João 12
Nupela Testamen long Manambu (MLE) vs NTLH
1 Nyi abwun kip ridiy adi God Juw duw takwaam Nyigildidiy bayaki kikipata Nyi. Jisas ata Bitaniy tipaar yad, Lasaras kwadil tipa. Di ad adi kiyadik Jisas kirapitakadidi duw.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Aw day Jisas diki danik tikuw, kamnaagw adiy sukwulik yidadiy. Jisas wukin jabim kamnaagw kikir Lasaras daan ridik, Mata li kamnaagw am sal.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Maria ata kwurlid viyakita yaam samasam yaykwanadi waliy guw aw day wakwadanaad Nat. Adakapaam kapwukwanadi guw kaytikad. Kwurkuw, ata kaykwatakalid Jisas dikibir manim. Kaykwatakaan napakuw, ata dikibir maan likidi nibir vagitilibir. Aw miyawa wiy adi waliy guw dikidi yaamada yayin tad.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 — ausente —
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 — ausente —
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Aw di atawa bwuladil di samab akis adiy saal yikwanadiy duw takwak galab kwuryikwaad. Di atawa wadil aw di adiy Jisasawa dikidiy kalivadidiy duw dayadiy saan di galab kwurdidiy. Aw di dayadiy nuwukadiy saan di dikik kwurdidiy.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 — ausente —
7 Então Jesus respondeu:
8 — ausente —
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Mwiya samasama Juw duw taakw wukidaal Jisas ada Bitaniy tipaam kwanaad. Atawa day wukikuw, ata yidiy aril, aw day Jisas di dikanik tikuw maa, aw day vikir Lasarasaam ab, adi kiyadik Jisas kirapitakadidi duwaam.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 — ausente —
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 — ausente —
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Sira pik adiy Jiruwsalimaam adi God Juw Duw Takwak Wapadidiy Bayaki Kikipata kamnaagw kikir yadiy duw taakw ata wukidaal, “Jisas ada Jiruwsalimaar yanaad,” wadaal maaj.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Wukikuw, day ata adiya miyawa tipa gay kwurkuw, wakwudiy Jisasaam sitakirak, kitawa gaam sitaay: “Wayapiy as Godak! God kidi duwak sukwasukw kwurkwaad! Adi Yitaypika Duw God dikidi saam yanaad. God sukwasukw kidi Yisrayil jaka tipa kidi yitaypika duwak kwurkwaad!” wataay wadiy.
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Jisas donki wakwadanadi jaav sitakirakuw, diki apiy bwunim daan ridid, aw aal God diki lapa nyig walil pik.
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 “Gwur yagatikwa, Jiruwsalim jaka tipa kidiy duw taakw. Av! Gwuradi yitaypika duw ada yanaad badiy donki apiy bwunim daan rikuw.”
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Aal nyab Jisas dikidiy kalivadidiy duw samab maa laakw aal maaj liki mwiya maaw. Aw ginyir Jisas kiyadik, God dikim kirasitakadik, adawur tipaar wardik, ata ya lakwudaal. “Aal God diki lapa nyig kil walil maaj aka bwutaay mwiya mwiyaba maaj tina,” wakuw wadiy.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Adiy miyawa duw taakw vidaak Lasaras kiyakuw kawamiyaam kwadik, Jisas gaam sikuw dim kirapitakadik, aw day adiy nuwukadiy duw takwak wasapwiydadiy a javik.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Aw adiy duw taakw kwurdidi nimadi yawiy maaj wukikuw, adi danik tikuw, wakwudiy Jisasaam sitakirak.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Aw adiy Parasiy vidaak miyawa duw taakw Jisasak yidaak, ata ritaay daya dayak bwuladiy, “Av! Miyawa duw taakw adiyka Jisas kwukib yinadiy. Aw nyan samab maa rav jaav nakab kwurkwurik.”
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Nuwukadiy Grik jaka tipa kidiy duw taakw ab ridiy adi bayaki kikipata nyi Jiruwsalimaar Godak gaba maaj sukwuk yidiy duw taakw dayadiy nyidim.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Aw day Pilipak yidiy. Di Bitsayta tipa kidad Galiliy tamiyawa. Dikik yikuw, ata bas sidaad, “Yitaypika duw, nyan Jisasak dim vikir.”
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Aw Pilip Adiruwak yikuw, ata yarik yidid. Yikuw, bir nakamwiyib Jisasak ata wabirid.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Aw Jisas birkik ata wadibir, “Yaakiya, nyi aka tina ya. God mwugiydik, duw taakw dayadi Mwamik wayapiy sikidana.
23 Então ele respondeu:
24 “Wun watuwadiygwurik mwiya maaj, aw li kadiy mwiy nak kip rikila, si maarin, likida kip rikina. Aw li mayim sikuw, kwusikuw, saar warkuw li mwiya samasama kadiy-adiy maa kwurkiladiy.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 “Aw li adiy duw ay taakw day daya kapa sipak mawul yikinadiy, day kajakidiy Godawa. Aw li adiy day dayadiy kapa sipadanik mawul yi maarkinadiy kidi kupwaam, wunak mawul yitaypik wukikinadiy, day viyakita mwiy Godawa nyanyi nyanyi kwayakidiy.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 “Adiy duw taakw day wunak yawiy kwurkinadiy, day wuna kwukib yakwadiy. Aw day atawa kwurkidana, day wunawa kwakinadiy adawur tipaam. Aw wunad Asaay sukwasukw kwurkidadiy adiy wunak yawiy kwurkwanadiy duw takwaam.”
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 Jisas ata dayak wadidiy, “Ki wunaki mawul mwiya samasam wukina. Alik ata ata wakinadiwun? Jaaw waaw Godak, ‘Asaay ki wuna sipaar kagil yikila nyi wunak yaliba,’ waan waaw? Suwana! Akaanaka, wun kidi kupwaar datuwil mwiya maaw.”
27 Jesus continuou:
28 Aw Jisas ata Godak wadid, “Asaay, duw takwaam dayadiy mawulaam sisuwminik, minadi saam yakisuw taka-kwadiy.” Aw Jisas atawa waan napadik, adiy vagaluwdiy miyawa duw taakw adawur tipaam maaj aal wukidaal kitawa walik. “Tayir duw taakw dayadiy mawulaam wun wuna sisuwtuwik, day wunadi saam yakisuw takadaad. Aw kitaan ab atawa wun kwurkituwadiy.”
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Aw adiy a maaj wukidiy duw taakw day ata wadiy, “Kasaal dakwada kwudiy pik wanaad.” Aw nuwukadiy wadiy, “God diki maaj kardadi duwad dikik wanaad.”
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Aw Jisas dayak ata wadidiy, “Ki kwudiy dala wuna danik tikuw maa. Gwur gwura danik tikuw, alik dana.
30 Mas ele disse:
31 “Akaanaka tina God miyawa duw takwaam kotiy kida nyi adiy wunak wukijibir ti maarkinadiyim. Di kakil-kidaad Satanaam, adi duw takwaam van tikwanadi duw.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 “Aw day wunaam adi maap tikinadi miyaam kataan napakuw, vatakasuwdaak, kupwaam tituwik, ata ya sisuwkituwadiy miyawa tamiya kidiy duw taakw dayadiy mawulaam wunak wukijibir tidakikik.”
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Aw Jisas dayak atawa wadil di dayak simakak aal diki kiyakida kiyak.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Aw adiy vagaluwdiy miyawa duw taakw dikik wataykuw, ata wadaad, “Nyan God diki lapa nyig walil maaj lakwubana aal adi God Tasakwukidadi Duw di kiy maa. Di kip viyakita mwiy nyanyi nyanyi kwayakinaad. Aw ata ataanal wa wamina maaj ‘Duw taakw dayadi Mwamim maap tikinadi miyaam katakuw, vatakasuwdaak, tikinaad,’ waan? Di sikadadaad, adi duw taakw dayadi Mwaam?”
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Aw Jisas dayak ata wadidiy, “Kwasa mwiy wun gwurawa gwuradiy nyidim tikidiwun nyi kaytik. Wun kaliva-kituwadiygwurik God dikidi viyakita yaab. Aw adi yabib gwur kaykiti-jibir ada, aw ata Satan gwuraam van tikik-dadiygwurik gaan kaytik. Aw adiy duw taakw day ganim tiytiyakuw, aw day laakw maarkwadana pik yiyi yabik. Atampika duw taakw adiy Satan dikidi yabib kaykiti-jibir tikwanadiy.
35 Jesus respondeu:
36 “Wun lam kaytik-adiwun. Ganim kariyaan tinadiwun. Wun kitanabab gwurawa kwatuwik, kip wukijibir ada. Wunak atawa wukijibir tikigwura, gwur viyakita mwiy kwakidiygwurik wunadiy duw taakw tikuw.” Atawa Jisas ki maaj dayak waan napakuw, ata dayak gwutakaad. Yikuw, ata pakwud aw ginyir dikim vi maardakik.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Aw dayadiy mwutamaam adiy nimadiy yawiy kwurdidiy ab day samab dikik maa wukijibir ti.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Atawa tidaak, aal maaj God diki maaj wasapwiydi duw, Aysaya, bas wadil maaj ata mwiya mwiyab tal. Di kitawa waad:
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 — ausente —
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 — ausente —
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Tayir Aysayak God simakadid adi Jisas dikidi kwurkidadi nimadi apawa gilabadiy. Alik tikuw, atawa bwuladilal Jisasak tikuw.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Aw mwiya samasama Juw yitaypika duwadiy Jisasak wukijibir tidiy. Aw day adiy Parasiyak yagadiy, ata nyanaam God dikidi gaba maja wiyak watipik-danadiyan wakuw. Day samab maa wasapwiy nuwukadiy duw takwak, “Nyan Jisasak wukijibir tinadiyan,” waan.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Aw dayak mwiya yitaypik til jaav aal duw taakw dayak majir wayapiy sidaal aw God dayak wayapiy si-yaay. Alik day atawa kwurdaal.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 — ausente —
44 Jesus disse bem alto:
45 — ausente —
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 “Wun kidi kupwaar nyi kaytik dadiwun adiy wunak wukijibir tikinadiy duw taakw day Satan tabaam ti maardakik aal ganim kwana pik nyanyi nyanyi.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 “Wun samab kotiy maa adiy wuna maaj wukikuw, wukijibir ti maarkinadiyim. Wun maa di kidi kupwaar duw takwaam kotiy ik. Aw wun awarir dayaam sugwiyaan kwurik dadiwun, aw mwiyir Godawa viyakita mwiy nyanyi nyanyi kwayadakik.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 “Aal kidi kupw kwusikida nyaam adiy wuna majik bwan kwiykwanadiy miyawa duw taakw wuna majik wukiwukik kwasik yitaay, day adi God dikidi nimadi kot im tikinadiy. Adi kot im aal dayak watuwil maaj a maajal jas kaytik tikuw, dayaam kotiy kina.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 “Aw atawa tikila. Wun wuna kapa majir akis maaj bwula-kwanadiwun. Wun adi wunaam wayakidi wunad Asaay bwutaay wakituwadiy majib majib wadidiwun. Alik adiy maaj-adiy wakwatuwadiy.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 “Wun lakwutuwa aal adiy duw taakw God diki majib lakwu-lakwub tikinadiy, day viyakita mwiy nyanyi nyanyi dikiwa nakamwiyib kwayakinadiy. Alik tikuw, wun duw takwak kaliva-kwatuwadiy adiy wunadi Asaay wunak kalivatuwkik wadidiy majib majib.”
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.