Lucas 12

Manabu NT (MLE_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Mwiya samasama duw taakw vagaluwdaak, day dayadiy apiy manim vasin tidiy. Jisas ki taay maaj dikidiy kalivadidiy duwak bas wadidiy, “Gwur wukir yarakara ada adiy Parasiy daya yis ak. Daya suwala majik watuwala.
1 Visto que milhares de pessoas se aglomeraram, a ponto de se atropelarem umas às outras, Jesus começou a dizer, antes de tudo, aos seus discípulos:
2 “Ababa jaav adiyka pakwun rinadiy, ginyir abab maykaar warkinadiy. Ababa jaav sapwutakadaak rinadiy, ginyir adiy jaav abab duw taakw lakwuyaki-kidanadiy.
2 Não há nada encoberto que não venha a ser revelado, nem oculto que não venha a ser conhecido.
3 “Adiy jaav gwur kwasa kwasa wagwuradiy pakwun tan, ginyir ababa duw taakw adiy jaav wukikidanadiy.”
3 Porque tudo o que vocês disseram às escuras será ouvido em plena luz; e o que disseram ao pé do ouvido no interior da casa será proclamado dos telhados.
4 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak ata wadidiy, “Wunadiy kapa nyanugw, wun gwurak watuwadiygwurik gwur duwak yaga-tikwa. Day amwiydika viyasipa-kidanadiy. Viyasipakuw, ginyir day niki jaav gwuraam kwurkwur rav maa.
4 — Digo a vocês, meus amigos: não temam os que matam o corpo e, depois disso, nada mais podem fazer.
5 “Wun gwurak simakakituwaad yagakigwuradi duw. Gwur Godak ayag. Di duw takwaam viyasipakuw, di ap tikuw, bwunak yiy yanin tamiyaar yakiyakik.
5 Eu, porém, vou mostrar a quem vocês devem temer: temam aquele que, depois de matar, tem poder para lançar no inferno. Sim, digo que a esse vocês devem temer.
6 “Saan nak kwasadiy wapwiy duwamiy nak duw yapiy-kwadanadiy kidakikik. Aw God di akis mawul wukimar-kwanaad adiy kwasadiy wapiyik.
6 — Não se vendem cinco pardais por duas moedinhas? Entretanto, Deus não se esquece de nenhum deles.
7 “Gwuradiy abwaam tinadiy nab kas-adiy? God atampik kwasadiy jaav ab bwu lakwuya-dadiy. Aw gwur kwasadiy wapiy maa. Gwur mwiya duw taakw-adiygwurik. Alik tikuw, gwur wuki-tikwa. God nyanadi Asaay, di gwurak yara van tikwanaad.”
7 Até os cabelos da cabeça de vocês estão todos contados. Não temam! Vocês valem bem mais do que muitos pardais.
8 “Li duw nak duw taakw mwutamaam tan dayak wakida, ‘Wun Jisas dikidi duw-adiwun’ waan, wun, duw taakw dayadi Mwaam, wunabab God dikidiy maaj kardadiy duw mwutamaam wakituwadiy, ‘Adi duw wunadi duw-ad.’
8 — Digo mais a vocês: todo aquele que me confessar diante dos outros, também o Filho do Homem o confessará diante dos anjos de Deus;
9 “Aw li duw nak duw taakw mwutamaam tan dayak wakida, ‘Wun Jisas dikidi duw maa’ waan, wunabab God diki maaj kardadiy duw mwutamaam wakituwadiy, ‘Adi duw wunadi duw maa.’
9 mas o que me negar diante das pessoas será negado diante dos anjos de Deus.
10 “Aw duw taakw, duw taakw dayadi Mwamik sapis jikin kwurkidana, God atampika vaal bwunak sipwutiykida. Aw li God dikidi Mawulak sapis jikin kwurkidana, a vaal aal God di samab sipwutiy maa.
10 Todo aquele que disser uma palavra contra o Filho do Homem, isso lhe será perdoado; mas, para o que blasfemar contra o Espírito Santo, não haverá perdão.
11 “Gwur wunadiy duw taakw, aw li a javik tikuw, day gwuraam karay-kidanadiygwurik dayadiy gaba maja wiyaar dayadiy tamiya kidiy yitaypika duwawa, dayadiy sapakwa nyanugwak gwuraam kotiy ik, aw gwur kot im tikuw, bwula bwula majik wuki-tikwa.
11 — Quando levarem vocês às sinagogas ou à presença de governadores e autoridades, não se preocupem quanto à maneira como irão responder, nem quanto às coisas que tiverem de falar.
12 “Aw a nyi God dikidi Mawul gwuradiy bwula-kigwuradiy maaj kaliva-kidadiygwurik.”
12 Porque o Espírito Santo lhes ensinará, naquela mesma hora, as coisas que vocês devem dizer.
13 Vagaluwdiy duw taakw daya nyidim duw nak alim tikuw, Jisasak ata wadid, “Kaliva-kwanadi duw, min wunadi mwamik wamin, anadi asaay kiyakuw, wapadidiy jaav wunak nuwuk am saan kwiykwaad.”
13 Nesse ponto, um homem que estava no meio da multidão disse a Jesus: — Mestre, diga a meu irmão que reparta comigo a herança.
14 Aw Jisas dikik ata wadid, “Sikadadaad wunaam tasakwud atampika yawiy birak kwurtuwkik?”
14 Mas Jesus lhe respondeu:
15 Jisas adiy vagaluwdiy duw takwak ata wadidiy, “Gwur yarakara van ada nuwukadiy duw taakw dayadiy javik mawul yikwayik kwurik. Duw taakw dayadiy samasama niki jaav niki jaav maa rav mwugiy-mwugiyik dayadiy mawul viyakit tidakikik.”
15 Então lhes recomendou:
16 Jisas ki waya maaj kitika maaj di dayak ata wadidiy, “Saan samasam tidi duw diki mayim sididiy jaav mwiya samasam ridiy.
16 E Jesus lhes contou ainda uma parábola, dizendo:
17 “Di dikik ata waad, ‘Wuna mayim tinadiy mwiy samasam-adiy. Aw wunadiy bay wiy maa rav dayadiy mwiy takatakak. Agwa jaav kwurkidiwun? Aw kitawa kwur-kidiwun. Wun wunadiy bay wiy kaybwiykuw, nuwukadiy nimadiy bay wiy kwur-kituwadiy. Kwurkuw, dayaam kidiy mayim rinadiy javiwa nuwukadiy jaav ab mwiyir taka-kituwadiy.
17 Então ele começou a pensar: “Que farei, pois não tenho onde armazenar a minha colheita?”
18 — ausente —
18 Até que disse: “Já sei! Destruirei os meus celeiros, construirei outros maiores e aí armazenarei todo o meu produto e todos os meus bens.
19 “‘Atawa kwurkuw, wun wunak wakidiwun, Kidiy jaav nabiy samasam wunaam rivikidiy. Jaaw, wun wuna sipak wuki-kidiwun. Wun kamnaagw kan guw kan sakwar sakwar kwakidiwun.’
19 Então direi à minha alma: ‘Você tem em depósito muitos bens para muitos anos; descanse, coma, beba e aproveite a vida.’”
20 “Aw God dikik ata waad, ‘Min kwam yinadi duw-adimin. Ki gaan min kiya-kinadimin. Kiyamin, minadiy niki jaav niki jaav si kwurkidiy?’”
20 Mas Deus lhe disse: “Louco! Esta noite lhe pedirão a sua alma; e o que você tem preparado, para quem será?”
21 Jisas dayak ata wadidiy, “Atampik adiy duw taakw day dayadiy sipak samasama jaav vagaluwnadiy, aw God dikidi gikim day saal yinadiy duw taakw-adiy.”
21 — Assim é o que ajunta tesouros para si mesmo, mas não é rico para com Deus.
22 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak ata wadidiy, “Alik tikuw, watuwadiygwurik, kamnagwuk samasam wuki-tikwa. Gwuradiy kwusuw wapwiyik ab wuki-tikwa. Gwuraam vaat yikik-nabir. Gwurabir mawulawa amwiy abir mwiya yitaypik kamnagwawa kwusuw wapwiyik tinabir. Aw li God gwuradiy mawulawa amwiy gwurak kwiykuw, di mwiyir kamnagwawa kwusuw wapwiy gwurak kwiy-kidadiy. Alik abir kwasabir javik samasam wuki-tikwa.
22 A seguir, Jesus se dirigiu aos seus discípulos, dizendo:
23 — ausente —
23 Porque a vida é mais do que o alimento, e o corpo, mais do que as roupas.
24 “Gwur wadiy wulin yin yan tikwanadiy wapiyik av. Gwur mayim taba jaav sigwur, wardaak, ginyir ata yin lawdaak, kwurkuw, wiyaar kariya-gwuradiy kikir. Gwur kwur-kwagwura pik wapiy akis atampika yawiy kwurkwanadiy. God di diki dayak van tikwadadiy. Aw li di kikipaat wapiyik kwiykida, aw di mwiyir gwurak van tikinaad.
24 Observem os corvos, que não semeiam, não colhem, não têm despensa nem celeiros; contudo, Deus os sustenta. Vocês valem muito mais do que as aves!
25 “Aw li gwur samasam wuki-kigwura kiyakiyak, niki nyi nak gwur gwura sitay sitaay rav maa. Aw a jaav nima jaav maa God kwurkwurik.
25 Quem de vocês, por mais que se preocupe, pode acrescentar um côvado ao curso da sua vida?
26 “Aw li gwur atampika jaav kwurkwur rav maarlik, agwa javik nuwukadiy javik wukinadiygwurik?
26 Portanto, se não podem fazer nada quanto às coisas mínimas, por que se preocupam com as outras?
27 “Gwur kip warkwanadiy mawayak av. Gwur nimadi yawiy kwur-kwanadiygwurik gwuradiy wapwiy tipak. Aw adiy mawaay day gwur kwur-kwagwuradiy yawiy pik akis kwurkwanadiy. Tayir Juw dayadi yitaypika duw, Salaman, viyakita wapwiy kwusuw-didiy. Aw diki gilabadiy adiy mawaay dayadiy gilabadiyim maa kakil.
27 Observem como crescem os lírios: eles não trabalham, nem fiam. Eu, porém, afirmo a vocês que nem Salomão, em toda a sua glória, se vestiu como qualquer deles.
28 “Adiy kip warkwanadiy mawaay nibwul kip tikuw, kwasa mwiy tikuw, duw taakw dayaam gwakuw yiyaam taka-kidanadiy. Aw li God adiy mawayak dayadiy gilabadiy sawtaka-kwadadiy, di gwurabab gwuradiy wapwiy mwiyir kwiy-kidadiygwurik. Gwur kipa kwasa mwiydika Godak wukijibir tikwanadiygwurik!
28 Ora, se Deus veste assim a erva que hoje está no campo e amanhã é lançada no forno, muito mais fará por vocês, homens de pequena fé!
29 “Atawa tikuw, mawul warin wukiway, ‘Nyan agwa kikipaat kikidiyan? Nyan agwa guw kikidiyan?’ Adiy haiden tinadiy duw taakw atawa mawul wuki-kwanadiy. Aw gwur atawa wuki-tikwa. Aw gwuradi Asaay bwutaay lakwu-dadiy adiy saal yigwuradiy javik.
29 Portanto, não fiquem perguntando o que irão comer ou beber e não fiquem preocupados com isso.
30 — ausente —
30 Porque os gentios de todo o mundo é que procuram estas coisas; mas o Pai de vocês sabe que vocês precisam delas.
31 “Aw yitaypika jaav gwuradiy mawulaam takakigwura God dikidi gwalugwum tikir, yaakiya, di adiy nuwukadiy jaav ab gwurak ata kwiykidadiy.”
31 Busquem, antes de tudo, o seu Reino, e estas coisas lhes serão acrescentadas.
32 “Wuna kwasa bapa duw, gwuradi Asaay rakarak tinaad gwur dikidi gwalugwum tigwurkikik di gwuraam van tidikikik. Alik tikuw, gwur yaga-tikwa.
32 — Não tenha medo, ó pequenino rebanho; porque o Pai de vocês se agradou em dar-lhes o seu Reino.
33 “Gwuradiy ababa jaav awarapiy sanak. Adiy saan kwurkuw, saal yinadiy duw takwak akwiy. Kidi kupwaam gwuradiy kwasabiy takwudaak, luwkuw duw luwkuw kwurdaak, wawraay sukwutuwdaak, gwuradiy niki jaav niki jaav jaaw yikidiy. Atawa kwurkuw, adawul tipaam gwurak God sibinin kwiykida yara kwagwurkikik.
33 Vendam os seus bens e deem esmola; façam para vocês mesmos bolsas que não desgastem, tesouro inesgotável nos céus, onde o ladrão não chega, nem a traça corrói,
34 “Gwuradiy mawul gwuradiy niki jaav niki jaav ridana tamiyak nyanyi wuki-kwanadiy.”
34 porque, onde estiver o tesouro de vocês, aí estará também o seu coração.
35 “Yawiy duw dayadi sapakwa duw, duw taakw kiradil bayaki kikipatik yidik, day kavin kwadiy diki sibinin yakida nyak. Gwur atampik gwuradiy wapwiy kaybwutiysuwkuw, vasikirikikuw, lam wapatakakuw, gwur kavin ada yawiyik. Aw adi sapakwa duw sibinin yakuw, di wiyigaam viyadik, dikidiy yawiy duw kavin kwakuw, yabiyib dikik wiyig sikwutaka-kidanaad.
35 — Estejam preparados, com o corpo cingido e as lamparinas acesas.
36 — ausente —
36 Façam como os homens que esperam pelo seu senhor, ao voltar ele das festas de casamento; para que logo abram a porta, quando vier e bater.
37 “Adiy yawiy duw dayadi sapakwa duw sibinin yakuw, vidil day kip dikik kavin kwadiy, day rakarak samasam tikwadiy. Aw wun gwurak watuwa, adi sapakwa duw atawa vikuw, di dikidi wapwiy kaybwutiysuwkuw, dayak kikipaat sukwulik yikuw, kwiydik, day jabim daan ran kikidiy.
37 Bem-aventurados aqueles servos a quem o senhor, quando vier, encontrar vigilantes. Em verdade lhes digo que ele há de cingir-se, dar-lhes lugar à mesa e, aproximando-se, os servirá.
38 “Aw li adi sapakwa duw nyidi gaan yakuw, ay taay tapwuk wadik yakuw, vidik adiy dikidiy yawiy duw kip kavin kwadiy dikik, aw adiy yawiy duw mwiya rakarak tikwadiy.
38 Quer ele venha à meia-noite ou de madrugada, bem-aventurados serão eles, se os encontrar vigilantes.
39 “Gwur yara awuk ki maaj. Aw li wiy asaay duw di adi luwkuw kwurkwanadi duw diki wiyaar yakida gaan di lakwuk-da, a gaan kip van tikik-naad adi duwak diki wiyaar wulawulak.
39 Porém, considerem isto: se o pai de família soubesse a que hora viria o ladrão, não deixaria que a sua casa fosse arrombada.
40 “Atampik gwurabab nyanyi gwuradiy mawul kwulapwu-jibirin adakw. Aw gwur maa laakw wun, duw taakw dayadi Mwaam, kidi kupwaar sibinin dakituwadi nyi.”
40 Estejam também vocês preparados, porque o Filho do Homem virá à hora em que vocês menos esperam.
41 Pita Jisasak ata wadid, “Yitaypika Duw, waal wamina waya maaj kitika maaj nyanak wanadimin, ay? Ababa duw takwak wanadimin?”
41 Então Pedro perguntou: — Senhor, esta parábola é só para nós ou também para todos?
42 Yitaypika Duw Jisas dayak ata wadidiy, “Agwa yawiy viyakita yawiy duw kwurkinaad dikidi sapakwa nyinik? Di atawa kwurkinaad. Dikidi sapakwa nyan wadik, di nuwukadiy yawiy duwak van tikinaad. Di dayak yara van titaay, dayadiy kamnaagw dayak kwiykinaad dayadiy kamnaagw kikwadana sikir.
42 O Senhor respondeu:
43 “Adi yawiy duw atampik viyakita yawiy kwurdik, aw dikidi sapakwa nyan sibinin yakuw, di viyakita yawiy vikuw, adi yawiy duw rakarak tikinaad.
43 Bem-aventurado aquele servo a quem seu senhor, quando vier, achar fazendo assim.
44 “Adi sapakwa nyan dikidi yawiy duwak ata wakinaad, ‘Aw min wuna sibinin yakituwa nyi min maa laakw. Aw wun kip yakuw, vituwa min viyakita yawiy kwurnadimin. Alik tikuw, min wunadiy ababa javik van tikiminadiy.’
44 Em verdade lhes digo que lhe confiará todos os seus bens.
45 “Aw li adi yawiy duw kupwaraap tikida, di diki mawulaar wakida, ‘Wunadi yitaypika duw di sibinin yabiyib yay maa.’ Atawa wukikuw, di jawjaay kwurkinaad nuwukadiy yawiy duw takwaam. Di duw tikwul-kwanadiy duwawa kwakuw, dayawa kamnaagw kitaay, duw kwam yikwadiy guw kikinaad.
45 Mas o que acontecerá se aquele servo disser consigo mesmo: “Meu senhor demora para vir”, e começar a espancar os empregados e as empregadas, a comer, a beber e a embriagar-se?
46 “Adi yawiy duw dikidi sapakwa nyan sibinin yakinaad nyi nak dikik. Aw adi yawiy duw di laakw maa a javik. Adi sapakwa nyan dikidi yawiy duw diki kupwarapa yawiy vikuw, di dikim mwiya nimadib viya-kidaad. Viyaan napataka, di wayaki-kidaad kupwarapa tipaar nuwukadiy kupwarapa duw takwawa kwadikikik.
46 Virá o senhor daquele servo, em dia em que não o espera e em hora que não sabe, e irá aplicar-lhe um castigo severo, condenando-o com os infiéis.
47 “Adi yawiy duw dikidi sapakwa duw kwurdikik wadil jaav lakwukuw, aw li di kwasik yikida a yawiy kwurkwurik, dikidi sapakwa duw dim nimadib viyakidaad.
47 — Aquele servo que conheceu a vontade de seu senhor e não se aprontou, nem fez segundo a sua vontade, será punido com muitos açoites.
48 “Aw li adi yawiy duw dikidi sapakwa duw kwurdikik wadil jaav laakw maarkuw, aw di niki yawiy kwurkida, dikidi sapakwa duw dim kwasa nimadib viyakidaad. Adiy duw taakw God dayak samasama yawiy kwiydadiy, dayabab day samasama yawiy sibinin dikik kwiykwadiy. Aw adi duw God dikik mwiya samasama yawiy kwiydadiy, dibab dim mwiya samasama yawiy sibinin Godak kwiykwaad.”
48 Aquele, porém, que não soube a vontade do seu senhor e fez coisas dignas de reprovação levará poucos açoites. Mas àquele a quem muito foi dado, muito lhe será exigido; e àquele a quem muito se confia, muito mais lhe pedirão.
49 “Wun God dikidi Mawul wayaki-kituwaad. Di yawiy kwurkinaad yiy kaytik, aw wun kidi kupwaar yatuwil ki yawiyik. Wuna mawul wana God dikidi Mawul bwutaay ki yawiy kwurik-da basa kasab.
49 — Eu vim para lançar fogo sobre a terra, e bem que eu gostaria que já estivesse aceso.
50 “Aw taay kagil samasam wuna sipaar yakidiy. Kidiy ababa kagil yin kwusidaak, wuna mawul ata wiyaw nakina.
50 Mas existe um batismo pelo qual tenho de passar, e como me angustio até que o mesmo se cumpra!
51 “Wun kidi kupwaar datuwil duw taakw dayadiy wariya mawul kwusidakik maa. Wun datuwilik alik nuwukadiy duw taakw wunak wukijibir tikuw, aw nuwukadiy duw taakw wunak wukijibir ti maarkidana, day ata kapakap kapakap tikidiy.
51 Vocês pensam que vim para dar paz à terra? Eu afirmo a vocês que não; pelo contrário, vim para trazer divisão.
52 “Alik tikuw, wiy nikim kwakidiy duw taakw dayadiy mawul kajakuw, mugwul niki bapaam, vitiy niki bapaam, atawa tikidiy.
52 Porque, daqui em diante, estarão cinco divididos numa casa: três contra dois e dois contra três.
53 “Asayugw maa wakidiy dayadiy duwa nyanugwak. Aw duwa nyanugw maa wakidiy dayadiy asayik. Amayugw maa wakidiy dayadiy takwa nyanugwak. Aw takwa nyanugw maa wakidiy dayadiy amayik. Duw dayadiy taakw maa wakidiy dayadiy kajarik. Aw kajaar maa wakidiy dayadiy duwa nyanugw dayadiy takwak. Atawa dayadiy mawul kajakuw, kapakap kapakap tikidiy.”
53 Estarão divididos: pai contra filho, filho contra pai; mãe contra filha, filha contra mãe; sogra contra nora e nora contra sogra.
54 “Gwur baw tubw nyi dakwada tamiyaam tidik vikuw, wakwadiygwurik, ‘Waal jakina,’ waan. Wakuw wagwur, waal ata jakina. Waliy viyalikib, wakwadiygwurik, ‘Waal ji maa,’ waan. Wakuw wagwur, waal ata ji maa.
54 Jesus disse ainda às multidões:
55 — ausente —
55 E, quando notam que sopra o vento sul, dizem que fará calor, e assim acontece.
56 “Gwur viyuw tikala pik pasiranadiy duw taakw-adiygwurik. Gwur kidawa tubwaar kituw vikuw, kidi kupwaam tinadiy javim vikuw, bwunak lakwukuw wakidiygwurik, ‘Ki nyi waal jakina. Ki nyi waal ji maa.’ Aw agwa javik tikuw gwur wunadiy yawiyik vikuw, dayadiy maaw laakw maargwuradiy?”
56 Hipócritas! Vocês sabem interpretar a aparência da terra e do céu, mas não sabem discernir esta época?
57 “Gwur gwura viyakita jaav alakatiy kwurkwurik.
57 — E por que não julgam também por vocês mesmos o que é justo?
58 “Aw li duw nak minaam kotiy ir karayik tidik, yabir yitaay tikuw, nyidi yabim adi duwawa min a maaj alakatiy. Bir mawul nak ada. Aw li atawa adi duwawa lakatiy maarkimina, aw adi duw minaam karayin jas tabaam takadik, aw jas plisman tabaam takadik, aw plisman kalabus ir kwusawula-kidanadimin.
58 Quando você for com o seu adversário ao magistrado, faça o possível para chegar a um acordo com ele enquanto vocês estão a caminho, para não acontecer que ele arraste você ao juiz, o juiz entregue você ao oficial de justiça e o oficial de justiça ponha você na prisão.
59 “Mwiya maaja watuwa. Aw min kalabus im kwaan yin jas wadidiy saan miyawa kwiykimina adi duwak, ata kalabus kwusi-kinadimin. Aw saan dikik kway maarkimina, min kip kalabus im kwayi-kinadimin yin mina dinau kwusikila nyab.”
59 Digo-lhe que você não sairá dali enquanto não pagar o último centavo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.