João 4

Nupela Testamen long Manambu (MLE) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Adiy Parasiy wadadiy bapa duw adiy Jisasak yadaak, baptais kwiydidiy duw taakw adiy Jonak yadaak baptais kwiydidiy duw takwaam kakildil maaj ata wukidaal.
1 O Senhor soube que os fariseus tinham ouvido dizer que ele recrutava e batizava mais discípulos que João
2 Aw Jisas di duw takwaam baptais maa kway. Adiy dikidiy kalivadidiy duwada baptais kwiydiy duw takwaam.
2 {se bem que não era Jesus quem batizava, mas os seus discípulos}.
3 — ausente —
3 Deixou a Judéia e voltou para a Galiléia.
4 — ausente —
4 Ora, devia passar por Samaria.
5 Adi yabirib yikuw, di Samariya tamiyaam ril tipaar wulaad. A tip liki si Sikar-al. A tip mwiya tayir Juw dayadi warag Jakap dikidi nyan Jawsipak kwiydil kupwawa walibab ral.
5 Chegou, pois, a uma localidade da Samaria, chamada Sicar, junto das terras que Jacó dera a seu filho José.
6 Adi mwiya tayir Jakap kip kwakuw, vadidi makuw ab kip rad. Aw Jisas nimadi yaab yadilik, diki sip sakwiyil. Alik tikuw, yaap rad daan adi mala makuwa. Mwiya giraabal kwasa gaan varugwadim nalilal.
6 Ali havia o poço de Jacó. E Jesus, fatigado da viagem, sentou-se à beira do poço. Era por volta do meio-dia.
7 — ausente —
7 Veio uma mulher da Samaria tirar água. Pediu-lhe Jesus: Dá-me de beber.
8 — ausente —
8 {Pois os discípulos tinham ido à cidade comprar mantimentos.}
9 A taakw Jisasak ata walid, “Min Juw duwadimin. Wun Samariya kil taakw-awun. Aw agwa javik tikuw wunak bas siminawun guw minak kiminkikik kwatiyatuwkik?” Aw li Jisasak ata walil, aw adiy Juw tamiya kidiy duw taakw adiy Samariya kidiy duw takwak bwal as kaytik kwakwanadiy wataay wakwadanadiy. Aw adiy Juw tamiya kidiy duw taakw adiy Samariya kidiy duw taakw dayak wakwadanadiy adi kapab simsim guw kamnaagw-adiy adi kapab akis kwurin kikwanadiy. Subw yikwadanadiy dayak.
9 Aquela samaritana lhe disse: Sendo tu judeu, como pedes de beber a mim, que sou samaritana!... {Pois os judeus não se comunicavam com os samaritanos.}
10 Aw Jisas likik ata wadil, “Aw li nyin mwiyir vikuw, lakwuk-nyina aal God duw takwak kwiydil jaav, aal lakwuk-nyinadiwun wunaam. Lakwukuw, bas sikik-nyinadiwun guwak aw wun ata guw kwatiyak-tuwanyin di nyinaam mwugiydik, nyanyi nyanyi viyakita mwiy kwanyinkikik.”
10 Respondeu-lhe Jesus: Se conhecesses o dom de Deus, e quem é que te diz: Dá-me de beber, certamente lhe pedirias tu mesma e ele te daria uma água viva.
11 — ausente —
11 A mulher lhe replicou: Senhor, não tens com que tirá-la, e o poço é fundo... donde tens, pois, essa água viva?
12 — ausente —
12 És, porventura, maior do que o nosso pai Jacó, que nos deu este poço, do qual ele mesmo bebeu e também os seus filhos e os seus rebanhos?
13 — ausente —
13 Respondeu-lhe Jesus: Todo aquele que beber desta água tornará a ter sede,
14 — ausente —
14 mas o que beber da água que eu lhe der jamais terá sede. Mas a água que eu lhe der virá a ser nele fonte de água, que jorrará até a vida eterna.
15 Aw a taakw li wukil Jisas kipa guwak wanaad wakuw, dikik ata maa dikik ata maa walid, “Nimadi duw, wunak adi guw akwutay. Kwatiyaminik, aw wun ginyir guw kikir yisada yas maa. Awarab wun kidi makuwur guw tuwik varada var maa.”
15 A mulher suplicou: Senhor, dá-me desta água, para eu já não ter sede nem vir aqui tirá-la!
16 Aw Jisas likik ata wadil, “Maay! Yikuw, nyinadi lanik wakuw, may sibinin kiril.”
16 Disse-lhe Jesus: Vai, chama teu marido e volta cá.
17 — ausente —
17 A mulher respondeu: Não tenho marido. Disse Jesus: Tens razão em dizer que não tens marido.
18 — ausente —
18 Tiveste cinco maridos, e o que agora tens não é teu. Nisto disseste a verdade.
19 — ausente —
19 Senhor, disse-lhe a mulher, vejo que és profeta!...
20 — ausente —
20 Nossos pais adoraram neste monte, mas vós dizeis que é em Jerusalém que se deve adorar.
21 — ausente —
21 Jesus respondeu: Mulher, acredita-me, vem a hora em que não adorareis o Pai, nem neste monte nem em Jerusalém.
22 — ausente —
22 Vós adorais o que não conheceis, nós adoramos o que conhecemos, porque a salvação vem dos judeus.
23 — ausente —
23 Mas vem a hora, e já chegou, em que os verdadeiros adoradores hão de adorar o Pai em espírito e verdade, e são esses adoradores que o Pai deseja.
24 — ausente —
24 Deus é espírito, e os seus adoradores devem adorá-lo em espírito e verdade.
25 Aw a taakw ata Jisasak walid, “Wun lakwutuwa God Tasakwudidi Duw, wakwadanaad Krais, dakinaad. Aw di dakuw, miyawa jaav simakayaki-kidadiyan yarakara.”
25 Respondeu a mulher: Sei que deve vir o Messias {que se chama Cristo}; quando, pois, vier, ele nos fará conhecer todas as coisas.
26 Aw Jisas likik ata wadil, “Wun-adiwun, adi duw kika nyinawa tan bwula-nadiwun.”
26 Disse-lhe Jesus: Sou eu, quem fala contigo.
27 Jisas likiwa atawa bwulataay tidik, adiy kamnagwuk tipaar wuladiy dikidiy kalivadidiy duw ata sibinin yadiy. Yakuw, pitaan wardiy Jisas a takwawa tan maaj bwuladilik. Aw daya duw nakab a takwak bas maa si, “Agwa javik yananyinik?” waan. Aw daya duw nakab Jisasak ab bas maa si, “Agwa javik likiwa maaj bwulanadimin?” waan.
27 Nisso seus discípulos chegaram e maravilharam-se de que estivesse falando com uma mulher. Ninguém, todavia, perguntou: Que perguntas? Ou: Que falas com ela?
28 — ausente —
28 A mulher deixou o seu cântaro, foi à cidade e disse àqueles homens:
29 — ausente —
29 Vinde e vede um homem que me contou tudo o que tenho feito. Não seria ele, porventura, o Cristo?
30 Aw adiy duw taakw ata tip wapakuw, Jisasak yidiy abab.
30 Eles saíram da cidade e vieram ter com Jesus.
31 A taakw sibinin tipaar yikuw, adiy duw takwak wataay tilik, Jisas dikidiy kalivadidiy duw dikik wadaad, “Gaba Maja Duw, kamnaagw ak,” waan.
31 Entretanto, os discípulos lhe pediam: Mestre, come.
32 Aw Jisas dayak ata wadidiy, “Wunaam kamnaagw rina kikak aw gwur maa laakw a kamnagwum.”
32 Mas ele lhes disse: Tenho um alimento para comer que vós não conheceis.
33 Aw adiy dikidiy kalivadidiy duw ata day dayak awarwa awarwa ritaay bwulasakiy saladiy, “Nuwukadiy duw taakw dikik yakuw, kamnaagw kwiydanaad?”
33 Os discípulos perguntavam uns aos outros: Alguém lhe teria trazido de comer?
34 Aw Jisas maa dayak ata wadidiy, “God diki kupwaar wayakididiwun. Wayakikuw, kwurtuwkik wadil yawiy kwurkwusi-kinadiwun. Wuna kamnaagw kaytik akaanaka.
34 Disse-lhes Jesus: Meu alimento é fazer a vontade daquele que me enviou e cumprir a sua obra.
35 “Kamnaagw mayim san napataay, gwur wakwanadiygwurik, ‘Bap aliy yakuw, yin kwusidaak, ata nyan dayadiy mwiy kwurkibanadiy.’ Aw wun gwurak watuwadiygwurik, yarakara av wadiy Samariya tamiya kidiy yanadiy duw takwak. Day adiy mayim sigwuradiy kamnaagw kaytik-adiy. Day adiya bwutaay mwiyir nimadiy tinadiy dayaam kwurkwurik.
35 Não dizeis vós que ainda há quatro meses e vem a colheita? Eis que vos digo: levantai os vossos olhos e vede os campos, porque já estão brancos para a ceifa.
36 “Adiy wunak yawiy kwurtaay duw takwaam kwurjuw-kinadiy wunadiy tidakikik, day kipakip maa yawiy kwar. Adiy kwurkigwuradiy duw taakw day nyanyi nyanyi Godawa nakamwiyib kwakinadiy. Atawa kwurtaay, aal wunaki viyakita maaj nuwukadiy duw takwak titaay, wasapwiykinadiy duw taakw day aal kadiy mwiy mayim sikwanadiy duw taakw kaytikadiy. Aw adiy duw taakw wunab wukijibir tidakikik mwugiykinadiy duw taakw, day adiy lawnadiy mwiy mayim tidaak kwurkwanadiy duw taakw kaytikadiy. Aw day nakamwiyib rakarak tikinadiy.
36 O que ceifa recebe o salário e ajunta fruto para a vida eterna; assim o semeador e o ceifador juntamente se regozijarão.
37 “Kil kitawa wagwura maaj aal mwiya maajal. Gwur wakwanadiygwurik, ‘Nikidi duw mayim taba jaav sidik, nikidi duw adiy mwiya mwiy kwurkinaad.’
37 Porque eis que se pode dizer com toda verdade: Um é o que semeia outro é o que ceifa.
38 “Aw wun wayakituwidiygwurik wunak duw taakw vagaruw-gwurkik. Adiy mayim warkwanadiy jaav dayadiy mwiy vagaruw-kwadana pik, gwur vagaruw-gwuridiy. Aw nuwukadiy duw taakw bwutaay mwiya basa kasab wuna maaj wasapwiydaal, adiy duw takwak day adiy mayim kadiy sina pik sidadiy. Aw gwur maa kwar a yawiy. Aw day atawa kwurdaal yawiy, gwuraam sugwiyaan kwur-lidiygwurik gwuradiy yawiyik.”
38 Enviei-vos a ceifar onde não tendes trabalhado; outros trabalharam, e vós entrastes nos seus trabalhos.
39 Adiy Samariya tamiya kidiy duw taakw day samasam Jisasak ata wukijibir tidiy, aw a taakw dayak adiy li kwuryi-kwalidiy miyawa jaav Jisas wasapwiydilik tikuw, aw li yin dayak yarik yililik tikuw.
39 Muitos foram os samaritanos daquela cidade que creram nele por causa da palavra da mulher, que lhes declarara: Ele me disse tudo quanto tenho feito.
40 Aw adiy Samariya tipa kidiy duw taakw yakuw, dikik yarakara bas sidaad dayawa kwadakikik. Aw Jisas ata dayawa nyi vitiy alib kwadibir.
40 Assim, quando os samaritanos foram ter com ele, pediram que ficasse com eles. Ele permaneceu ali dois dias.
41 — ausente —
41 Ainda muitos outros creram nele por causa das suas palavras.
42 — ausente —
42 E diziam à mulher: Já não é por causa da tua declaração que cremos, mas nós mesmos ouvimos e sabemos ser este verdadeiramente o Salvador do mundo.
43 Aw Jisas alim kwadik nyi vitiy kwusibirik, ata dayaam wapakuw, Galiliy tamiyaar yad maa.
43 Passados os dois dias, Jesus partiu para a Galiléia.
44 Mwiya basa kasab Jisas waad, “Adiy God dikidiy diki maaj wasapwiy-kwanadiy duw adiy day dayadiy kapa tamiya kidiy duw taakw dayadiy majib mayakw akis kwakwanadiy.” Alik tikuw, di lakwudil a tamiya kidiy duw taakw day dim yakisuwtaka maa.
44 {Ele mesmo havia declarado que um profeta não é honrado na sua pátria.}
45 Jisas Galiliy tamiyaar wakwud. A tamiya kidiy duw taakw tayir day Jiruwsalimaar adi Duw Takaam God Wapadidiy Bayaki Kikipatik yikuw, alim vidadiy adiy Jisas kwurdidiy yawiy. Alik tikuw, Jisas a tamiyaar wakwudik, day dim vikuw, rakarak samasam titaay, wayapiy sidaad.
45 Chegando à Galiléia, acolheram-no os galileus, porque tinham visto tudo o que fizera durante a festa em Jerusalém; pois também eles tinham ido à festa.
46 Aw Jisas ata sibinin yad Galiliy tamiyaam ril tip Kanaar. Aw tayir a tipaam di kipa guw mwugiydik, wain suwulid. Aw a sikir Kapanam wadil tipaam gavman ak yawiy kwurdi mwiya yitaypika duw dikidi nyan barik kwaad.
46 Ele voltou, pois, a Caná da Galiléia, onde transformara água em vinho. Havia então em Cafarnaum um oficial do rei, cujo filho estava doente.
47 Aw adi gavman ak yawiy kwurdi mwiya yitaypika duw Jisas Juwtiya tamiy wapakuw, Galiliy tamiyaar yadil maaj wukikuw, ata yad Jisasak. Yikuw, dikik wadid, “Wunadi nyan ada kiyakiyab kwanaad. Alik wun min yiminkikik Kapanam tipaar. Yikuw, diki giviyib sipwutiy-minkik.”
47 Ao ouvir que Jesus vinha da Judéia para a Galiléia, foi a ele e rogou-lhe que descesse e curasse seu filho, que estava prestes a morrer.
48 Aw Jisas kipwu mwutaam yikuw, ata waad, “Gwur ababa duw taakw, li gwur wunadiy nimadiy yawiy vi maarkigwur, samab wuna majik gwur wukijibir ti maa.”
48 Disse-lhe Jesus: Se não virdes milagres e prodígios, não credes...
49 Aw adi gavman ak yawiy kwurdi nimadi duw Jisasak ata wadid, “Yitaypika duw, min wunawa may, aw wunadi nyan kiyak-naad.”
49 Pediu-lhe o oficial: Senhor, desce antes que meu filho morra!
50 Aw Jisas dikik ata wadid, “Min kip maay! Minadi nyan kiy maa.” Aw adi duw Jisas diki wadil majib wukijibir tikuw, ata yad.
50 Vai, disse-lhe Jesus, o teu filho está passando bem! O homem acreditou na palavra de Jesus e partiu.
51 Aw adi duw nyidi yabir diki wiyaar yitaay tidik, adiy dikidiy yawiy duw dikik yikuw, ata wadaad, “Minadi nyan bwutaay viyakit tinaad.”
51 Enquanto ia descendo, os criados vieram-lhe ao encontro e lhe disseram: Teu filho está passando bem.
52 Aw dayak ata bas sididiy, “Akasikir wunadi nyan viyakit tinaad?” Aw day dikik ata wadaad, “Nal nyi kwasa tikitakiydik, diki sip ata nikir tayil.”
52 Indagou então deles a hora em que se sentira melhor. Responderam-lhe: Ontem à sétima hora a febre o deixou.
53 Aw adi nyan asaay ata lakwudil di mwiya aal Jisas dikik, “Minadi nyan kiy maa,” wadil nyabal. Atawa di lakwukuw, ata Jisasak wukijibir tad, dikidiy nyanugw takwawa diki wiyaam kwadiy miyawa duw taakw ab.
53 Reconheceu o pai ser a mesma hora em que Jesus dissera: Teu filho está passando bem. E creu tanto ele como toda a sua casa.
54 Kibir taay Jisas dikibir kwurdibir nimabir yawiy diki mwiya maaw simakak, Juwtiya tamiy wapakuw, sibinin yin Galiliy tamiyaar wulakuw.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez, depois de voltar da Judéia para a Galiléia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.