu lougadouribano?
11 Ela respondeu: — O senhor não tem balde para tirar água, e o poço é fundo. Como é que vai conseguir essa água da vida?
12 Guha asibu piramba eikhoigi ipa ipu oiriba Jacob-tagi nahakna henna chaobra? Mahak masamak, machasing amadi mahakki sa sansingsu guha asigi ising thakkhi.””
12 Nosso antepassado Jacó nos deu este poço. Ele, os seus filhos e os seus animais beberam água daqui. Será que o senhor é mais importante do que Jacó?
13 Maduda Jisuna khumlak-i, “Guha asigi ising thakpa mi khudingmak amuk khouranglakkani
13 Então Jesus disse:
14 adubu eina piba ising adu thakpa mi khudingmak adudi makhoida khourangba amuk hanna leiraroi. Eina pigadaba ising aduna makhoida hingba piba iphut oiraktuna makhoida lomba naidaba hingba pibigani.””
14 mas a pessoa que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Porque a água que eu lhe der se tornará nela uma fonte de água que dará vida eterna.
15 Nupi aduna hairak-i, “Ibungo, eingonda khourangba amuk leitanaba aduga mapham asida ising sokpa amuk laktanaba eingonda ising adu pibiyu.””
15 Então a mulher pediu: — Por favor, me dê dessa água! Assim eu nunca mais terei sede e não precisarei mais vir aqui buscar água.
16 Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Chatlu, nahakki napuroiba kouraklaga mapham asida lak-u.””
16 — Vá chamar o seu marido e volte aqui! — ordenou Jesus.
17 Nupi aduna khumlak-i, “Eigi ipuroiba leijade.””
17 — Eu não tenho marido! — respondeu a mulher. Então Jesus disse:
18 Achumbamakti, nahakki napuroiba manga leirammi aduga nahakka houjik leiminnariba nupa adusu nahakki napuroiba natte. Nahakna houjik haikhibadu yamna chummi.””
18 pois já teve cinco, e este que você tem agora não é, de fato, seu marido. Sim, você falou a verdade.
19 Nupi aduna hairak-i, “Ibungo, nahak asi Mapu Ibungogi wa phongdokpa maichou ama oigani haiba eina khangjare.
19 A mulher respondeu: — Agora eu sei que o senhor é um
20 Eikhoi Samaria-gi ipa ipusingnadi Gerizim chingthak asida Tengban Mapubu khurumjei adubu nakhoi Jihudisingnadi Tengban Mapu khurumgadaba maphamdi Jerusalem-da oigadabani haina karigi hairibano?””
20 Os nossos antepassados adoravam a Deus neste monte , mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde devemos adorá-lo.
21 Jisuna mangonda hairak-i, “Nupi, eibu thajou, nakhoina Ipa adubu ching asida chatlaga nattraga Jerusalem-da chatlaga khurumloidaba matam adu lakli.
21 Jesus disse:
22 Nakhoi Samaria-singdi nakhoina khurumliba Mapu Ibungo mahakpu munna khangde adubu eikhoi Jihudisingdi eikhoina khurumliba Mapu Ibungo mahakpu khang-i maramdi aran-khubham asi Jihudisingdagi lakpani.
22 Vocês, samaritanos, não sabem o que adoram, mas nós sabemos o que adoramos porque a salvação vem dos judeus.
23 Thamoi sengna khurumjaribasingna Ipa adubu thawaida amadi achumbada khurumgadaba matam adu lakli aduga matam adu houjik oisu oiri. Ipa aduna adugumna khurumjabasing adubu thiri.
23 Mas virá o tempo, e, de fato, já chegou, em que os verdadeiros adoradores vão adorar o Pai em espírito e em verdade. Pois são esses que o Pai quer que o adorem.
24 Tengban Mapudi Thawaini maram aduna Ibungo mahakpu khurumjabasingna thawaida amadi achumbada khurumjagadabani.””
24 Deus é Espírito, e por isso os que o adoram devem adorá-lo em espírito e em verdade.
25 Nupi aduna Ibungoda hairak-i, “Christta kouba Messiah adu lakkani haiba eina khang-i aduga mahakna lakpa matamda mahakna eikhoida maram pumnamak loina sandokna takpigani.””
25 A mulher respondeu: — Eu sei que o
26 Adudagi Jisuna mangonda hairak-i, “Nangonda wari sariba eihak asi mahak aduni.””
26 Então Jesus afirmou:
27 Tanja adumaktada Jisugi tung-inbasing adu mapham aduda hallaklammi. Ibungona nupi amaga wari sanaramba adu ubada makhoi yamna ngaklammi adum oinamak “Ibungona mangondagi kari pambage?”” nattraga “Ibungona karigi mahakka wari saribano?”” haina makhoina Ibungoda hanglamde.
27 Naquele momento chegaram os seus discípulos e ficaram admirados, pois ele estava conversando com uma mulher. Mas nenhum deles perguntou à mulher o que ela queria. E também não perguntaram a Jesus por que motivo ele estava falando com ela.
28 Nupi aduna mahakki ising pun adu guha manakta thanamlaga mahakki khunda chenkhiduna khundugi misingda hairammi,
28 Em seguida, a mulher deixou ali o seu pote, voltou até a cidade e disse a todas as pessoas:
29 “Eina toukhi toukhiba khudingmak eingonda loina haibiba nupa ama yeng-u lao. Mahaksibu Christta adu oiramgadra?””
29 — Venham ver o homem que disse tudo o que eu tenho feito. Será que ele é o Messias?
30 Maram aduna miyam aduna khun adudagi thoraktuna Jisugi manakta laklammi.
30 Muitas pessoas saíram da cidade e foram para o lugar onde Jesus estava.
31 Cheirak aduda Jisugi tung-inbasingna Jisuda kanna haijarammi, “Oja Ibungo, khara chabiyu.””
31 Enquanto isso, os discípulos pediam a Jesus: — Mestre, coma alguma coisa!
32 Maduda Ibungona khumlak-i, “Nakhoina sungkhang khangdaba eigi chanaba chinjak leire.””
32 Jesus respondeu:
33 Maram aduna Ibungogi tung-inbasing aduna makhoi masel amaga amaga hangnarammi, “Eikhoina chatthoklingeida kanagumba amana Ibungogi chanaba puraklamba oigadra?””
33 Então os discípulos começaram a perguntar uns aos outros: — Será que alguém já trouxe comida para ele?
34 Jisuna makhoida hairak-i, “Eigi chinjakti eibu thabirakpa Ibungo mahakki aningba touba amadi mahakki thabakpu mapung phana loisinba aduni.
34 — A minha comida — disse Jesus — é fazer a vontade daquele que me enviou e terminar o trabalho que ele me deu para fazer.
35 Nakhoina asumna hainaba nattra, “‘Tha mari leiraga lourok tha oirani?’’ Adubu eina nakhoida hairi, loubuksing asida yeng-u! Makhoi khoingang sare khaoba yare.
35 Vocês costumam dizer: “Daqui a quatro meses teremos a colheita.” Mas olhem e vejam bem os campos: o que foi plantado já está maduro e pronto para a colheita.
36 Maru hunba mahakka akhaoba mahakka punna haraominnanaba, akhaoba mahak adu khutsuman phang-i amasung lomba naidaba hingbagi mahei khomjilli.
36 Quem colhe recebe o seu salário, e o resultado do seu trabalho é a vida eterna para as pessoas. E assim tanto o que semeia como o que colhe se alegrarão juntos.
37 Hainaba asi achumbani, “‘Kanagumba mi amana maru hulli aduga atoppa kanagumba mi amana khao-i.’’
37 Porque é verdade o que dizem: “Um semeia, e outro colhe.”
38 Nakhoina thabak suba yaorudaba loubukta khaorunanaba eina nakhoibu thare. Atoppa misingna awaba thabaksing adu subiramle aduga makhoina subirambagi kannaba adu nakhoina phangle.””
38 Eu mandei vocês colherem onde não trabalharam; outros trabalharam ali, e vocês aproveitaram o trabalho deles.
39 “Eina toukhi toukhiba khudingmak mahakna eingonda loina haibi”” haina nupi aduna haibagi maramna khun adugi Samaria macha mayam amana Jisubu thajarammi.
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram em Jesus porque a mulher tinha dito: “Ele me disse tudo o que eu tenho feito.”
40 Makhoina Ibungogi manakta lakpa matamda, Ibungobu makhoiga leiminnanaba makhoina Ibungoda kanna haijarammi, maram aduna Ibungona mapham aduda numit nini amaga leire.
40 Quando os samaritanos chegaram ao lugar onde Jesus estava, pediram a ele que ficasse com eles, e Jesus ficou ali dois dias.
41 Aduga atoppa mi mayam amasu Ibungona haiba wa tabadagi thajare.
41 E muitos outros creram por causa da mensagem dele.
42 Makhoina nupi aduda hairak-i, “Houjikti nahakna haiba khaktadagi eikhoina thajaba nattre adubu eikhoi isamak Ibungona haiba tajare. Tasengnamak Ibungo mahak asi taibangpan asigi Kanbiba Mapu aduni.””
42 Eles diziam à mulher: — Agora não é mais por causa do que você disse que nós cremos, mas porque nós mesmos o ouvimos falar. E sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo.
43 Mapham aduda numit nini leiramlaba matungda, Jisuna Galilee-da chatlammi.
43 Depois de ficar dois dias ali, Jesus foi para a região da Galileia.
44 Ibungo masamakna asumna haikhi, “Mapu Ibungogi wa phongdokpa maichousingdi makhoi masagi lamsingda ikai khumnabide.””
44 Pois, como ele mesmo disse: “Um profeta não é respeitado na sua própria terra.”
45 Ibungona Galilee-da thungba matamda mapham adugi misingna Ibungobu taramna oklammi maramdi makhoina Lanthokpibagi chakkhangbagi thouramgidamak Jerusalem-da chatlubada mapham aduda Ibungona toukhiba thabak pumnamak loina makhoina ukhibagini.
45 Quando chegou à Galileia, os moradores dali o receberam bem. É que eles tinham ido à Festa da Páscoa , em Jerusalém, e tinham visto tudo o que Jesus havia feito lá.
46 Jisuna isingbu anggur mahi olhanbikhiba mapham Galilee-gi Cana kouba khun aduda Ibungona amuk hanna chatlammi. Aduga Capernaum-da leiba ningthougi phamnaiba amagi machanupa ama narammi.
46 Jesus voltou a Caná da Galileia, onde havia transformado água em vinho. Estava ali um alto funcionário público que morava em Cafarnaum. Ele tinha em casa um filho doente.
47 Jisuna Judea-dagi Galilee-da lakle haiba tabadagi mahakki sigadabagi phibamda nariba machanupa adubu phahanbinaba mahakna Jisugi manakta chattuna Capernaum-da lakpinanaba haijarammi.
47 Quando ouviu dizer que Jesus tinha vindo da Judeia para a Galileia, foi pedir a ele que fosse a Cafarnaum e curasse o seu filho, que estava morrendo.
48 Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Nakhoina khudamsing amadi angak angakpasing udriba phaoba nakhoina keidounungda thajaroi.””
48 Jesus disse ao funcionário:
49 Phamnaiba aduna khumlak-i, “Ibungo, eigi angang adu sidringeida lakpiyu.””
49 Ele respondeu: — Senhor, venha depressa, antes que o meu filho morra!
50 Jisuna mangonda hairak-i, “Nayumda hallo, nahakki nachanupa naba pharagani.””
50 — Volte para casa! O seu filho vai viver! — disse Jesus. Ele creu nas palavras de Jesus e foi embora.
51 Mahakna hallakpagi lambida leireingeida mahakki macha adu naba phaduna hingle haibagi pao mahakki manaisingna mangonda puraklammi.
51 No caminho encontrou-se com os seus empregados, que disseram: — O seu filho está vivo!
52 Karamba matamda angang adu phagatlakkhibage hangbada makhoina khumlak-i, “Ngarang numit yungba matung pung ama taba matamda mahakki laihou adu khanghoudana thakhre.””
52 Então ele perguntou a que horas o filho havia começado a melhorar. Os empregados responderam: — Ontem, à uma da tarde, a febre passou.
53 Maduda Jisuna mangonda, “Nahakki nachanupa adu pharagani”” haibikhiba pungja adumaktadani haiba mapa aduna khangle. Maram aduna mahak amadi mahakki imung manung loina Jisubu thajare.
53 Aí o pai lembrou que havia sido naquela mesma hora que Jesus tinha dito: “O seu filho vai viver.” Então ele e toda a família creram em Jesus.
54 Masi Jisuna Judea-dagi Galilee-da laklaba matungda touba anisuba angakpa khudamni.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez depois de ter ido da Judeia para a Galileia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.