João 8
Nupela Testamen long Manambu (MLE) vs NTLH
1 Aw ginyir day atawa waan napadik, miyawa duw taakw day dayadiy wiyaar wiyaar yikit-akitadiy. Aw Jisas di Aliv wadadi nibwukir warid.
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Aw sira pik mwiya ganbab Jisas maa ata sibinin yad God dikidi wiyaar. Aw adiy miyawa duw taakw ata vagaluwin ridaak, aw di dayadiy nyidim daan rikuw, ata dayak ritaay kalivadidiy maa.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Aw adiy God diki lo kalivadiy duwawa adiy Parasiy taakw nak kwurkuw kariyadaal. Kariyakuw, mwugiydaal dayadiy mwutamawa rasin tilikikik. Aw day vidaal niki taakw likidi duwawa titaay vaal yilik.
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 Aw day atawa a takwaam mwugiykuw, day ata Jisasak bas sidaad, “Gaba Maja Duw, ki taakw vibaal niki taakw likidi duwawa titaay, vaal yilik.
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 “Aw Mawsis nyanak kwiydil lo kitawa wana, nyan kitampika taakw aal viyasipabakik kabakir kwartayin. Aw li min ata ata wakinadimin?”
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Aw day atawa wadaal, day Jisasaam vasibariyik aw mwiyir day dim kalakwuk. Aw Jisas di kip kwakitadakuw, dikidi tabaar baw yawiyim sukwudil maaj.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Aw day kip dikik tan bas sidaak, Jisas sinawurkuw, ata dayak wadidiy, “Aw li gwura duw nak, adi samab vaal yi maarkwanadi duw, di taay likim kabakir viyakwaad.”
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 Atawa waan napakuw, ata maa kupwaar kwakitadakuw, maa ata sukwudil maaj.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Aw day Jisas atawa wadil maaj wukikuw, ata day abab gwutakadiy, duw nak ata duw nak ata. Adi mwiya dayak yitaypik tad di mwiya taay gwutakaad. Aw day abab Jisasaam wapadaak a takwawa Jisas bir kap tibir adiy nuwukadiy duw taakw nyidim.
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Aw Jisas sinawurkuw, ata a takwak bas sidil, “Akidiy adiyka, adiy duw? Duw nakab tinaad ki valik maaj nyinawa warjuwkinaad?”
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 Aw dikik ata walid, “Duw nakab maa ti, Yitaypika Duw.” Aw Jisas likik ata wadil, “Yaakiya, wun wunabab ki valik maaj maa nyinawa warjuw warjuwik. Maay! Yikuw, samab ginyir ginyir vaal yiwayik.”
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Aw Jisas maa adiy God dikidi wiyaam vagaluwdiy duw takwak ata wadidiy, “Kidi kupwaam kwanadiy duw taakw gaan kaytik jawjaay kwanadiy. Aw wun nyi kaytik dayak yadiwun yaab dayak mwiyir simakak. Aw adiy wuna kwukib yakinadiy duw taakw day samab ganim tiya maa.”
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Aw adiy Parasiy wadadiy bapa duw atawa wadil maaj wukikuw, Jisasak ata wadaad, “Min mina kapa sipak bwulanadimin. Alik tikuw, nyan mina majik samab wukijibir ti maa.”
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 Aw Jisas dayak ata wadidiy, “Aw li wun wunak ab bwulakituwa, aal wun watuwa maaj aal mwiya maaja, suwaal maaj maa. Aw wun wuna bwutaay lakwutuwa aal wun wuna tikuw datuwil tipab. Awarab wun lakwutuwa ginyir yikituwa tamiy ab. Aw gwur samab maa laakw wun tikuw datuwil tamiyawa aw yikituwa tamiy ginyir.
14 Jesus respondeu:
15 “Gwur kidi kupwa duw taakw viyakita duw takwawa kupwarapa duw taakw jaaw kip tasakwu-kwagwuradiy. Aw wun samab akis atawa duw takwaam tasakwukwanadiwun.
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 “Aw li wun duw takwaam kupwarapa duw taakw, viyakita duw taakw tidakikik tasakwuk-tuwa, aw wun mwiyir mwiya mwiyab tasakwuk-tuwadiy viyakita duw taakw, kupwarapa duw taakw tidakikik, aw adi wunaam wayakidi Asaay wunawa titaay sugwiyaan kwurkwadadiwun.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 “Gwuraki lo kitawa wakwana, ‘Aw aal duw ay taakw vitiy bir vikuw bwulakibira maaj rivriv tilik, aal yaakiya biraki maaj ata mwiya maaj tikina.’
17 Na
18 “Atampik wun wunabab wun wunak bwulanadiwun. Aw adi wunaam wayakidi wunadi Asaay dibab wuna danik maaj bwulanaad.”
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Aw day ata dikik bas sidaad, “Akid adi minadi Asaay?” Aw Jisas dayak wadidiy, “Aw gwur mwiyir wunaam lakwuk-gwura, wunadi Asayim ab mwiyir lakwuk-gwuraad. Aw gwur samab wunawa wunadi Asayim ab maa laakw.”
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Jisas ki maaj wadil adiy duw takwak aal duw taakw saan Godak takakwadana tamiyaam titaay duw takwak kalivadil nyi. Duw nakab Jisasaam a nyaam maa kalaakw. Aw aal God tasakwudil nyi maa nibway ti dim viyasipadakik. Alik tikuw, day samab maa rav dim kalakwu-kalakwuk.
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Aw Jisas jaab nakab maa ata wadidiy, “Aw wun ginyir yikituwa, gwur wunaam sitakirak aw gwur samab rav maa aal wun yikituwa tamiyaar yiy ak. Aw gwur Godawa kajikuw, tikuw, nyanyi nyanyi kupwarapa tipaam kwaya-kinadiygwurik. Kupwiyayugw! Aw gwur samab aal wun kwakituwa tamiyaam kwamugwuk.”
21 Jesus disse outra vez:
22 Aw adiy Juw dayadiy yitaypika duw ata day dayak wadiy, “A! Di wanaad, ‘Gwur ki wun yikituwa tamiyaar yi maa,’ waan. Ata ata atawa wada? Di diki way kap viyasipakuw, kiyakinaad?”
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Aw Jisas dayak ata wadidiy, “Gwur kidi kupwa kidiy duw-adiygwurik. Aw wun adawur tipa kidi duw-adiwun. Aw nyan kapakap kapakap-adiyan. Rivriv maa ti.
23 Jesus continuou:
24 “Alik tikuw, watuwadiygwurik wadiy gwuradiy valik tikuw, God kajakidadiygwurik dikiwa titak. Kajakuw, ata mwugiydik, nyanyi nyanyi kupwarapa tipaam kwayakidiygwurik. God atawa kwurkidadiygwurik, aw gwur wunak wukijibir ti maargwuralik wunadiwun, adi duw gwurak adi watuwid.”
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 — ausente —
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 — ausente —
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Aw day samab maa laakw aal Jisas di dikidi Asaay Godak titaay bwuladidiy majim.
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 Aw Jisas dayak ata wadidiy, “Ginyir wunaam, duw taakw dayadi Mwamim, maap tikinadi miyaam kataan napadaak vatakasuw-kigwuradiwun. Yaakiya, ata mwiyir lakwukigwuradiwun, wun-adiwun, adi duw. Aw ata miyawa lakwukigwuradiwun wun wuna kapa mawulaar akis jaav kwurkwanadiwun. Aw adi wun wunadi Asaay wadidiy javib javib kwurkwanadiwun.
28 Por isso Jesus disse:
29 “Aw adi wunaam wayakidi wun wunadi Asaay di nyanyi nyanyi wunawa tikwanaad. Aw wun adiy rakarak tikwadadiy yawiyda kwurkwatuwalik, di samab akis wapakwadadiwun kap tituwkikik.”
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Aw adiy Jisas wadidiy maaj wukidiy samasama duw taakw day dikik kip wukijibir tidiy.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 — ausente —
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 — ausente —
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Aw Jisas dayak ata wadilik tikuw, day dikik ata wadaad, “Nyan Aparam dikidiy waraga duw taakw-adiyan. Aw nyan samab akis adiy nyanadiy mama nib dayadiy tabaam tikwanadiyan. Aw ata ataana wa wamina, ‘Adiy kupwaraap sapwurapa jaav day samab gwuraam van ti maa,’ waan?”
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Aw Jisas dayak ata wadidiy, “Adiy vaal yiyi tikwanadiy miyawa duw taakw, adiy dayadiy vaal dayaam van tikwadanadiy.
34 Jesus disse a eles:
35 “Aw adi nikidi duwak yawiy kwurkwanadi duw di adi duw dikidi gwalugwa kidi duw maa. Di kipa yawiy duwad. Aw dikidi sapakwa duw dim jaaw wapakwaad. Aw adi gwalugwa kidi nyan, adaanada mwiya adi gwalugwa kidi nyan. Aw di ad adi gwalugwum nyanyi kwayakinaad.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 “Aw li wun God dikidi Nyan wun wuna gwuraam nyigil-kituwadiygwurik a vaal tabaam tigwur, aw alik ginyir ginyir a vaal samab gwuraam van ti maa. Aw li wun atawa kwurkituwa gwuraam, ginyir gwur adi kipa yawiy duw kaytik ti maa. Gwur adi mwiya nyan kaytik tikidiygwur.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 “Wun bwutaay lakwutuwadiygwurik Aparam dikidiy waraga duw taakw tigwura. Aw li gwur wunaam viyasipak tinadiygwurik, aw kidiy wun kalivatuwadiy javik wukijibir ti maargwuralik, alik.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 “Aw wun watuwadiygwurik adiy wun wunad Asaay wadadiy javib javib. Aw gwur adiy gwur gwurad asaay wadadiy jaav-adiy kwurkwagwuradiy.”
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 Aw day Jisasak ata wadaad, “Nyanadi waraga duw, Aparam, adaanada nyanadi asaay.” Aw Jisas dayak ata maa wadidiy, “Aw li gwur mwiya mwiyab Aparam dikidiy mwiya nyanugw tikik-gwura, aal gwur adiy di kwurdidiy yawiy pik gwurabab kwurik-nadiygwurik.
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 — ausente —
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 — ausente —
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Aw Jisas dayak ata wadidiy, “Aw li God di mwiya gwuradi asaayad wakuw, aal wunak ab gwur mawul ay. Aw wun Godab tikuw, dakuw, kika tituwa. Wun wuna kap maa di kiril. Di diki wayakididiwun.
42 Jesus disse a eles:
43 “Aw gwur agwa javik kidiy wun kalivatuwadiy majik lakwu-lakwub ti maarnadiygwurik? Aw gwur mwiyir lakwu-lakwub ti maargwura, gwur apap wuna majik wukiwukik kwasik yinadiygwurik.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 “Ayiy. Gwur Satan dikidiy nyanugw-adiygwurik. Gwur dikidiy-adiygwurik, aw gwur adi gwuradi asaay, Satan, kwurgwurkik wakwadadiy yawiy kwur-kwanadiygwurik. Bas kidi kupw God yitakadik ridik, aw Satan diki kwurdil yawiy, aal duwaam viyasipaad. Aal diki yawiya. Di suwaal takatak tikwanaad. Di a yawiy liki mwiya maawad. Aal diki yawiya, aw dikim simsim viyakita yawiy ab maa ri.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 “Aw wun mwiya mwiyab watuwadiygwurik. Aw wuna maaj gwuradiy vaal simakaladiy. Alik tikuw, gwur wunadiy majik lakwu-lakwub maa ti.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 “Aw li gwura duw nakab vaal yituwik ab vikuw, a vaal aw kita wadik, aw nyan abab wukinaak. Aw li gwurak mwiya maaj watuwik, aw agwa javik wunak wukijibir ti maarnadiygwurik?
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 “Adiy God dikidiy nyanugw tikwanadiy duw taakw day God diki majib lakwu-lakwub tikwanadiy. Aw gwur God dikidiy nyanugw maa. Alik gwur kidiy watuwadiy majik gwur samab maa wak.”
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Aw adiy Juw duw taakw Jisasak ata wadaad, “Aw li nyan wakibana, ‘Min Samariya tamiya kidi nib-adimin,’ waan, ay, ‘Kupwarapa wudib mina mawulaam yidadimin,’ waan, aal mwiya maajal. Ay maa?”
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Aw Jisas dayak ata wadidiy, “Wun wuna mawulaam kupwarapa wudib maa ri. Wun wunadi Asayik wayapiy situwkikib, aw gwur wunaam vasisadak kwurkwagwuradiwun.
49 Jesus respondeu:
50 “Aw wun wuna sipak kap akis kwakikwanadiwun duw taakw wunak wayapiy sidakikik. Aw nikidi duw, God, di diki duw takwak kwaki-kwanaad wunak wayapiy sidakikik. Aw di diki adiy wunak wajibay-kwanadiy duw takwaam kotiy kidadiy.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 “Wun mwiya mwiyab watuwadiygwurik adiy wuna majib lakwu-lakwub tikinadiy duw taakw day samab kiy maa.”
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 — ausente —
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 — ausente —
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 Jisas dayak ata wadidiy, “Aw li wun wuna kapa sipak titaay bwulayi bwulayak-tuwa, aal samab wunadi si simsim si akis rivik-naad. Aw adi wunadi saam yakisuw takanadi duw, aad wunad Asayad. Di ad adi wagwuraad, ‘Nyanadi Godad,’ waan.
54 Ele respondeu:
55 “Aw gwur samab dikim lakwun maa ti. Aw wun aad lakwutuwaad. Aw li wun gwurak kitawa wakik-tuwa, ‘Wun dikim maa laakw,’ waan, aal wun mwiya suwaal takatak gwura pik tikik-nadi duw tikik-nadiwun. Aw wun lakwutuwaad, aw dikidiy majib lakwu-lakwub tikwanadiwun.
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 “Gwuradi asaay, gwuradi waraga duw Aparam, di bwutaay lakwudil wunakil kidi kupwaar dakir tituwil nyi. Aw di atawa lakwukuw, di rakarak samasam tad.”
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Aw adiy Juw duw Jisasak ata wadaad, “Min nabiy duwamiy vitiy sap tabatiy maa nibway ti. Aw ata ata min Aparam-im viminid?”
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Aw Jisas dayak ata wadidiy, “Aparam diki amaay ab dikim sapwiy maarlil nyab, wun kip kwayadiwun.”
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Aw adiy Juw duw atawa Jisas wadil maaj wukikuw, day yaal samasam girakuw, ata kabaak nugwudadiy Jisasaam kabakir viyasipak.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.