João 13

Nupela Testamen long Manambu (MLE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Adi Juw duw takwaam God Nyigildidiy bayaki kikipata Nyi tikir tilik, adiy Juw duw taakw kikidana nyi, aw Jisas di bwutaay lakwudil aal diki ganir nakal kidi kupwaam kwakuw dikidi Asayik sibinkida.
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 — ausente —
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 — ausente —
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 Aw day jabim rikuw, Jisas ata rasid. Rasikuw, dikidi apiyim kwusuwkwadadi wapwiy ata raliydid. Raliykuw, taul kwurkuw, ata diki yipagayaam jibirdil.
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 Guw ata kwurdid. Kwurkuw, wukisakiydid adakapaar. Wukisakiykuw, ata dikidiy kalivadidiy duw dayadiy maan jandidiy. Jankuw, aw a diki yipagayaam kaygwajidi taul kwurkuw, ata dayadiy maan vagiti-didiy. Aw aal kipa yawiy duw taakw daya yawiyal.
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 Pitaak yidik, aw Pita ata wadid Jisasak, “Min wunabir maan jankiminabir, Yitaypika Duw, ay?”
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Jisas dikik ata wadid, “Min kita samab maa laakw ki kwurtuwa jaav liki maaw. Aw ginyir ata lakwukimina ki kwurtuwa yawiy liki maaw.”
7 Jesus respondeu:
8 “Aw min samab wunabir manim janmugwuk!” Pita ata wadid. Ata Jisas ata dikik wadid, “Aw li wun minabir maan jan maarkituwa, min samab wunadi kalivakituwadi duw ti maa, wukimina?”
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Aw Pita dikik ata wadid, “Yitaypika Duw, yaakiya, ata wunabir maandika jantikwa. Nakamwiyib wuna abwawa taab ab ajaan!”
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Aw Jisas dikik ata wadid, “Adiy yarakara guw yakwukidiy, dayadiy sip tik ti maa. Aw day akis maa ginyir guw yakwukwanadiy. Day kipa maandika jankwanadiy. Gwur abab gwuraam tik maa ti. Aw duwaar nakad kip tikawa tinaad.”
10 Aí Jesus disse:
11 Jisas di bwu lakwudid adi dim dikidiy mama nib tabaam takakinadi duw. Alik tikuw, wadilal “Gwur abab tik maa ti. Aw duwaar nakad kip tikwawa tinaad,” waad.
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 Jisas dayadiy maan jankwusin napakuw, yaakiya ata dikidi kaypwutiydidi apiyim kwusuwkwadadi wapiy ata maa sibinin kwusuwkuw, ata sibinin yikuw, daan maa rad jabim ridil tamiyab. Daan rikuw, ata dikidiy kalivadidiy duwak bas sididiy, “Ata ata, ki gwurak kwurtuwa yawiy liki maaw lakwugwura?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 “Gwur sikiy-kwagwuradiwun ‘Gaba Maja Duw’ aw ‘Yitaypika Duw,’ wataay. Aal yaak, aal mwiyir sikiy-kwanadiygwurik. Aw wun wun-adiwun.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 “Aw wun, gwuradi Yitaypika Duw tikuw, Gaba Maja Duw tikuw, gwuradiy maan jantuwadiy. Alik tikuw, aal viyakital gwurabab awarwa awarwa gwuradiy maan ab atawa jankigwura, mawul kwusida-takaan titaay.
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 “Aw wun, gwuradi Yitaypika Duw, ki yisada pik tikwanadi duw kwurkwada yawiy kwurtuwa, aal wun gwurak simakatuwala gwurabab atawa tigwurkikik.
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 “Wun gwurak mwiya mwiyab watuwadiygwurik, adi yawiy kwurkwanadi duw nikidi duwak, di yitaypik akis tikwanaad adi dikik yawiy kwurdikik kwiykwanadi duwaam. Awarab adi akiy niki tipaar karaykwanadi duw di adi dikik a akiy maaj karaydikik wayakikwanadi duwaam akis yitaypik tikwanaad.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 — ausente —
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 — ausente —
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 “Wun gwurak ki jaav kita watuwadiygwurik, yabiyib ti maarlik. Aw li a jaav mwiyir tilik, ginyir ata gwur wukijibir tikinadiygwurik wun adi God dikidi Tasakwudidi Duwadiwun, wakuw, aal tayir duw takwak wayatuwil pik.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 “Wun mwiya mwiyaba maaja gwurak watuwa, adiy wun wayaki-kituwadiy duw wuna yawiy kwurdakik, aw adiy duw taakw dayak mayaakw kwakidana pik, aal day wunak ab mayaakw kwanapik kwakidanaala. Aw adiy duw taakw atawa wunak mayaakw kwakinadiy pik kwakidiy, aal day adi wunaam wayakidi wunadi Asayik ab mayaakw kwanapik kwakidanaala.”
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Atawa Jisas waan napakuw ki maaj, diki mawul mwiya samasam wukil. Atawa wukikuw, ata di dayak mwiya mwiyab wadidiy, “Wun mwiya maaj watuwadiygwurik, gwura duw nak wunaam wunadiy mama nib tabaar kwiykidadiwun.”
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 Aw adiy dikidiy kalivadidiy duw ata awarwa awarwa ritaay, vidiy daya dayak. Day samab maa laakw adi Jisas wadidi duwaam.
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Aw wunadiwun, adi Jisas mawul samasam yikwadadi duw, wun dikiwa walibab ridiwun.
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 Aw Sayman Pita ata wunak mil yikuw wadidiwun dikik bas situwkikik, “Sikadadaad adi waminadi duw?” waan.
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Aw wun Jisasak walibab sisakiykuw, ata bas situwid, “Sikadadaad, Yitaypika Duw, adi waminadi duw?”
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Aw Jisas wunak ata wadidiwun, “Wun tabikariba naagw kwurkuw, kidiy kamnaagw guwaam bwusikuw, kwiykituwadi duw, adaanada. Di ad wunaam wunadiy mama nib tabaam takakinaad.” Aw di ata a tabikariba naagw kwurkuw, adiy kamnaagw guwaam bwusikuw, ata kwiydil Juwtasak, Sayman Yiskariyat dikidi nyanad.
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Aw Jisas aal tabikariba naagw Juwtasak kwiydil, aw dikik simakak di bwutaay lakwudil di ad dim takakinaad dikidiy mama nib tabaar. Aw Satan ata yakuw, Juwtas mawulaam rawdid. Aw Jisas Juwtasak ata wadid, “Yabiyib maay! Yikuw, wa kwurik mawul yimina yawiy akwur yabiyib!”
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 Aw Jisas atawa Juwtasak wadil maaj liki maaw maaj, aw adiy nakamwiyib jabim daan ridiy duw day samab maa laakw.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Juwtas di adiy day dayadiy sanak galab kwurkwanaad. Aw alik tikuw, nuwukadiy Jisas dikidiy kalivadidiy duw ritaay, wukidiy, “Jisas di Juwtasak wayakidaad kidi bayaki kikipata kamnaagw yapiydikik, ay adiy saal yikwanadiy duw takwak saan kwiydikik way wayakidaad.”
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Aw Juwtas aal tabikariba naagw kwurkuw, di ata jayib nak ganika gaan kawaar wakwud.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Aw Juwtas dayaam wapakuw, wakwudik kawaar, Jisas ata dayak wadidiy, “Yaakiya, akaanaka ya tina. Kwasa mwiy tikuw, God dikidi ap wunak, duw taakw dayadi Mwamik, takakida. Duw taakw wunadiy kwurkituwadiy jaav lakwukuw, day ata Godak nimadib wayapiy sikidanaad.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 “Atawa mwugiytuwik, duw taakw Godak gaba maaj sukwudaak, yaakiya God ata wunaam, duw taakw dayadi Mwamim kawarkidadiwun apawa dikiwa nakamwiyib tituwkikik. Di a yawiy aka yabiyib kwurkida.
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 “Wunadiy mawul yituwadiy nyanugw, wun gwurawa mwiya simiy kwu maa. Gwur wunak kwaki-kinadiygwurik. Aw gwurak aka kita watuwadiygwurik aal tayir nuwukadiy Juw duw takwak watuwil majib: gwur rav maa ki wun yikituwa tamiyaar yiyak.
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 “Kita gwurak mwiya kwula walakwu maajal watuwa. KI gwurak wun mawul yikwatuwa pik, atampik gwurabab gwur gwurak awarwa awarwa mawul ay nakamwiyib.
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 “Aw li gwur atawa awarwa awarwa mawul yikigwura, aw ata adiy gwuraam vikinadiy nuwukadiy duw taakw ata yabiyib lakwu-kidanadiygwurik gwur wunadiy kalivatuwadiy duw-adiygwurik.”
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Sayman Pita ata bas sidid, “Yitaypika Duw, aka maka tipaar yikinadimin?” Aw Jisas dikik ata wadid, “Kita min samab wuna kwukib ya maa. Aw ginyir aal yikinadimin wun kwakituwa tamiyaar.”
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Aw Pita ata Jisasak wadid, “Yitaypika Duw, agwa javik tikuw, wun kita minawa yi maarkidiwun? Wun minak kiyaribak aal tinadiwun.”
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Aw Jisas dikik ata wadid, “Ki mwiyab min wuna danik kiyaribak tinadimin, ay? Aw minak mwiya mwiyab watuwadimin, sir ganbab taay tapwuk wu maardik, min jaab mugwul wakinadimin, ‘Wun dim maa laakw,’ waan.”
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.