João 1

ANOUBA WAREPNABA (MNI) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ahoubada Wahei adu leirammi; Wahei adu Tengban Mapuga leiminnarammi amasung Wahei adu Tengban Mapu oirammi.
1 No princípio, aquele que é a Palavra já existia. A Palavra estava com Deus, e a Palavra era Deus.
2 Hek houba adudagi houna Wahei adu Tengban Mapuga leiminnarammi.
2 Ele existia no princípio com Deus.
3 Ibungo mahakki mapanna Tengban Mapuna pot pumnamak sembikhi; Ibungo mahak yaodana semkhiba khutsem amata leite.
3 Por meio dele Deus criou todas as coisas, e sem ele nada foi criado.
4 Ibungoda hingba leirammi aduga hingba aduna misinggi mangal oirammi.
4 Aquele que é a Palavra possuía a vida, e sua vida trouxe luz a todos.
5 Mangal aduna amambada ngalle aduga amamba aduna mangal adubu ngamde.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão nunca conseguiu apagá-la.
6 Tengban Mapuna thabirakpa John kouba mi ama leirammi.
6 Deus enviou um homem chamado João
7 Mi khudingmak mahakki mapanna thajaraknaba, mahakna misingda mangal adugi maramda hainaba lakpani.
7 para falar a respeito da luz, a fim de que, por meio de seu testemunho, todos cressem.
8 Mahak masamakti mangal adu natte adubu mahakti mangal adugi maramda hainanaba lakpani.
8 Ele não era a luz, mas veio para falar da luz.
9 Mi khudingmakta mangal pibiba achumba mangal adu taibangpanda laklammi.
9 Aquele que é a verdadeira luz, que ilumina a todos, estava chegando ao mundo.
10 Wahei adu taibangpanda leirammi, aduga Mapu Ibungona taibangpan asi Ibungo mahakki mapanna sembikhiba oirabasu, taibangpannadi Ibungo mahakpu khanglamde.
10 Veio ao mundo que ele criou, mas o mundo não o reconheceu.
11 Ibungo mahakna masagi oiba maphamda laklammi adubu mahakmakki misingna Ibungobu lousillamde.
11 Veio a seu próprio povo, e eles o rejeitaram.
12 Adubu mi kharanadi Ibungobu lousinjarammi amadi Ibungobu thajarammi; maram aduna Ibungona makhoida Tengban Mapugi machasing oinaba matik pibire.
12 Mas, a todos que creram nele e o aceitaram, ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Makhoina Tengban Mapugi machasing oirakpa asi mama mapana nattraga mioibagi apambana nattraga mapuroibagi warepna pokpiba adugumba natte adubu Mapu Ibungona pokpibani.
13 Estes não nasceram segundo a ordem natural, nem como resultado da paixão ou da vontade humana, mas nasceram de Deus.
14 Wahei aduna sayollaktuna thoujal amadi achumbana pik thanduna eikhoigi irakta leibirare. Aduga eikhoina Ibungo mahakki matik mangal haibadi Mapagi amatta ngairaba Macha oibagi matik mangal adu ujare.
14 Assim, a Palavra se tornou ser humano, carne e osso, e habitou entre nós. Ele era cheio de graça e verdade. E vimos sua glória, a glória do Filho único do Pai.
15 John-na Ibungo mahakki maramda hairammi. Mahakna houna hairak-i, ““‘Ibungona eigi tungda lengbirakli adubu Ibungo mahakti eina poktringeida hannana leirabani maram asina Ibungona eingondagi henna chao-i,’’ haina eina nakhoida haikhiba Ibungo mahak adu asini.””
15 João deu testemunho dele quando disse em alta voz: “Este é aquele a quem eu me referia quando disse: ‘Alguém virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’”.
16 Athanba thoujalgi pukkei oiriba Ibungo mangondagi yaipha thoujal amagi mathakta yaipha thoujal ama eikhoi pumnamakna phangjare.
16 De sua plenitude todos nós recebemos graça sobre graça.
17 Wayel Yathangdi Moses-ki mapanna pibibani adubu thoujal amasung achumbadi Jisu Christtagi mapanna lakpani.
17 Pois a lei foi dada por meio de Moisés, mas a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Mi kana amatana Tengban Mapubu kheidounungdasu ukhidri. Adubu Mapaga yamna naknana leiriba amatta ngairaba Machanupa Mapu Ibungona Ibungo mahakpu phongdokle.
18 Ninguém jamais viu a Deus, mas o Filho único, que mantém comunhão íntima com o Pai, o revelou.
19 Jerusalem-da leiba Jihudisingna, John-bu kanano haina hangnaba purohitsing amasung Levi-singbu John-gi manakta tharaklammi.
19 Este foi o testemunho de João quando os líderes judeus enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para lhe perguntar: “Quem é você?”.
20 Mahakna paokhum piningdaba touramde aduga i-phong phongna sengna hairak-i, “Eidi Christta adu natte.””
20 Ele respondeu com toda franqueza: “Eu não sou o Cristo”.
21 Maduda makhoina hanglak-i, “Adu oirabadi nahak kanano? Nahak Elijah-ra?””
21 “Então quem é você?”, perguntaram eles. “É Elias?” “Não”, respondeu ele. “É o Profeta por quem temos esperado?” “Não.”
22 Aroibada makhoina hairak-i, “Adu oirabadi nahak kanano haibasi eikhoida haibirak-u. Eikhoibu tharakpa makhoising aduda tamlunaba nahakna paokhum amadi pibiyu. Nahakna nasagi maramda kari haijabage?””
22 “Afinal, quem é você? Precisamos de uma resposta para aqueles que nos enviaram. O que você tem a dizer de si mesmo?”
23 Mapu Ibungogi wa phongdokpa maichou Isaiah-gi waheising sijinnaduna John-na paokhum pirak-i:
23 João respondeu com as palavras do profeta Isaías: “Eu sou uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor!’”.
24 Pharisee kharasu John-gi maphamda tharak-i,
24 Então os fariseus que tinham sido enviados
25 makhoina John-da hanglak-i, “Nahak Christta adusu Elijah adusu Mapu Ibungogi wa phongdokpa maichou adusu nattrabadi karigi nahakna baptize touribano?””
25 lhe perguntaram: “Se você não é o Cristo, nem Elias, nem o Profeta, que direito tem de batizar?”.
26 Maduda John-na khumlak-i, “Einadi isingda baptize tou-i adubu nakhoina khangdaba kanagumba ama nakhoigi narakta lepli.
26 João lhes disse: “Eu batizo com água, mas em seu meio há alguém que vocês não reconhecem.
27 Ibungo mahakna eigi tungda lakli aduga eidi Ibungo mahakki sandal mari louthokpa phaoba matik chade.””
27 Embora ele venha depois de mim, não sou digno de desamarrar as correias de sua sandália”.
28 John-na baptize toubiba mapham Jordan turen-gi nongpok thangba wangmada leiba Bethany-da masigi thoudok asi thokkhibani.
28 Esse encontro aconteceu em Betânia, um povoado a leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Mathanggi numitta Jisuna John-gi manakta lakpadu ure maduda John-na hairak-i, “Yeng-u, taibangpanbagi pappu pubiduna louthokpiba Tengban Mapugi Yaomacha adu!
29 No dia seguinte, João viu Jesus caminhando em sua direção e disse: “Vejam! É o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Ibungo asigi maramdani eina haikhibadu, “‘Kanagumba ama eigi tungda lengbirakli, Ibungo mahakti eina poktringeidagi hannana leirabani maramsina Ibungona eingondagi henna chao-i.’’
30 Era a ele que eu me referia quando disse: ‘Um homem virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’.
31 Einadi Ibungobu kanano haiba khanglamde adubu eina isingda baptize toubasi Ibungo mahakpu Israel-da phongdoknabani.””
31 Eu não o conhecia, mas vim batizando com água para que ele fosse revelado a Israel”.
32 Adudagi John-na sakhi asi pirammi: “Thawai aduna swargadagi khunugumna lengtharaktuna Ibungoda leiba adu eina ure.
32 Então João deu o seguinte testemunho: “Vi o Espírito Santo descer do céu na forma de uma pomba e permanecer sobre ele.
33 Eibu isingda baptize tounaba thabiba Ibungo mahakna eingonda, “‘Thawai aduna kanagumba amagi mathakta lengtharaktuna leiba nahakna ugani; mahak aduna Thawai Asengbada baptize toubigani,’’ haina haibiramdrabadi eina Ibungo mahakpu khanglamloidabani.
33 Eu não sabia quem ele era, mas, quando Deus me enviou para batizar com água, disse-me: ‘Aquele sobre o qual você vir o Espírito descer e permanecer, esse é o que batizará com o Espírito Santo’.
34 Eina madumak ujare aduga Ibungo mahak asi Tengban Mapugi Machanupani haina eina nakhoida hairi.””
34 Eu vi isso acontecer e, portanto, dou testemunho de que ele é o Filho de Deus”.
35 Mathanggi numitta John-na mahakki tung-inba aniga loinana leptuna leirammi.
35 No dia seguinte, João estava novamente com dois de seus discípulos.
36 Jisuna mapham aduda chatpadu ubada mahakna hairak-i, “Yeng-u, Tengban Mapugi Yaomacha adu.””
36 Quando viu Jesus passar, olhou para ele e declarou: “Vejam! É o Cordeiro de Deus!”.
37 John-na haiba adu mahakki tung-inba aniduna tarabada makhoina Jisugi matung induna chatkhirammi.
37 Ao ouvirem isso, os dois discípulos de João seguiram Jesus.
38 Jisuna leithorakpada makhoina mahakki tung illakliba adu ure maduda Ibungona hanglak-i, “Nakhoi kari pambage?””
38 Jesus olhou em volta e viu que o seguiam. “O que vocês querem?”, perguntou. Eles responderam: “Rabi (que significa ‘Mestre’), onde o senhor está hospedado?”.
39 Ibungona khumlak-i, “Lak-u aduga nakhoina u-gani.”” (Matam adu numit yungba matung pung marimuk tabada oirammi.) Maram aduna makhoina Ibungoga loinana chattuna Ibungona leiba mapham adu ujare aduga numit aduma makhoina Ibungoga loinana leiminnarammi.
39 “Venham e vejam”, disse ele. Eram cerca de quatro horas da tarde quando o acompanharam até o lugar onde Jesus estava hospedado, e passaram o resto do dia com ele.
40 John-na haiba adu taduna Jisugi tung inkhiba makhoi anigi marakta amadi Simon Peter-gi manao Andrew-ni.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois que ouviram o que João tinha dito e seguiram Jesus.
41 Andrew-na ihan hanna mahakki mayamba Simon-bu thiraga mangonda hairammi, “Eikhoina Messiah adu phangjare.”” (Madudi “Christta”” haibani)
41 André foi procurar seu irmão, Simão, e lhe disse: “Encontramos o Messias (isto é, o Cristo)”.
42 Adudagi mahakna Simon-bu Jisugi manakta purakle.
42 Então André levou Simão para conhecer Jesus. Olhando para ele, Jesus disse: “Você é Simão, filho de João, mas será chamado Cefas (isto é, Pedro)”.
43 Mathanggi numitta Galilee-da Jisuna chatke leple. Ibungona Philip-pu thengnarabada mangonda hairak-i, “Eigi itung illak-u!””
43 No dia seguinte, Jesus decidiu ir à Galileia. Encontrou Filipe e lhe disse: “Siga-me”.
44 (Andrew amadi Peter-gumna Philip-su Bethsaida sahardagini.)
44 Filipe era de Betsaida, cidade natal de André e Pedro.
45 Philip-na Nathanael-bu phanglabada mangonda hairammi, “Moses-na Wayel Yathangda amasung Mapu Ibungogi wa phongdokpa maichousingnasu ibiramba mahak adu eikhoina phangle. Mahak adudi Joseph-ki machanupa, Nazareth-ki Jisuni.””
45 Filipe foi procurar Natanael e lhe disse: “Encontramos aquele sobre quem Moisés, na lei, e os profetas escreveram! Seu nome é Jesus de Nazaré, filho de José”.
46 Nathanael-na hanglak-i, “Nazareth-tagibu karigumba aphaba thorakpa ngambra?””
46 “Nazaré!”, exclamou Natanael. “Pode vir alguma coisa boa de Nazaré?” “Venha e veja você mesmo”, respondeu Filipe.
47 Mahakki manakta Nathanael-na lakpadu urabada Jisuna mangonda hairak-i, “Mapham asida tasengba Israel-gi mi ama leire; mangonda lounamba leite.””
47 Jesus viu Natanael se aproximar e disse: “Aí está um verdadeiro filho de Israel, um homem totalmente íntegro”.
48 Nathanael-na Ibungoda hanglak-i, “Ibungona eibu karamna khangbibage?””
48 “Como o senhor sabe a meu respeito?”, perguntou Natanael. Jesus respondeu: “Vi você sob a figueira antes que Filipe o chamasse”.
49 Nathanael-na khumlak-i, “Oja Ibungo, nahak Tengban Mapugi Machanupa aduni! Nahak Israel-gi Ningthouni!””
49 Então Natanael exclamou: “Rabi, o senhor é o Filho de Deus, o Rei de Israel!”.
50 Jisuna mangonda hairak-i, “Nahakna heiyit pambi makhada leiringeida eina nangbu ure haina eina nangonda haibagi maramna nahakna thajaribra? Masidagi henna chaoba thabaksing nahakna ukhigani.””
50 Jesus lhe perguntou: “Você crê nisso porque eu disse que o vi sob a figueira? Você verá coisas maiores que essa”.
51 Adudagi Ibungona makha tarak-i, “Eina nakhoida tasengnamak hairiba asini, swarga hangdokpa amadi Tengban Mapugi dutsingna Migi Machanupa adugi mathakta kakhat khumtha touba adu nakhoina ugani.””
51 E acrescentou: “Eu lhes digo a verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do Homem”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.