Lucas 10
Manabu NT (MLE_WBT) vs NVT
1 Ginyir Yitaypika Duw Jisas nuwukadiy duw duwamiy mugwul sap tabatiy maan vitiy (72) tasakwukuw, wayakididiy day vitiy vitiy taay yidakikik adiy di yikir tididiy tipaar.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e dois discípulos e os enviou adiante, dois a dois, às cidades e aos lugares que ele planejava visitar.
2 Di dayak ata wadidiy, “Mayim rinadiy kamnaagw samasam lawnadiy. Aw adiy kamnaagw kwur duw aywa maa. Adiy lawnadiy kamnaagw duw taakw kaytik tinadiy. Aw adiy kamnaagw kwur duw day God dikidiy yawiy duw kaytik-adiy. Gwur alik adi maay asaay duw, Godak, bas as di samasama yawiy duw wayakidikik adiy kamnaagw kwurdakik gwurawa.
2 Estas foram suas instruções: “A colheita é grande, mas os trabalhadores são poucos. Orem ao Senhor da colheita; peçam que ele envie mais trabalhadores para seus campos.
3 “Kita aka wayakituwik, yikidiygwur ki yawiyik. Adiy sapiy as badiy sipsip aam jawjaay kwurkwadanadiy. Atampik gwuraam adiy yikigwuradiy tipaam adiy yikigwuradiy tipa kidiy duw gwuraam jawjaay kwurkidanadiygwurik.
3 Agora vão e lembrem-se de que eu os envio como cordeiros no meio de lobos.
4 “Saan, kwasabiywa waliy maan karay-tikwa. Nyidi yabim tawtaay tayaan, duw takwawa tiwayik dayak wayapiy sikir.
4 Não levem dinheiro algum, nem bolsa de viagem, nem um par de sandálias extras. E não se detenham para cumprimentar ninguém pelo caminho.
5 “Wiyaar wulakuw, a wiyaam duw takwak, ‘Gwur yara adakw’ aw.
5 “Quando entrarem numa casa, digam primeiro: ‘Que a paz de Deus esteja nesta casa’.
6 “Li a wiyaam kwanadi duw di yara kwanadi duw tikida, yaakiya, mina dikik wayapiy sikigwura maaj mwiya mwiyab tikina dikim. Aw li atampika duw a wiyaam kwu maarkida, gwura dikik wayapiy sikigwura maaj mwiyir ti maa dikim.
6 Se os que vivem ali forem gente de paz, a bênção permanecerá; se não forem, a bênção voltará a vocês.
7 “Gwur wiy nakamwiyaam adakw. Niki wiy niki wiyaar yitikwa. Kwakuw, kwiykidanadiy kikipatawa guw ak. Adiy jaav kwurkigwuradiy gwura yawiyik.
7 Permaneçam naquela casa e comam e bebam o que lhes derem, pois quem trabalha merece seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 “Gwur tipaar wulagwur, a tipa kidiy duw taakw gwurak rakarak tikuw, gwurak kwiykidanadiy kipaat jaaw kip ak.
8 “Quando entrarem numa cidade e ela os receber bem, comam o que lhes oferecerem.
9 “Gwur a tipa kidiy giviyib kwurnadiy duw taakw dayadiy giviyib asipwutiy. Gwur dayak aw, ‘Kita God bas duw takwak kapaba yabir van tikwanaad. Aw kidi God van tidadi yaab gwurawa walibab tinaad.’
9 Curem os enfermos e digam-lhes: ‘Agora o reino de Deus chegou até vocês’.
10 “Aw li gwur tipaar wulagwur, a tipa kidiy duw taakw day maa wadaak gwurak, gwur a tipa yabir yikuw, dayak aw, ‘Nyan maa wabana gwurak. Alik gwura tipa kupw nyanadiy manim tidanalik, alik gwurak viyawarakitaya-banadiy gwur lakwugwurakik God maa wanaad gwurak. Aw gwur ki javik alaakw. God dikidi gwalugw bwutaay gwurawa walibab tinaad, aw gwur kwasik yinadiygwur wula-wulak.’
10 Mas, se uma cidade se recusar a recebê-los, saiam pelas ruas e digam:
11 — ausente —
11 ‘Limpamos de nossos pés até o pó desta cidade em sinal de reprovação. E saibam disto: o reino de Deus chegou!’.
12 Ginyir God dikidi nimadi kot rikidi nyi di Satam tipa kidiy duw takwak maa wakidadiy. Aw adiy gwurak maa wakidiy duw takwak di mwiya maa wayakiyaki-kidadiy.”
12 Eu lhes garanto que, no dia do juízo, até Sodoma será tratada com menos rigor que aquela cidade.
13 Jisas niki maaj ata wadidiy, “Ginyir mwiya kupwaraap tikidiy gwurak Sarasinawa Bitsayta abir tipaam kwanadiy duw takwak. Li wun abir haiten tip, Tayawa Saytan, adiy gwurak kwurtuwadiy yawiy pik dayak kwurik-tuwa, day bwunak dayadiy valik wukikuw, daan rikuw, jaba wapwiy kwusuwkuw, kupw dayadiy sipaam yikuw, bwunak bwan dayadiy valik kwiyik-danadiy.
13 “Que aflição as espera, Corazim e Betsaida! Porque, se nas cidades de Tiro e Sidom tivessem sido realizados os milagres que realizei em vocês, há muito tempo seus habitantes teriam se arrependido e demonstrado isso vestindo panos de saco e jogando cinzas sobre a cabeça.
14 “Ginyir God dikidi nimadi kot im rikidi nyi adiy Tayawa Saytan abir tipaam kwanadiy duw takwaam God kupwaraap kwurkidadiy. Aw gwuraam mwiya yitaypik kupwarapa jaav kwur-kidadiygwurik.
14 Eu lhes digo que, no dia do juízo, Tiro e Sidom serão tratadas com menos rigor que vocês.
15 “Aw gwur Kapanam tipaam kwanadiy duw taakw, gwur wakwanadiygwurik, ‘Nyan adawur tipaar warkidiyan,’ aw gwur war maa. God mwugiydik, gwur kupwarapa tipaar dakidiygwurik!”
15 E você, Cafarnaum, será elevada até o céu? Não, descerá até o lugar dos mortos”.
16 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak ata wadidiy, “Li duw gwura maaj wukikida, di wuna maaj wukidil pik wukikinaad. Aw li duw maa wakida gwurak, adi duw maa wadil pik wakinaad wunak. Aw li di maa wakida wunak, di maa wakinaad wunaam wayakida Godak.”
16 Então ele disse aos discípulos: “Quem aceita sua mensagem também me aceita, e quem os rejeita também me rejeita. E quem me rejeita também rejeita aquele que me enviou”.
17 Ginyir adiy duw duwamiy mugwul sap tabatiy maan vitiy (72) sibinin yakuw, Jisasak ata yarik yidaad, “Yitaypika Duw, adiy kupwarapa wudib nyan dayak minadi saam wabaak, day nyanadiy majib wukikuw, duw takwaam ata wapadadiy!”
17 Quando os setenta e dois discípulos voltaram, relataram com alegria: “Senhor, até os demônios nos obedecem pela sua autoridade!”.
18 Jisas dayak ata wadidiy, “Gwur atawa kwurgwur, wun Satan vituwid aluwurim tikuw, wulik kaytik vakirdik.
18 Então ele lhes disse: “Vi Satanás caindo do céu como um relâmpago!
19 “Gwur awuk. Wun ap bwutaay gwurak kwatiyatuwa. Alik tikuw, gwur jaaw kabaywa takit dayadiy apiyim vasikigwura, day gwuraam jawjaay kwurkwur rav maa. Gwur Satan diki miyawa apaam vasisada-kigwuraala. Atawa tikuw, jaav nakab gwuraam kakil-kakil rav maa.
19 Eu lhes dei autoridade para pisarem sobre cobras e escorpiões, e sobre todo o poder do inimigo. Nada lhes causará dano.
20 “Gwur kip rakarak ti-tikwa adiy wudib gwuradiy majib wukidanalik, aw gwur kip rakarak ada gwuradiy si God tasakwudidiy dikidi gwalugwum tidakikik.”
20 Mas não se alegrem porque os espíritos impuros lhes obedecem; alegrem-se porque seus nomes estão registrados no céu”.
21 A nyi God dikidi Mawul mwugiydik, Jisas mwiya rakarak tad. Tikuw, Godak ata wadid, “Asaay, min adawul tipa kidiywa kidi kupwa kidiy duw takwawa miyawa jaav dayadi Yitaypika Duw tikwanadimin. Wun minak rakarak tinadiwun wunadiy duw takwak kalivatuwadiy jaav dayadiy maaw maaj samasam lakwunadiy duwak yipakwu-minalik. Aw dayadiy maaw adiy minadiy majik kip mayaakw kwakwanadiy kwasadiy nyanugw kaytik tinadiy duw takwak simaka-minalik. Ayiy, Asaay, a jaav min mina mawulaam rilik, kwurmina.”
21 Naquele momento, Jesus foi tomado da alegria do Espírito Santo e disse: “Pai, Senhor dos céus e da terra, eu te agradeço porque escondeste estas coisas dos que se consideram sábios e inteligentes e as revelaste aos que são como crianças. Sim, Pai, foi do teu agrado fazê-lo assim.
22 Jisas Godak waan napakuw, vagaluwdiy duw takwak ata wadidiy, “Wunadi Asaay diki mawulaam rinadiy jaav bwutaay abab wuna tabaam takadidiy. Duw nakab wun God dikidi Nyinim maa laakw. Aw wunadi Asaay di kap lakwudadiwun. Duw nakab wunadi Asayim maa laakw. Wun wunada, dikidi Nyan, dikim lakwutuwaad. Aw day adiy wun dayak adiy jaav simakatuwadiy, dayabab wunadi Asayim lakwudanaad.”
22 “Meu Pai me confiou todas as coisas. Ninguém conhece verdadeiramente o Filho, a não ser o Pai, e ninguém conhece verdadeiramente o Pai, a não ser o Filho e aqueles a quem o Filho escolhe revelá-lo”.
23 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak tipatiyakwukuw, day dayak kap wadidiy, “Wun gwurak watuwa God diki maaj wasapwiydiy duwawa yitaypika duwawa day vigwuradiy jaav vikir kwurdadiy, aw day maa vi. Day wukigwuradiy maaj wukik kwurdadiy, aw day maa wak. Day kip kiyadiy. God yarakara gwurak kwurdalik, alik kidiy jaav vigwuradiy.”
23 Então, em particular, ele se voltou para os discípulos e disse: “Felizes os olhos que veem o que vocês viram.
24 — ausente —
24 Eu lhes digo: muitos profetas e reis desejaram ver o que vocês têm visto e ouvir o que vocês têm ouvido, mas não puderam”.
25 God diki lo kalivadi duw nak Jisasak ata yaad. Di Jisasaam vasibariyik kwurik. Alik tikuw, di Jisasak ata bas sidid, “Kalivakwanadi duw, agwa jaav wun kwurkuw, nyanyi nyanyi Godawa yara kwakidiwun?”
25 Certo dia, um especialista da lei se levantou para pôr Jesus à prova com esta pergunta: “Mestre, o que preciso fazer para herdar a vida eterna?”.
26 Jisas dikik ata wadid, “Ata ata God diki maaj wana? Min likim vikuw, agwa maaw majal lakwumina?”
26 Jesus respondeu: “O que diz a lei de Moisés? Como você a entende?”.
27 Adi duw Jisasak ata wadid, “‘Gwuradiy maan taab, ap bwan, mawul miyawa Yitaypika Duw gwuradi Godak yikwadiy.’ Aw niki maaj wana, ‘Gwur gwurak wukikwanadiygwur, atawa gwuradiy kapa duw takwak ab awuk.’”
27 O homem respondeu: “‘Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua força e de toda a sua mente’ e ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’”.
28 Jisas dikik ata wadid, “Mina maaj mwiya maaja. Min atawa kwurkimina, min yara kwakidimin nyanyi nyanyi.”
28 “Está correto!”, disse Jesus. “Faça isso, e você viverá.”
29 Di adi duw alim vagaluwdiy duw taakw day dikik viyakita mawul tidakikik, alik Jisasak bas sikuw, wadid, “Wunawa walibab tinadi duw, sikadadaad?”
29 O homem, porém, querendo justificar suas ações, perguntou a Jesus: “E quem é o meu próximo?”.
30 Jisas ki maaj dikik ata wadil, “Juw nak Jiruwsalim wapakuw, Jirikawaar dadik, luwkuw kwurkwadiy duw dim viyakuw, day dikidiy ababa jaav luwkuw kwurkuw, day ata wapadaad, kiyakiyab ridik.
30 Jesus respondeu com uma história: “Certo homem descia de Jerusalém a Jericó, quando foi atacado por bandidos. Eles lhe tiraram as roupas, o espancaram e o deixaram quase morto à beira da estrada.
31 “A nyaam pris nak adi yabir tiytiyaan tad. Tikuw, adi duwaam vikuw, di kip agika maka yabir yad.
31 “Por acaso, descia por ali um sacerdote. Quando viu o homem caído, atravessou para o outro lado da estrada.
32 “Kwasa mwiy tikuw, nikidi God dikidi wiyaam yawiy kwurdi duw, Liyvay gwalugwa duw nak adi yabirab yaad. Dibab adi duwaam vikuw, di kip agika maka yabir yilib yad.
32 Um levita fazia o mesmo caminho e viu o homem caído, mas também atravessou e passou longe.
33 “Aw adiy Juw maa wadadiy Samariya tamiya kidi duw nak adi yabir ata tiytiyaan tad. Di adi duwaam vikuw, diki mawul samasam wukil adi duwak.
33 “Então veio um samaritano e, ao ver o homem, teve compaixão dele.
34 “Wukikuw, adi duwak yikuw, di gwaarwa wain guw dikidiy viyadadiy papim takadidiy. Takakuw, banis ata jididiy. Jikuw, di adi duw di dikidi donki bwunim takakuw, karaydid yapiytaay si kwakwadanadi wiyaar. Adi wiyaar wulakuw, di adi duwaam van kwadid.
34 Foi até ele, tratou de seus ferimentos com óleo e vinho e os enfaixou. Depois, colocou o homem em seu jumento e o levou a uma hospedaria, onde cuidou dele.
35 “Sirapik nuwukadiy saan kwurkuw, adi wiyaam van tidi duwak kwiykuw, ata wadid, ‘Min kidi duwaam van ada. Aw li kidiy saan rav maardaak mina yawiyik, aw wun sibinin yakuw, nuwukadiy saan minak kwatiya-kituwadiy.’”
35 No dia seguinte, deu duas moedas de prata ao dono da hospedaria e disse: ‘Cuide deste homem. Se você precisar gastar a mais com ele, eu lhe pagarei a diferença quando voltar’.
36 Jisas adi God diki lo kalivadi duwak ata wadid, “Min wukimina ata ata, adiy duw mugwul sikadadaad di kapa duw yawiy pik kwurid adi luwkuw kwurkwanadiy duw viyadadi duwak?”
36 “Qual desses três você diria que foi o próximo do homem atacado pelos bandidos?”, perguntou Jesus.
37 Di Jisasak ata wadid, “Adi dikik wukidi duwad.” Jisas ata wadid, “Min yin atampik akwur!”
37 O especialista da lei respondeu: “Aquele que teve misericórdia dele”. Então Jesus disse: “Vá e faça o mesmo”.
38 Jisas dikidiy kalivadidiy duwawa yitaay tidaak, day tip nikir wuladiy. A tipaam taakw nak, Mata, li wayapiy silid likidi wiyaar wula-dikik dayawa kamnaagw kidikikik.
38 Jesus e seus discípulos seguiram viagem e chegaram a um povoado onde uma mulher chamada Marta os recebeu em sua casa.
39 Jisas liki wiyaar wulakuw, Mata liki jikwaar Maria, li Jisas dikibir manwa daan ral dikidiy maaj wukik.
39 Sua irmã, Maria, sentou-se aos pés de Jesus e ouvia o que ele ensinava.
40 Aw Mata samasama yawiy kwuril. Alik li kwasik yal Mariak. Kwasik yikuw, Jisasak yikuw, ata walid, “Yitaypika Duw, min maa wak wuna jikwaar wunaam wapalik, kidiy yawiy kap kwurtuwalik? Wamin, li yakuw, wunak sugwiyaan kwurkwa!”
40 Marta, porém, estava ocupada com seus muitos afazeres. Foi a Jesus e disse: “Senhor, não o incomoda que minha irmã fique aí sentada enquanto eu faço todo o trabalho? Diga-lhe que venha me ajudar!”.
41 Yitaypika Duw Jisas likik ata wadil, “Mata, Mata, yin samasama javik wukikwananyin. Jaav nak rivina. Maria li ki viyakita jaav tasakwula. Alik tikuw, wun likim watip maa. Li wuna maaj wukikwa.”
41 Mas o Senhor respondeu: “Marta, Marta, você se preocupa e se inquieta com todos esses detalhes.
42 — ausente —
42 Apenas uma coisa é necessária. Quanto a Maria, ela fez a escolha certa, e ninguém tomará isso dela”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.