Lucas 15
Manabu NT (MLE_WBT) vs NTLH
1 Nyi nak samasama takis kwurdiy duw nuwukadiy vaal yidiy duwawa Jisasak yadiy diki maaj wukik.
1 Certa ocasião, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram perto de Jesus para o ouvir.
2 Nuwukadiy Parasiyawa God diki lo kalivadiy duw vikuw, maa wadiy a javik. Alik day yaal girakuw, day dayak wadiy, “Sa! Kidi duw yaakiya wanaad vaal yinadiy duw taakw dikik yadakikik. Aw di dayawaanab kikipaat kinaad!”
2 Os fariseus e os mestres da Lei criticavam Jesus, dizendo: — Este homem se mistura com gente de má fama e toma refeições com eles.
3 Day atawa wadaak, alik tikuw Jisas ki waya maaj kitika maaj dayak ata wadidiy.
3 Então Jesus contou esta parábola :
4 “Li gwuraam duw nak di sipsip duwamiy tabab (100) tikuw, aw nak jaaw yilik, di, ‘Jaaw yikwa,’ wakida? Aw si wana? Sipsip duwamiy aliy sap tabatiy maan abaliy (99) di dayaam wapakuw, kipa tamiyaam di kwakiyin kwakiyaan tikinaad a sipsip ak.
4 — Se algum de vocês tem cem ovelhas e perde uma, por acaso não vai procurá-la? Assim, deixa no campo as outras noventa e nove e vai procurar a ovelha perdida até achá-la.
5 “Adi duw a sipsip sitakirakuw, di rakarak tikuw, sipsip diki kubwum takakuw, tipaar kariya-kidaal. Tipaar wakwukuw, tipa duw takwawa gwalugwa duw takwak gaam sikidadiy day yadakikik dikik. Di dayak ata wakidadiy, ‘Wun wuna jaaw yil sipsip bwutaay sitakira-tuwaal. Alik gwur wunawa nakamwiyib rakarak ada!’
5 Quando a encontra, fica muito contente e volta com ela nos ombros.
6 — ausente —
6 Chegando à sua casa, chama os amigos e vizinhos e diz: “Alegrem-se comigo porque achei a minha ovelha perdida.”
7 “Atawa adawur tipaam kwanadiy day rakarak tinadiy adiy duwamiy aliy sap tabatiy maan abaliy (99) vaal ri maarnadiy viyakitadiy duw takwak day mwiyir tinadiy God diki milaam. Aw li vaal yinadi duw nak diki vaal yidil mawul wapakida, aw day mwiy rakarak samasam tikinadiy dikik.”
7 — Pois eu lhes digo que assim também vai haver mais alegria no céu por um pecador que se arrepende dos seus pecados do que por noventa e nove pessoas boas que não precisam se arrepender.
8 “Atawa taakw nak likim apa kabaak tabatiy rinadiy. Liki saan nak jaaw yilik, agwa jaav kwurkila? Li lam wapatakakuw, liki wiy vayukwubagwukuw, li ata kwakiyin kwakiyaan tikina a sanak.
8 Jesus continuou:
9 “Li a saan sitakirakuw, tipa duw takwawa gwalugwa duw takwak gaam sikiladiy yadakikik likik. Li ata wakiladiy, ‘Wunakil jaaw yil saan bwutaay sitakira-tuwaal. Alik gwur wunawa rakarak ada!’
9 E, quando a encontra, convida as amigas e vizinhas e diz: “Alegrem-se comigo porque achei a minha moeda perdida.”
10 “Atawa God diki maaj kardadiy duw rakarak tikinadiy duw nikik di diki vaal yikwadadi mawul wapadik.”
10 — Pois eu digo a vocês que assim também os anjos de Deus se alegrarão por causa de um pecador que se arrepende dos seus pecados.
11 Jisas maa ata wadidiy, “Duw nak di duwa nyidiy vitiy tad.
11 E Jesus disse ainda:
12 “Adi kwasada pika nyan dikidi asayik ata wadid, ‘Asaay, ginyir min kiyakimina, minadiy jaav wun nuwuk kwur-kituwadiy. Alik tikuw, wun wuna yaay kita kwurik.’ Dikidi asaay yaakiya wakuw, adiy dikidiy niki jaav niki jaav abir dikibir nyidiyik ata kajadidiy.
12 Certo dia o mais moço disse ao pai: “Pai, quero que o senhor me dê agora a minha parte da herança.”
13 “Ginyir nuwukadiy nyi yidaak, adi duw dikidi kwasada pika nyan dikidiy ababa jaav warapiy-didiy sanak. Adiy saan kwurkuw, di dikidi asaay diki wiy ata wapadil. Wapakuw, di nikidi sika tamiyaam ridi jaka tipaar yad. Yikuw, adi tipaam di dikidiy saan kip yakiyaki-didiy kupwarapa javik.
13 Poucos dias depois, o filho mais moço ajuntou tudo o que era seu e partiu para um país que ficava muito longe. Ali viveu uma vida cheia de pecado e desperdiçou tudo o que tinha.
14 “Dikidiy miyawa saan kwusidaak, dikidi kwadidi jaka tip miyawa kamik tidiy. Aw dikidiy miyawa jaav kwusidaak, di kip kwaad.
14 — O rapaz já havia gastado tudo, quando houve uma grande fome naquele país, e ele começou a passar necessidade.
15 “Atawa kwakuw, adi duw di ata yad adi tipa kidi sapakwa duwak yawiy kwurik. Adi sapakwa duw ata wayakidid diki kupwaar dikidiy bwalak van tidikikik.
15 Então procurou um dos moradores daquela terra e pediu ajuda. Este o mandou para a sua fazenda a fim de tratar dos porcos.
16 “Dikik duw nakab kamnaagw maa kway. Alik tikuw, di kaam samasam yasikuw, di adiy bwal kidadiy kamnaagw kikir wukid diki yaal wapwurukwu-likik.
16 Ali, com fome, ele tinha vontade de comer o que os porcos comiam, mas ninguém lhe dava nada.
17 Atawa kwakuw, diki mawul wukin kariyakuw, di dikik ata waad, ‘Wun wunadi asaay dikidiy yawiy duw yarakara kwataay, mwiya samasama kamnaagw kikwanadiy. Aw wun kilim yarakara maa kwu. Wun kiyakidiwun kamik! Ay yaakiya, wun wunadi asayik yikidiwun. Yikuw, wun dikik ata wakituwaad, Asaay, wun vaal yidiwun minawa Godak. Alik tikuw, wun maa rav minadi nyan titak. Wun minadi yawiy duw kaytik tikidiwun minak.’
17 Caindo em si, ele pensou: “Quantos trabalhadores do meu pai têm comida de sobra, e eu estou aqui morrendo de fome!
18 — ausente —
18 Vou voltar para a casa do meu pai e dizer: ‘Pai, pequei contra Deus e contra o senhor
19 — ausente —
19 e não mereço mais ser chamado de seu filho. Me aceite como um dos seus trabalhadores.’ ”
20 “Atawa wukikuw, di ata rasikuw, sibinin yad dikidi asayik. Sikab yidi yabir yataay tidik, dikidi asaay ata dim vidid. Vikuw, diki mawul dikidi nyinik samasam wukikuw, dikik ata gipiyid. Yikuw, dim kalakwukuw, ata mwutamaam jipwudid.
20 Então saiu dali e voltou para a casa do pai.
21 “Dikidi nyan dikik ata wadid, ‘Asaay, wun vaal yidiwun Godawa minak. Alik tikuw, wun maa rav minadi nyan titak. Wun minadi yawiy duw kaytik tikidiwun minak.’
21 E o filho disse: “Pai, pequei contra Deus e contra o senhor e não mereço mais ser chamado de seu filho!”
22 “Aw dikid asaay dikidiy yawiy duwak wataydik, yadaak, wadidiy, ‘Wun kidi wunadi nyinim yakisuwtakak. Alik tikuw, gwur yikuw, wuna wiyaam rinadi viyakita wapwiy kwurkuw, kariyakuw, dim akwusuwtak! Ring diki tabaam takakuw, su akwusuwtak dikibir manim!
22 — Mas o pai ordenou aos empregados: “Depressa! Tragam a melhor roupa e vistam nele. Ponham um anel no dedo dele e sandálias nos seus pés.
23 “‘Atawa kwurkuw, viyakita karuwka karuw badiy bulmakau kwurkuw, aviyasip. Viyasipagwur, nimadi bayaki kikipaat kinaak!
23 Também tragam e matem o bezerro gordo. Vamos começar a festejar
24 “‘Tayir kidi wunadi nyan kiyadi duw kitik maak pakwun tad. Aw kita di bwutaay sibinin yanaad.’ Wakuw wadik, day ata adi bayaki kikipaat kidaad.”
24 porque este meu filho estava morto e viveu de novo; estava perdido e foi achado.”
25 “Aw adi duw dikidi taay nyan mayim tikuw, sibinin yataay tikuw, wiyawa walibab kwurkuw, adi baagw dikidi pipiliy wukidid.
25 — Enquanto isso, o filho mais velho estava no campo. Quando ele voltou e chegou perto da casa, ouviu a música e o barulho da dança.
26 “Wukikuw, di yawiy duw nikik wataydik, yadik, ata bas sidid, ‘Agwa jaav kwurnadiy wiyaam?’
26 Então chamou um empregado e perguntou: “O que é que está acontecendo?”
27 “Dikik ata wadid, ‘Minadi nyamwus bwutaay sibinin yanaad. Alik tikuw, minadi asaay dikik rakarak tikuw, viyakita badiy bulmakau nak viyasipada.’
27 — O empregado respondeu: “O seu irmão voltou para casa vivo e com saúde. Por isso o seu pai mandou matar o bezerro gordo.”
28 “Aw di a maaj wukikuw, di yaal girakuw, wiyaar wulawulak kwasik yad. Alik tikuw, dikidi asaay wakwukuw dikidi nyinik, ata bas sidid wiyaar wuladikik.
28 — O filho mais velho ficou zangado e não quis entrar. Então o pai veio para fora e insistiu com ele para que entrasse.
29 “Aw di dikidi asayik ata wadid, ‘Min awuk! Nabiy samasam wun minak nimadi yawiy kwurtuwa. Wun minadiy majib lakwu-lakwub tikwanadiwun. Aw min wunak badiy meme nakab maa kwatay wunadiy kapa nyanugwawa kituwkikik. Aw kidi minadi nyan minadiy niki jaav niki jaav kip yakiyaki-didiy adiy yabim kwurkwur tikwanadiy takwak. Aw di sibinin yadik, min dikik viyakita karuwka karuw badiy bulmakau viyasipa-minaad!’
29 Mas ele respondeu: “Faz tantos anos que trabalho como um escravo para o senhor e nunca desobedeci a uma ordem sua. Mesmo assim o senhor nunca me deu nem ao menos um cabrito para eu fazer uma festa com os meus amigos.
30 — ausente —
30 Porém esse seu filho desperdiçou tudo o que era do senhor, gastando dinheiro com prostitutas. E agora ele volta, e o senhor manda matar o bezerro gordo!”
31 “Dikidi asaay dikik ata wadid, ‘Wunadi nyan, min nyanyi wunawa kwakwanadimin. Kidiy wunadiy ababa jaav adiy minadiy-adiy. Aw minadi nyamwus tayir di yijibwud. Aw di kiyadi duw kaytik maak pakwukuw, tad. Aw di bwutaay sibinin yanaad nyanak. Alik tikuw, nyan bayaki kikipaat kan rakarak tinaak dikik.’”
31 — Então o pai respondeu: “Meu filho, você está sempre comigo, e tudo o que é meu é seu.
32 — ausente —
32 Mas era preciso fazer esta festa para mostrar a nossa alegria. Pois este seu irmão estava morto e viveu de novo; estava perdido e foi achado.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.